EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 5/2021 (46)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
15. aprill 2021. a

 

Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga veidi ka maamajanduse valdkonna teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Tehniliste kultuuride andmebaas 

Tehnilised kultuurid võivad pakkuda rikkalikult taastuvat lähteainet kõrge lisandväärtusega biopõhiste kaupade (nt bioplastid, biokütused, biokemikaalid, farmaatsiatooted, biokomposiidid jne) ja bioenergia tootmiseks. Enamik neist on mitmeotstarbelised põllukultuurid, mis pakuvad võimalust toota mitmeid lisandväärtusega biotooteid ja bioenergiat. Tehniliste kultuuride kasvatamine toidutootmiseks sobimatul maa-alal vähendada konkurentsi maakasutuses ning kahjulikku mõju (otsest või kaudset) toiduga kindlustatusele, kasvuhoonegaaside heitkogustele ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele. Euroopas on märkimisväärne hulk maad, mida peetakse tavapõllumajanduseks vähesobivaks. Näiteks on see maa madala tootlikkuse tõttu või saastumise tõttu toidutoomiseks sobimatuna hüljatud. Saastunud muldasid ei saa sanitaarsetel põhjustel kasutada toiduainete või sööda tootmiseks ning seega pakuvad nad suurt potentsiaali biomassi või energia tootmiseks. 

Alustatud on üle-euroopalise andmebaasiga, mis sisaldab teavet tehniliste kultuuride agronoomiliste omaduste, sisendvajaduste, saagikuse ja kvaliteediomaduste kohta. Lisaks on kasutusvalmis juba kaardirakendus ning tegeletakse otsuste toetamise süsteemiga (decision support service). Kaardirakenduse eesmärk on iseloomustada ja analüüsida looduslike piirangutega maa-alasid Euroopas. Otsuste tegemise tugisüsteem võimaldab juurdepääsu teabele ääremaade ja potentsiaalsete tehniliste kultuuride kohta kogu Euroopas. Kasutajad saavad kaardil visualiseerida marginaalse maa osakaalu ja peamisi piirangutingimusi. Graafiliselt on kujutatud maa tüübid, potentsiaalsed kultuurid ja maa hulk riikide kaupa.

Loe edasi SIIT


Alustas teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas  

Suurem osa senistest teadmussiirde pikaajalistest programmidest põllu- ja maamajanduse valdkonnas on läbi saanud või teevad oma viimaseid tegevusi. Senised seitse teadmussiirde pikaajalist programmi koonduvad ühe suure programmi alla - "Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas" ehk lühidalt - ÜhendPiP.

Programmi elluviimiseks on moodustatud ühine konsortsium ning juhtimine - valdkondade nõukogud ning juhtkogu. Tegevuste valikul arvestatakse erinevaid arengukavasid, kuid põhilised on huvirühmade, organisatsioonide, ekspertide ja ettevõtjate vajadused. Tegevused on suunatud põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise, põllumajandusmaa hooldamise, põllumajandustoodetest mittepõllumajandustoodete töötlemise või metsa majandamisega tegelevale isikule või mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevale mikroettevõtjale. Korraldatakse täienduskoolitusi, infopäevi ja konverentse, esitlustegevusi, õpiringe, ettevõtete külastusi ja õppereise, teabematerjale, videoid jm. Üheks ülesandeks on ka eletroonilise infokeskkonna ehk teabesalve (www.pikk.ee) uuendamine. ÜhendPiP eesmärgiks on korraldada teadmussiirde tegevusi, kaasates erinevaid osapooli nii otsustusprotsessis kui ka tegevuste elluviimisel.

Pikemalt ÜhendPiPist SIIN 

Mahepõllumajanduse teadmusiirde programm pävis rahvusvahelisel konkursil eritunnustuse, loe SIIT  


Teadmussiirde- ja innovatsioonikoostöö kirjeldamine strateegiakavades 

Mõiste AKIS (Agricultural Knowledge and Innovation System) tähistab koostööd innovatsiooni edendamiseks, innovatsiooni, teadmiste levitamise ja nõuande abil. Kui eelmise ja senise maaelu arengukava (MAK) perioodidel tuli liikmesriikidel pöörata tähelepanu nõuandesüsteemi (FAS, farm advisory system) olemasolule, siis uuel perioodil on vaja kirjeldada laiemalt. Euroopa Komisjoni esindaja, Inge van Oost rõhutas 24.-26. märtsil 2021 korduvalt, et regulatsiooni uued sõnastused on senisest paindlikumad. Teadmussiirde ja nõustamise toetamise artikkel võimaldab igasugust vajalikku sekkumist, sh ka näidisettevõtete rakendamist. Püütakse vältida tingimuste kirjeldamist, sest praktikas on sõnastused piiranud defineerimata sihtrühmi või tegevusi. Liikmesriigid peavad oma valikud ise tegema, kirjeldama ning otsustama meetme eelarve.

AKIS kirjeldamisel on mitmed liikmesriigid ettevõtnud laiaulatuslikke konsultatsioone ja uuringuid. Mõnel pool püütakse kohendada olemasolevaid korraldamise ja toetamise viise. Mõnel pool otsitakse täiesti uusi lahendusi. Soomes telliti AKISe kujundamiseks telliti LUKE instituudilt uuring nimega „Uus algus“ (Uusi Alku) ning üks lahendustest võiks olla võrgustik nimega AgriHubi.
Flandrias arendatakse edasi koolituste korraldust näidisettevõtetes. Esitlustegevusi rahastatakse kaheaastaste projektidena: ettevõtted tegutsevad demofarmina, korraldavad seal põllupäevi. Flandrias rakendatakse nõuandetoetuse puhul ka nn nõustamise osakuid, st tootjatel õigus saada nõustamist ette kalkuleeritud vautšeri ulatuses. Iga tootja kohta on arvutatud tema vautšeri suurus, mille raames ta võib toetatud nõustamist saada. Tootjale määratav summa sõltub mingil tootmise suurusest (sh noored saavad rohkem), piirangud on seatud ka nõustamisteemale. 

Projekti LIAISON teemanädalal 15.-19. märtsil 2021 toodi välja ettevõtjate vähene huvi rahvusvahelistes projektides osalemise vastu. Edukad põllumajandustootjad ei liitu projektidega, sest nad on edukad ka ilma projektides osalemiseta. Samas on ettevõtlikud tootjad just need, kes tõenäolisemalt projektidest kasu saavad. Samas ettevõtjad ei pea olema projekti partneriteks, neid saab kaasata muudel moodustel. Ettevõtjate toimivast koostööst (õpiringid, kodukandi liikumine) algavatel projektidel on parem arusaam interaktiivse innovatsiooni mudeli tegelikust rakendamisest. Konsulentide vähese kaasamise põhjuseks on ka ettevõtjate ning konsulentide vastandlikud huvid info kasutamise osas – üks tahab saada äris eelist ja teine peaks infot sektoris levitama. 

Lisaks uuenduste ja praktikate tuvastamisele-leidmisele-kirjeldamisele on vajalik väljatöötatud lahenduste laiendamine järgmiste kasutajateni. Võimendamine on innovatsiooni järeltegevus, see on innovatsiooni (asi, protsess või praktika) praktiline kasutuselevõtt ja juurutamine, viies kontseptsiooni reaalsesse kasutusse. Võimendamist kasutavad projektid erinevalt. Teave on enamasti avalik, teaduslikud innovatsiooniprojektid unustavad tihti praktikute kaasamise ning teave ei jõua rakendusse. Poliitikaid teabe kasutatavaks muutmiseks on väga erinevaid ning nad saavad rakendamist soodustada või peita formaalsuste ja protseduuride vahele ära.

Loe seminaridest rohkem SIIT 


 

LÜHIDALT  

 Andre Farm sai mullu valmis tervisele kasuliku juustuga, mille sisse on pandud Eesti teadlaste avastatud ME-3 bakter. Loe Adapteri uudist SIIT 

  9. aprillil toimus veebiseminar "Nutika toidu päev", mis keskendus ettevõtjate ja teadusasutuste koostööle. Seminar oli jagatud suuremateks blokkideks: (1) toidutrendid ja suundumused; (2) ettevõtjatepoolsed näited; (3) toidusektori väljakutsed: globaalsed trendid (4) Eesti teadusasutuste võimekus ja pakutavad võimalused. Loe edasi SIIT 

 Ilmunud on Euroopa maaelu arengu võrgustiku uudsikiri, mille seekordseks fookusprojektiks on Eestis Saaremaal tegutsev kadakasiirupi ettevõte. Loe uudiskirja 

 Ilmus EIP-AGRI aprillikuu uudiskiri. Infokirjast leiad viite süsinikuneutraalse põllumajanduse seminari videotele. Infokiri on peatselt kättesaadav ka eestikeelsena.

 SmartAgriHubs konkurssidele RESTART & EXPAND on võimalik projekte esitada kuni 28. juulini 2021. Konkursside eesmärk on laiendada olemasolevat võrgustikku täiendavate töörühmadega ja edendada innovatsioonikatsete elluviimist. Loe konkursist edasi SIIT

 Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Ann Riisenberg’iga, on kokku pannud loomakasvatajatele abimaterjali. Abimaterjal peaks aitama paremini mõista ja aru saada põllumajandusloomade välitingimustes pidamise ning alates 2023. aastast kehtima hakkavatest nõuetest.  Tutvu abimaterjaliga SIIN 

 Teadmussiirde ja teavituse toetuse taotlusi võetakse PRIAs vastu 14. aprillist kuni 19. aprillini 2021.

 Kas soovid näha mõnd Maaeluvõrgustiku rändnäitust oma kodukohas? Tutvu meie näitustega ja kutsu näitus ka oma kodukülla! Loe edasi SIIT

 

  • 23. aprill kuni 1. mai - Maaelu Edendamise Sihtasutus korraldab koostöös maakondade nõuandekeskuste/konsulentidega pindalatoetuste infopäevad 15 maakonnas, mille eesmärgiks on selgitada tootjatele 2021. aastal rakendatavate pindala- ja loomatoetuste saamise nõudeid, sh 2020 aastaga võrreldes tehtud muudatusi ning nn üleminekuaastast tulenevaid erisusi. Vebinaridele registreerimise võimalused otsi üles www.pikk.ee

 Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee 
või märgi VORMIL

---> Tagasi konsulentide pessa

Mai 2021
Tagasi  Edasi
Maainfo
     


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo