EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2021
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Nutika toidu päev - olgem innovaatilised üheskoos!

14. aprill 2021. a

Eesti Teadusagentuur, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldasid 9. aprillil veebiseminari "Nutika toidu päev", mis keskendus ettevõtjate ja teadusasutuste koostööle.     

Videosalvestus ja ettekanded on saadaval Eesti Teadusagentuuri veebilehel

Seminar oli jagatud suuremateks blokkideks: 

  • Toidutrendid ja suundumused
  • Ettevõtjatepoolsed näited
  • Toidusektori väljakutsed: globaalsed trendid
  • Eesti teadusasutuste võimekus ja pakutavad võimalused

Sissejuhatuse tegi Toiduliidu juht Sirje Potisepp, kelle sõnul on võimalused teadlaste ja ettevõtete vaheliseks koostööks juba praegu väga head. 

Sirli Roosenvald Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusest andis ülevaate Põhja- ja Baltimaade toidusüsteemide megatrendidest. 

Megatrende on kokku 8, kuid kõik nad on omavahel seoses:

  1. Tehnoloogia mõjuvõim: tehnoloogia kättesaadavus mõjutab inimeste suhet toiduga; 
  2. Toidusüsteemide ümberdisainimine, sh Baltikumi eripära - tootmise intensiivistamine, elatus- ja poolelatustalud, tugev side linna ja maal vahel, tugev toidu jagamise traditsioon ning toodi välja ka see, et siin regioonis ei ole väga tuntud kaitstud päritolumärgised – seda peaks edendama; 
  3. Digitaliseerimine loob võimalusi: kõrged ootused digitehnoloogiatele – aitab tagada toidu jälgitavust ja mõista paremini keerulisi protsesse, internet lähendab tootjaid ja tarbijaid;
  4. Polariseerituse kasv: ebavõrdsuse kasv – digilahendustega polariseerituse vastu: lähendades võimalusi ja valeinfo leviku piiramine;
  5. Toote väärtuse määrab jäätmete kogus: bio- ja ringmajandus
  6. Looduse väärtustamine: tekivad uued tooted ja teenused, mis toetuvad loodusele
  7. Pidev ärevus ja hirm: ärevus kliima pärast, globaalne migratsioon ja terrorioht. Ärevus mõjutab käitumist, otsuseid ja võimet tulevikku planeerida. Usalduse loomine on kriitilise tähtsusega. Tervislikud eluviisid muutuvad üha tähtsamakas, sh tervislik toit.
  8. Uued elustiilid ja väärtussüsteemid: 
    • Toimumisharjumused tervislikumaks ja keskkonnasõbralikumaks, eriti noorte seas
    • Suurte ettevõtete turunduseelarved kasvavad
    • Toiduekspertide ja suunamudijate rolli jätkuv tõus elustiilide mõjutamisel
    • Toidussüsteemide renessanss – kohalik toit ja hooajaline toit on tõusvas trendis.
    • Valmistoidu tarbimise kasv

Uuringu leiab SIIT.

Ettevõtjate näited: 

  • AS Tere koostöös TFTAKiga valminud kiudainerikas piimatoode
  • Värska Originaali väärindamine koostöös TFTAKiga
  • Chaga Health ehk musta pässiku väärindamine
  • Revala OÜ Jäätise ja pimapulbri segude tootmise arendamine koostöös BioCC-ga

Tähelepanekud ettevõtjate näidetest: 

  • Töötlemine ja kasvatamine on kõige lihtsamad, keeruline on teadus ja turundus.
  • Turg nõuab tervislikke tooteid, sh igal sihtgrupil on oma vajadused.
  • Tootearendus - mida teha ise ning mida teha koostöös teadlastega?
  • Koostöö teadlastega on andnud lisandväärtuse tootele – usaldusväärsus, uued trendid, teavitus tarbijale.
  • Uute ja heade toodete kommunikeerimine avalikkusele on keeruline.
  • Iga hea asi võtab aega.

Toidusektori väljakutsetest tegi etteande Soome riikliku Tehnika Uurimiskeskuse esindaja, kes keskendus eelkõige toidu personaliseerimisele, mis on juba lähituleviku teema. 

Oma võimalustest teha toiduettevõtetegakoostööd andsid ülevaate Eestis tegutsevad teadus- ja arenduskeskused: 

  • Tartu Ülikooli molekulaar-ja rakubioloogia instituut
  • Eesti tehnikaülikool TalTech
  • Eesti Maaülikool – Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool
  • EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus
  • Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Teaduskeskus - TFTAK
  • BioCC – Bio-Competence Centre

Avaliku sektori toetusmeetmed ettevõtetele teadus- ja arendustegevuste toetamiseks andis ülevaate Eesti Teadusagentuuri esindaja.

  • RTK (Riigi tugiteenuste keskus): sektoritevahelise mobiilsuse toetamine (SekMo)
    • Taotleja. Ettevõte/avaliku sektori asutus – doktorikraadiga teadlase palkamine
  • ETAg (Eesti Teadusagentuur) – ressursside väärindamise alase teadus ja arendustegevuse toetamine (ResTA)
    • Taotleja: Teadus- ja arendusasutus
  • EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus): Intellektuaalomandi teenused
  • EAS. Innovatsiooniosak
    • Taotleja: väike- ja keskmise suurusega ettevõte (VKE)
  • EAS: Arendusosak
    • Taotleja: VKE
  • PRIA: uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus
    • Taotleja: ettevõtjad ja nendest moodustatud MTÜd
    • 26.04 kuni 03.05 taotlemine avatud
  • EAS: ettevõtja arenguprogramm
    • Taotleja: kolm aastat tegutsenud 8 või enama töötajaga tööstusettevõte
  • ETAg: Horisont Euroopa
    • Taotleja: teadusasutused, ettevõtted, avalik sektor
    • Taotlemine: avaneb mai keskel

Lisaks rääkis koostöövõrgustiku ADAPTER esindaja, millist tuge nemad pakuvad. Koostöövõrgustiku peamine eesmärk on viia kiirelt kokku ettevõtja ja teadlane. Arendus- ja konsultatsiooniteenuseid pakub ka Tartu Biotehnoloogia Park, sh EIT Food rakendusüksus Eestis. 

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo