EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Innovatsioonilaagri seminar 2021

Allikas: Hanna Tamsalu, Maaeluvõrgustik
6. mai 2021. a

23. märtsil 2021 korraldas maaeluvõrgustiku tugiüksus innovatsioonilaagri seminari. Seminar oli jätkuüritus 2019 novembris ja 2020 veebruaris toimunud innovatsioonilaagritele, mis tõid kokku erinevad maaelu arendamisega seotud osapooled; tutvuti koosloome töövahenditega (Hollandi koolitajate toel) ning püüti ühiselt leida võimalusi Eesti AKISe (maamajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi) arendamiseks. Jätkuseminarile tulid nii varasemad laagrite osalejaid kui ka uusi kaasamõtlejaid. Üheskoos vaadati tagasi eelnevalt koondatud mõtetele, arutleti, kui palju nendega on edasi liigutud ja millised vajaksid täiendavat tähelepanu. Lisaks tutvustas Hanna Tamsalu projekti EURAKNOS tulemusel loodud teabematerjali temaatiliste võrgustike algatamiseks ja hoidmiseks.

Tagasivaade innovatsioonilaagri grupitöödele

Konsulentide töögrupi arutelu analüüsis Triin Luksepp (maamajanduse konsulent, Aiandusklastri finantsjuht). Innovastiooni edendamiseks toodi konsulentide vaatest 2020. a välja 5 tegevuste rühma: 

  • Tootmiskatsed ehk katsetegevus tootjate põldudel -  seniste innovatsiooniprojektide jätkamine, osalejate võimalused kogetut omavahel arutada ehk ümarlaudade korraldamine. Tootmiskatsed on oluliseks osaks ka innovatsiooniklastrite töös, mis on üles ehitatud tootja ja teaduse koostööle. Klastrite ning innovatsioonikoostöö meetmete jätkamine ka uuel toetusperioodil on väga vajalik.
  • Konsulentide koolitus või praktika teadusasutuste juures - eeldab kokkuleppeid ja mõlema poole soovi.
  • Konsulentide ja teadlaste ühised tootja-külastused - kas ühisseminaridena või ka igapäevase nõustamise käigus. Kõigil pooltel on teineteiselt õppida.
  • Teabesalv (pikk.ee), milles info oleks asja- ja ajakohane.
  • Vajadus innovatsiooninõustajate ja "vabade tegutsejate" järele - need, kes on info juures ning kellel oleks vaba aega/ tahtmist /ressursse innovatsiooni toetada.

Arutelu: Kuidas konsulendid oleksid kursis praktiliste katsetega? Konsulendid peaks olema ühe osapoolena teadusprojektides ja rakendusuuringutes, et saada praktilist ja uusimat infot. Katse tulemuste kohta artikli lugemine ei ole sama kvaliteediga. Taimekasvatuse ja loomakasvatuse konsulendid on avaldanud soovi olla rohkem EMÜ ja ETKI protsessidesse kaasatud (katsetegevused eelkõige).

Konsulentide kaasamine innovatsiooniprojektidesse või teadusprojektidesse jääb pigem eelarve või inimressursi taha. Üheks põhjuseks võib olla tõrksus kulutada projektiraha konsulentide kaasamisele. Vähese kaasamise põhjuseks võivad olla ka ettevõtjate ning konsulentide vastandlikud huvid – üks tahab saada äris eelist ja teine peaks infot sektoris levitama. Projektijuhtide vaates on suur ajakulu õigete inimeste leidmine konkreetse projekti juurde. Konsulendi kaasamisel projekti peab olema selge ja arusaadav tema roll ning kulude katmine. Projektis osalemine on sageli katsumusterohke, kuid saadavad kasud on mitmekülgsed.

 

Teaduse töögrupi arutelu tutvustas Annika Suu (Taimsete Valkude Innovatsiooniklastri tegevjuht ja PMK töötaja). Innovatsiooni edendamiseks toodi teaduse vaatest 2020. a välja järgmist: 

  • Põllumajanduse kuvandi parandamine AKIS koostöös, sh Eesti Teadusagentuuri abil. Parem kuvand kutsuks kaasa nii rahastajaid kui ka noori? Väljapaistmine meedias, sotsiaalmeedias  - kas see aitab?
  • Bakalaureuse- ja magistritööde avaldamine - palju olulist teavet sumbub ülikoolides. Vajalik on parem ligipääs teadusinfole - teadustööde andmebaasid on küll olemas, kuid teadusasutuste töötajatel ei ole põhjust/ võimalust/ õiguseid teabe avalikustamiseks. Praktilised lühikokkuvõtted töödest oleks vajalikud - aga kuidas nende koostamist ja levitamist korraldada?
  • Teadlaste taseme hindamisel tuleks edaspidi arvestada nende koostööd nõustajatega/tootjatega, kuid selle saavutamine on teadusmaastikul väga keeruline, sest peamine hindamiskriteerium on jätkuvalt eelkõige rahvusvahelised teadusartiklid.

Arutelu: Olles konsulent ja teadlane samaaegselt: kõik see, mis teen konsulendina, on teadlastööle pigem kahjulik kuna kulutab tööaega. Praktilist teabevahetust teaduskogukonnas ei hinnata. Kalanduses on paljudes teemades teadus ainult rahvusvaheline, tuleks kasuks kui keegi tooks Eestisse infot uute tehnoloogiate kohta. Kodanikuteadus – tavakodanike kaasamine teadusprojektidesse nt seadmete rakendamiseks või küsitluste kaudu. Magistri- ja bakalaureusetööde lühikokkuvõtted võiks olla kohalikus ajalehes, näiteks seal, millisest piirkonnast tudengid pärit on. Esiteks aitaks selline lähenemine populariseerida teadustöid ja nende praktilisi tulemusi ning teiseks sidustada ka maa-elanikkonda kõrghariduse või innovatsiooniga. Kuidas küll saaks Eesti Teadusagentuuri teave põllu- või maamajanduse organisatsioonidele liikuma (projektikutsungite info parem edastus, millised oleks paremad koostöövõimalused mitmetasandiliseks lähenemiseks jm)?


Vabaühenduste töögrupi arutelu tutvustas Kerli Ats (Eestimaa Talupidajate Keskliit). Innovatsiooni edendamiseks toodi vabaühenduste vaates 2020. a välja kaks erinevat lähenemise võimalust inimeste võrgustamiseks: külm protsess mis tähistab kohustust organisatsioonide liikmeks saada (mitmetes välisriikides kasutusel) ning  soe protssess, kus kaasamine toimub positiivsete näidete, kaokkusaamiste ja aktiivse õppimise kaudu. 

Arutelu: Organisatsioonide eestvedajad tunnevad puudust võimalustest, kuidas inimestega teavet vahetada.Vabaühendused on lüliks osaliste vahel, konsulentidega, EL-i organisatsioonidega, teadusasutustega, PRIA-ga jm. Vaja on arendada, motiveerida ja kaasata neid inimesi, kes vabaühendusi juhivad. Selline lähenemine toob omakorda kaasa arengu selles organisatsioonis ja tulemustes, sest vastasel juhul võib organisatsioon hääbuda koos juhiga. Samuti on väga oluline uute tegijate pealekasv. Mitmed organisatsioonid on seisus, kus vana mudel enam ei toimi, sest liikmete ootused on ajas muutunud. Kuidas lahendada olukorda, kui ettevõtte või organisatsiooni (digi)võimekus ei vasta tuleviku eesmärkidele?

 

Teabe vahendamine  

 

Erinevad rahvusvahelised projektid on innovatsioonivõrgustikule abiks: EIP-AGRI, i2Connect, FAIRshare, AgriLink, LIAISON. Täpsemalt peatusime EURAKNOSe tulemustel.

Valminud kokkuvõttev materjal: Temaatiliste võrgustike huvilise teejuht, mis koondab teadmisi ja kogemusi temaatilise võrgustiku mõju suurendamiseks alates protsessi analüüsist kuni teabe levitamiseni. Juhendisse on koondatud praktikute teadmisi ja kogemusi ning head tavad, et neid tutvustada ja inspiratsiooni pakkuda. Juhendi eesmärk on olla abiks temaatilise võrgustiku mõju suurendamisel.

Kaasamise praktikaid on palju: kohtumised, tootjate külastused, test-ettevõtted, laudakoolid, õpiringid jne.

Kui ka tegevuse või projekti tulemus on saavutatud, tekib uusi viise ja arenguid, kuidas tulemusi rakendada. Osa lahendustest saab kohe kasutusele võtta, osa on sisendiks uutele projektidele jm.

Hardi Tamm: Projektide juures jäetakse enamasti tähelepanuta aja-faktor – enne projekti algust kuub aega teema sissetöötamiseks ning pärast projekti juurutamiseks: Nt nelja-aastase rahastatud projekti juures võib see ajaraam ideest rakendamiseni olla kümme aastat.

Üheks uudsemaks koostöö tegemise ja koosloome vormiks on elavad laborid (või elulaborid) – Living Lab – ideeline tasand või maastikuline piirkond, kus ettevõtted rakendavad oma ideid sarnasel viisil. Näiteks elurikkusega tegelevad ettevõtted ühes piirkonnas. Ka MTÜ Piimaklaster on ühes rahvusvahelises projektis Eesti Living Lab-i prototüüp.

Õpiringis ei saa tulemust ette ennustada. Alguses võetakse üks teema käsitlusele, kuid samateemaliste õpiringide tulemus ei ole kunagi sama. Väga oluline on õpiringis osalejate omavaheline teadmiste jagamine, alati korraldaja ei oska (ega peagi oskama) osalejate küsimustele vastata.

 

Facilitator – vahendaja, juhendaja, nõustaja, konsulent

Triin Luksepp: Klastri põhimõte võib vahendina/ struktuurina jääda ettevõtjatele kaugeks või arusaamatuks. Siin ongi oluline partneritele (eeskätt tootjatele) selgitada – nõustaja-vahendaja roll. Oluline on inimese aktiivsus ja järjepidevus.

Kerli Ats: Liidud vahendajana – vaja teada, mis infot liikmetel vaja on; kust saada infot; milline on info kvaliteet; info edastamise vormid. Nt paljud Taluliidu liikmed on väiketootjad ja nad ei kasuta digivahendeid.

Lilia Kulli: Konsulendid puutuvad ka kokku tootjatega, kes digiteemaga kodus ei ole. Üsna raske on neile infot edasi viia. Tulevikus on konsulendi rolliks ka uute digilahenduste viimine tootjateni. Konsulent otsib infot laiast internetist. Kuidas otsija infot otsib, see peab kokku minema sellega, kuidas info sisestaja selle ära märgistab ja sisestab.

Airi Vetemaa: Teabesalv peakski olema see koht, kus info on kõik koos ja saab väga hästi temaatiliselt jagada.

Hardi Tamm: Kui väljatöötatud innovatsioon rakendust ei leia, olen „raha maha visanud“. Märksõnad otsingute jaoks peaks üle valideerima inimene, kes reaalselt teemaga kokku puutub, kes teab kõnepruuki.

Annika Suu: Klastrites saavad teadusasutused aidata info sorteerimisega. Info märgistamine õigete märksõnadega on suur mure ka rahvusvaheliste andmebaaside juures.

Leho Verk: Nõustaja roll on muutunud, enam ei ole tegu puhtalt ühesuunalise individuaalnõuandega. Teabe sõelumise maht on oluliselt suurenenud. Nõustaja roll ja rahastamise "vereringe" tuleb ümber mõelda, poliitikakujundajatele skeeme välja pakkuda.

Hardilt Lehole: Ettepaneku tegemine muudatusteks on esimene samm. Kuni ülejäänud AKIS võrgustik ei ole kuulnud ja mõistnud põhjuseid, ei oska teised ka kaasa mõelda. (Me kõik olema aeg-ajalt facilitatorid).

 

Millist meediakanalit teabeleviks kasutada

Lilia Kulli: Olen tähele pannud, et nooremad reageerivad pidevalt telefonist tulevatele märguannetele.

Hardi Tamm: Piimaklaster on valmistanud mõned podcastid/ taskuhäälingud. Soovime katsetada, kas see vorm võiks olla hea vahend info viimiseks põllumajandustootjani. Innovatsiooni tulemusest ei ole kasu, kui see ei jõua inimesteni. Info õigete inimesteni viimine on raskem, kui projekti algul arvati ja kui üldiselt tundub.

Kaja Karlson: Podcastid on eri pikkusega, saab teha diskussiooni. Info levitajal ei tule alati endal pähe õiged küsimused, mis võiksid teisi osapooli huvitada või mis vajab pikemat lahti seletamist. Saateid saab kuulata põllul kombainis töö taustale. Saab saateid teha väga erineva detailsusastmega. Facebookis ja Instragramis oluline info võib hästi kiiresti ära kaduda.

Oodatakse podcasti koolitust: Miks peaks tarbija kuulama? Kuidas teha sõnum arusaadavaks?

 

Kokkuvõttesõnum

Teadmiste juurutamiseni läheb väga kaua aega. (Innovatsiooniprojektide) vedajad võivad ära väsida.

Kui endale tundub, et ma olen "sada korda" rääkinud, siis hakkab (ehk) kohale jõudma. Asjad, mis minule tunduvad loomulikud, ei ole seda kõigile. See kehtib iga teema abc puhul. Põhjused, miks midagi teha või mitte teha jne – teised ei pruugi lihtlabastele asjadele mõelda.

Innovatsiooni või idee puhul peab olema ka õnne, et see toimima hakkaks. Projekti tulemus võib olla hüpoteesi suhtes negatiivne, s.t et uuritud lahendus siin ei sobi. Projekti tulemus on kindlasti koostöö edendamine ja loomine, ühise keele saavutamine.

Seminar oli oluline seltskonna koos hoidmiseks, infoväljas hoidmiseks, kogemuste vahetamine, võrgustumine. Järgmisel korral võiks teemaks olla taskuhäälingute praktiline korraldamine.


 Anu Hellenurme: Seminaril tundsin, et olen nii õiges kohas. :-)


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo