EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

ELF: Foorid toidulaual

Allikas: Eestimaa Looduse Fond
8. juuni 2021. a

Toit ning selle keskkonnamõju on tõusnud Eestis ja Euroopa Liidus laiemalt oluliseks teemaks.

Kui enamus inimeste jaoks jäävad Euroopa Liidu Ühine põllumajanduspoliitika (loe ÜPPst lähemalt ELFi maaelublogist) või Ühine kalanduspoliitika kaugeks, siis seal sõnastatud eesmärgid hakkavad tulevikus aina enam igaühe toidulauda kujundama. 
Tõsiasi on, et loodusliku mitmekesisuse säilimiseks peab muutuma ka viisi, kuidas me oma toitu kasvatame või püüame. Eestimaa Looduse Fond (ELF), nagu ka paljud teised keskkonnaühendused, on põllumajandusvaldkonnas toimuval silma peal hoidnud ja kaasa rääkinud pikemat aega.

Viis, kuidas me seni oleme oma toitu kasvatanud ning püüdnud, on avaldanud suurt mõju Läänemerele.

Maailma Looduse Fondi (WWF) Läänemere keskkonnaprogrammi (BEP) partnerorganisatsioonina keskendub ELF ühe keskse teemana Läänemere eutrofeerumise (ületoitmise) vähendamisele. See tähendab vajadust vähendada merre jõudva lämmastiku ja fosfori koguseid. Lämmastik ja fosfor jõuavad merre mitmest allikast, kuid suurim on hajakanne põllumajandusmaalt. 
See tähendab suurt tööd veepoliitika ja põllumajanduspoliitika valdkonnas, aga ka keskkonnasõbralike praktikate esiletõstmist, milleks korraldatakse juba palju aastaid Läänemeresõbraliku taluniku konkurssi. Selle eesmärgiks on inimesi teavitada toidu kasvatamise keskkonnamõjudest ning esile tõsta neid talunikke, kes püüavad oma tegevusi võimalikult keskkonnasõbralikuks muuta.


Lisaks põllumajandusele mõjutab Läänemerd ka kalandus. Koostöös Maailma Looduse Fondiga on ELF juba kolmandat aastat koostanud kalasööjate juhendit "Kalafoor", mis aitab teha keskkonnahoidlikumaid kala- ja mereannivalikuid (kalafoor.ee).

Juhendis on hinnatud enamikku Eestis müüdavaid kalu vastavalt nende kestlikkusele. Kalad ja mereannid on tähistatud valgusfoori värvidega. Valides rohelisega märgitud mereanni, panustad säästvama kalapüügi ja -kasvatuse arengusse. Kollasega märgistatud kalade puhul tuleks olla ettevaatlikum: tundke huvi, kust ja kuidas nad on püütud. Punases kategoorias olevaid kalu tuleks aga vältida.

ELF hindab kõiki kalajuhises toodud liike vastavalt WWFi välja töötatud meetodile, mis põhineb kolmel kestliku kalanduse põhimõttel: kalapopulatsioonide hetkeseis, püügivahendite keskkonnamõju ja mil viisil on kalandus juhitud. Kasvatustest tulevate kalade puhul on hinnatud nii sööda päritolu kui ka kasvatuse mõju ümbritsevale keskkonnale.

Täna järgib Kalafoori juhist poekett Rimi, kes on müügilt eemaldanud kõik punases kategoorias liigid ning aina enam on hakanud sellele toetuma ka kokad erinevates toidlustusasutustes.


Käesoleva aasta (2021) kevadel tutvustatakse avalikkusele ka lihafoori (lihafoor.ee). See on eelkõige tarbijat abistav rakendus, mis suunab keskkonnasõbralikumalt liha valima.

Lihafoori peamiseks sõnumiks on "Kestlikult ja vähem!" Mida see tähendab?

Kestlikkuse taga on mitmeid märksõnu, mida lihafooris arvesse võetakse. Kindlasti mitte pole see ainult kliima mõju, mis on seotud nii kasvuhoonegaaside emissiooni kui ka maakasutusega.

  • Liha keskkonnamõju juures on oluline rääkida mõjust bioloogilisele mitmekesisusele ehk elurikkusele, pestitsiidide kasutamisest ja veekogude eutrofeerumisest. Euroopas olemasolevates lihafoorides käsitletakse ka loomade heaolu ja antibiootikumide kasutamist.
  • Sõnumi teine pool viitab tarbitavale kogusele ja siin on põhimõte lihtne: liha kõrvale peaks mahtuma ka rohkem maitsvat taimset toitu.

Meie kohalik lihafoor selgitab huvilistele, kust liha keskkonnamõju pärineb ja millised on nö paremad valikud. Paremad just keskkonna seisukohalt. Lihafoor julgustab uurima toidu päritolu kohta ja pigem valima väiksemat aga loodust toetavat lihatükki.

Kindlasti ei ole igasugune liha tootmine ilmtingimata keskkonnale kahjulik, vaid karjakasvatusel on ka positiivseid külgi. Euroopa kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa saab kestlikult majandatud üksnes siis, kui karjamaadel on piisavalt palju veiseid ja lambaid.

Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa tähtsaimaks osaks on pärandniidud, mis on elupaigaks paljudele liikidele. Näiteks Läänemere niidurüdi asurkond säilib vaid juhul, kui selle liigi elupaigaks olevad rannakarjamaad on hästi karjatatud. Teisalt näiteks Brasiilias on loomakasvatus üheks suurimaks vihmametsade ja savannide hävitajaks, seda nii otseselt loodusalade karjamaadeks raadamise tõttu kui ka veidi kaudsemalt intensiivses tootmises söödana kasutatava soja põldude rajamise pärast.

Nii saabki sedastada, et mõju elurikkusele sõltub kohast ja tootmisviisist, kogu liha, sealhulgas ka ühe ja sama loomaliigi oma, ei saa lüüa elurikkuse mõttes ühe vitsaga. Sama kehtib ka kliimamõju, veekaitse ning üldse kogu keskkonnamõju kohta.

Täpsemalt loe lihafoorist siit.


 

Eestimaa Looduse Fond jätkab lähiaastatel toidu keskkonnamõju selgitamist eelkõige noortele muuhulgas projekti "Eat4Change - mobilizing youth for sustainable diets" raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit (https://wwf.fi/en/eat4change/). 

 

Juuli 2021
Tagasi  Edasi
Maainfo
   


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo