UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti mahepõllumajanduse projekt pälvis rahvusvahelisel konkursil eritunnustuse!
Allikas: Maaeluvõrgustik, Helene Kõiv
13. aprill 2021. a

Euroopa maaeluvõrgustik (ENRD) korraldas juba kolmandat aastat järjest projektinäidete konkurssi "Inspireeriv maaelu". Konkursile sai projekte esitada nelja kategooriasse: roheline tulevik, digitaalne tulevik, elujõuline tulevik ja sotsiaalselt kaasav tulevik.

 

Esimest korda konkursi kolmeaastases ajaloos pääses konkursi finalistide hulka ka Eesti projekt  "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas", mille juhtpartner on Eesti Maaülikool.

Eesti mahepõllumajanduse teadmussiirde projekt võistles kategoorias roheline tulevik.
Foto: Elen Peetsmann    

Kuigi Eesti projekt ei osutunud kategooria võitjaks, siis toodi Eesti projekt toodi rahvusvahelise žürii poolt eraldi esile. "Projekti idee on kergesti ülekantav ja annaks häid tulemusi kõikjal Euroopas, olles heaks eeskujuks, kuidas jagada kõrgetasemelisi teadmisi mahepõllumajanduse valdkonnas," sõnas auhinnagalal Euroopa maaeluvõrgustiku esindaja.

Taust

Mahepõllumajanduslik pindala on Eestis viimase kümne aasta jooksul suurenenud 2,5 korda ja moodustab nüüd ligi 223 000 ha ehk 22% põllumajandusmaast. Mõnes kutsekoolis ja ka Eesti Maaülikoolis pakutakse mahepõllumajanduse kursusi, kuid spetsialiseerumise võimalus puudub. Mahenõustamist pakub üldine nõustamissüsteem ja selle kättesaadavus on piiratud.

Mahe-toetust taotlevad põllumajandustootjad peavad esimese aasta jooksul osalema kahepäevasel algkoolitusel. Lisaks peavad nad viieaastasel kohustusperioodil osalema kahel täiendaval koolituspäeval, mis hõlmavad mahepõllumajanduslikku tootmist, töötlemist ja turustamist.

Kuni 2015. aastani kavandati koolitusi aastast-aastasse sõltuvalt rahalistest võimalustest, ilma pikaajaliste plaanideta ning kõik vajalikud teemad polnud kaetud.

  
Foto: Elen Peetsmann

Koolitusi rahastas Maaeluministeerium riigi eelarvest ja Eesti maaelu arengukava (MAK) toetusmeetmetest.

Projekt põhines Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014-2020 eesmärkidel - mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamine ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamine ning mahepõllumajandusliku teadmussiirde pakkumine.

Tegevused

Programmi viidi ellu koostöös viie partneriga: Eesti Maaülikool, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Eesti Maaülikooli Mahekeskus.

2020. aastal oli Eestis 2050 mahepõllumajanduslikku tootjat ja 192 töötlejat, lisaks toitlustajad (sh avalik toitlustus). Kõik projekti tegevused olid suunatud mahetoidu tootmise ahelale: põllumajandustootjatele (enamus tegevustest), töötlejatele, toitlustajatele ja turustajatele.

Aastatel 2016-2020 viidi läbi järgmised tegevused:

  • 174 õppepäeva ja ettevõtete külastust nii kohalike kui välisekspertidega. Need hõlmasid taimekasvatust (põllukultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad), loomakasvatust (veised, lambad, linnud ja mesindus), töötlemist, turustamist, toitlustust ja koostööd.

  • Esitluskatsed ja 30 põllupäeva tutvustasid tootjatele alternatiivset umbrohutõrjet köögiviljatootmises, teravilja-, marja- ja puuviljasortide ning agrotehnikas.

  • 4 mahepõllumajanduse konverentsi.

  • 18 õpiringi, mille jooksul kohtusid tootjad neljal korral juhendaja eestvedamisel, et arutada praktilisi tootmisküsimusi järgmistes valdkondades: põllukultuuride-, köögivilja-, marja-, puuvilja-, veise- ja lambakasvatus ning mesindus.

  • 6 mahetootjatele mõeldud siseriiklikku õppereisi, et tutvuda lamba- ja veiseliha tootmise ja töötlemisega ning agroturismi tegevustega.

  • 3 tootjatele mõeldud õppereisi välismaale taimekasvatus- (Ühendkuningriigid), linnukasvatus- (Saksamaa) ja köögiviljakasvatusettevõtete (Taani) külastamiseks.

  • Teabematerjalid (paberkandjal ja digitaalsed):

    • 29 raamatukest piimaveiste, lihaveiste, lammaste, kodulindude, mesinduse, teravilja- ja õlikultuuride, marjade, puuviljade, köögiviljade, kompostimise, haljasväetiste, bioloogilise mitmekesisuse ja taimekaitse, seemnetootmise, marja- ja puuviljasortide, turustamise ja mahepõllumajanduse teemadel Eestis (viimane on tõlgitud ka inglise keelde).

    • Elektroonilised suunised puuviljade, marjade ja köögiviljade väikesemahulise töötlemise ning mahepõllunduse kohta.

    • Kvartaalne mahepõllumajanduse ajakiri "Mahepõllumajanduse Leht" (18 numbrit).

      Tutvu kõigi väljaannetega www.maheklubi.ee.

Sünergia teiste Euroopa Liidu poliitikatega

Projekt aitab kaasa Euroopa roheleppe (Green Deal), elurikkuse strateegia ja strateegia "Talust taldrikule" (Farm to Fork) eesmärkide saavutamisele. Projekti sees ellu viidud koolitusprogramm võimendas kogemusi ja teadmisi mahepõllundussektoris. Selline programm parandab konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, aidates kaasa tervislikuma ja jätkusuutlikuma ELi toidusüsteemi loomisele.

Peamised õppetunnid

Huvi mahepõllunduse vastu kasvab Eestis üha rohkem, järjest rohkem põllumaad registreeritakse mahedana. Erialase mahepõllumajandusliku kvalifikatsiooni vähesus viis selle kogu riiki katva pikaajalise teadmussiirde programmi algatamiseni. Sarnaseid teadmussiirde- ja koolitusprogramme rakendatakse Eestis ka ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), aianduse, taimekasvatuse, loomakasvatuse, toiduohutuse, ühistegevuse ja müügiedenduse valdkonnas.

  "Teadmussiirde programm oli teadmiste vahetamiseks ja mahepõllumajanduse arendamiseks Eestis väga oluline ja väärtuslik. Oskuste ja kogemuste jagamine, suhtlemine ja võrgustike loomine on jätkusuutliku arengu, eriti jätkusuutliku mahepõllumajandusliku toidu tootmise jaoks ülitähtsad," sõnas  projektijuht Elen Peetsman.

Koostöö mahepõllundussektoriga oli väga oluline ning tegevusi kavandati koos Mahepõllumajanduse Koostöökoja ja teiste sidusrühmadega. Laia ulatuse ja ajakohase teabe tagamiseks tegid projektipartnerid koostööd ka teiste teadus- ja arendusasutustega Eestis ja välismaal. Eestisse kutsuti loenguid pidama Šveitsi, Saksamaa, Taani, Austria, Soome, Suurbritannia, Poola jt eksperdid.

Eri huvirühmade vaheline teadmiste vahetamine andis tulemusi, mis ületasid seatud eesmärke seoses mahepõllunduse konkurentsivõime ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisega. Töötubades õppisid praktikud teadlastelt ja vastupidi. Nii ei rakenda põllumajandustootjad ainult ajakohaseid teadmisi, vaid kohandatakse ka tulevasi uuringuid vastavalt tootjate vajadustele.

Ministeeriumi ametnike jaoks pakkus võrgustumine väärtuslikku sisendit ka mahepõllundussektori poliitika kujundamisel. Parem koostöö ja võrgustike loomine sektoris on ka programmi üks olulisi väljundeid. Uus teadmussiirdeprogramm alustab 2021. aastal.

Võime olla uhked, et Eesti mahepõllumajanduse projekti on Euroopas märgatud. Kindlasti kuuleme neist veel!

LISAINFO:
« Tagasi