EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2021
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Tööohutuskultuur ja riskijuhtimine Eesti ja Euroopa põllumajanduses

Allikas: Liina Ulm, Maaeluvõrgustikutöö osakond
16. august 2021. a

Juuli lõpus oli soovijatel võimalus osaleda Eesti Maaülikooli avatud ülikooli kaudu SACURIMA projekti raames toimunud rahvusvahelisel koolitusel "Safety Culture and Risk Management in Agriculture - Riskide hindamine ja juhtimiskultuur põllumajanduses". Koolitus tõi kokku põllumajandussektori tööohutuse ja terviseriskide pärast südant valutavad spetsialistid üle kogu Euroopa. Anti ülevaade hetkeolukorrast ning arutleti ja unistati paremast tulevikust.

"Tapab ennast tööga…"

Põllumajandus on üks ohtlikemaid tegevusalasid maailmas. Euroopas hukkub põllumajandussektori tööõnnetustes igal aastal umbes 500 inimest, igikaudu 5 inimest iga 100 000 sektoris hõivatu kohta. Kõrgem on see näitaja vaid transpordi- ja tööstussektoris.

Eestis hukkub põllumajanduses igal aastal 0-3 inimest, registreeritakse kokku ligi 170 tööõnnetust. Põllumajandus on Euroopas ehituse ja transpordi järel ohtlikuselt kolmas, Eestis neljas tegevusvaldkond.

   
Joonis 1: Registreeritud tööõnnetustes kannatanud tegevusala järgi Eestis 2018-2019 aastal. Allikas: Statistikaamet

Põllumajandussektoris jaguneb tööjõud taime- ja loomakasvatuse, kalanduse ja metsanduse vahel. Valdav osa tööõnnetusi juhtub taime- ja loomakasvatussektoris

Tööõnnetuste registreerimine ja statistika jätavad soovida kogu maailmas, Euroopas ja Eestis niisamuti. Ühelt poolt põhjustab seda asjaolu, et põllumajandusettevõtete hulgas on suur osakaal väike- ja pereettevõtetel ning füüsilisest isikust ettevõtjatel, kellel puudub enamasti kohustus tööõnnetustest teatada.

Palgatud tööjõust on suur osa  võõr- ja hooajatöölised, kellel on raskendatud ligipääs igasugustele sotsiaalse kaitse struktuuridele ning ka riigipoolne vähene tugi õnnetusse sattunud töötajatele ei soosi tööõnnetustest teatamist. Selline taustsüsteem lubab kahjuks oletada, et tegelik olukord tööohutuse ja terviseriskide osas on põllumajanduses veelgi nukram.

Töötingimused põllumajanduses

Põllumajanduses töötamist iseloomustavad keskmisest oluliselt suurem nädalane töötundide hulk - 46 tundi nädalas vs 38 töötundi nädalas. Tavapärane on töötamine öötundidel ja nädalavahetusel. Mida väiksem on ettevõtte, seda rohkem tunde nädalas töötatakse.

Üksikisikust ettevõtjad satuvad võrreldes teiste tegevusvaldkondadega sagedamini surmaga lõppevatesse õnnetustesse. Lisaks töötajatele on ohustatud ka lapsed ja teised pereliikmed, kes elavad talus ning nende külalised. 

 
Joonis 2: Väljavõte Suurbritannia ohutus-infomaterjalist, mis käsitleb laste kaitsmist talumajapidamises leiduda võivate ohtude eest (ing. pdf).

Tööga seotud riskitegurid

Põllumajandustöötajad puutuvad sageli kokku ohtlike masinate, sõidukite ja loomadega - paljud õnnetused juhtuvad masinaid hooldades ja parandades või loomade eest hoolitsedes.

Lisaks füüsilistele ohuteguritele, raskendavad olukorda ka psühhosotsiaalsed tegurid nagu pikad tööpäevad, isolatsioon, majanduslik ebakindlus, tegevuste planeerimise keerukus, administreerimisega seotud nõudmised, vähene kontroll olukorra üle. Kui panna kokku vaimne pinge, väsimus ja füüsiline ohutegur, on õnnetus kerge juhtuma.

Õnnetuste peamisete põhjuste hulka kuuluvad:

  • Transpordivahendid 
  • Kukkumised kõrgustest
  • Kukkuvad või liikuvad esemed 
  • Varingu või ümber mineva objekti alla jäämine
  • Kontakt masinaga
  • Loomadega seotud õnnetused ja surmajuhtumid
  • Lämbumised ja uppumised
  • Elektriõnnetused

Masinad ja sõidukid

Peamine hulk õnnetusi on seotud masinate ja sõidukitega - sõiduki alla või masina vahele jäämine lõppeb sageli raske vigastuse või surmaga.

Kõige enam raskeid ja surmaga lõppevaid õnnetusi põhjustab liikuva või ümber mineva traktori alla jäämine, saagikoristusmasinad, niidukid ja heinapressid. Kaasaegsemad traktorid on varustatud ümberminemisvastaste seadmetega, kuid paljud tänaseni kasutuses olevad traktorid on vanemad ja seetõttu vähem ohutud.  


Foto 1: Vana, kuid töötav traktor, mille puudub nii kabiin kui ümberminemist takistav süsteem

Ohukohtadeks on kokkupuude masinate ja seadmete liikuvate või kuumade osade või teradega ja liikuvate osade vahele kinni jäämine.

Ka erinevad saed, puurid, kirved, vintsid, survepesurid ja muud põllumajandustöödel igapäevast kasutust leidvad seadmed on ohtlikud kui neid ei hooldata ega kasutata õigesti või kasutatakse siis, kui need ei ole täiesti töökorras.

 
Joonis 3: 1/10 surmaga lõppevatest õnnetustest põllumajanduses juhtub töötades masinatega. Rullipressid ja jõuvõtuvõllid põhjustavad nendest õnnetustest suurema osa.

Libastumised, komistamised ja kukkumised

Talupidamistes ja farmides tehakse palju tööd ära väljas maastikul, mis võib olla ebatasane või ilmastikuoludest tingituna libe. Virtsased betoonpõrandad, märjad lüpsiplatsid on vaid kaks esimest näidet tootmisruumidest, kus libisemise oht on ilmselge.

Puhastamata ja hooldamata astmerauad on sageli traktoritest ja teistest põllutöömasinatest väljumisel juhtuvate traumade põhjustajad.

 
Foto 2: Ohutu astmelaud on puhas, terve ja toekas.

Kõrgustest kukkumine on seotud näiteks töötamisega katusel, lakkades, tornides, hoidlates, tõstukitel, heina või põhuvirnade otsas.

Kariloomad

Igasugune elusloomadega töötamine kätkeb endas ohtusid. Veised, hobused, sead on piisavalt suured ja tugevad, et põhjustada tõsiseid vigastusi muljumiste, sarve või jalalöökide või tõukamisega. Mõned liigid hammustavad.

Loomadega kokku puutuvad töötajad – hooldajad, seemendajad, loomaarstid, loomaarsti abid jt – puutuvad kokku ka psühholoogilise ohuteguriga, mis tuleneb loomade valu ja kannatuste nägemisest kui ettevõttes ei pöörata loomade heaolule piisavalt tähelepanu.  


Foto 3: Loomadega töötamisel tuleb valida töövahendid, mis on vastavuses loomade suuruse ja tõuga

Füüsiline töö

Suur osa põllumajanduses tehtavast tööst tehakse ka tänapäeval ära käsitsi. Väsitavad ja ebamugavad asendid, raskuste tõstmine ja kandmine, pikalt seismine ja kõndimine ning korduvad liigutused suurendavad põllumajandustöötajate riski kannatada skeleti-lihaskonna haiguste käes.

Sagedased on seljavalu, valu kaelas, käsivartes, randmetes ja kätes ning osteoartriit, mis tulenevad raskuste tõstmisest ja ebasoodsatest töövõtetest, korduvatest liigutustest, ebamugavatest asenditest või traumadest.

 
Foto 4: Raskuste käsitsi teisaldamise juures on tervise hoidmiseks oluline kasutada ergonoomilisi töövõtteid.

Kinnised ruumid

Silo- ja teraviljahoidlad, lägahoidlad ja pumplad, konveierid - sageli ühe sissepääsuga ruumid, kus võib leiduda mürgiseid gaase ohtlikes konsentratsioonides, kujutavad endas tõsist ohtu töötajate elule ja tervisele.

Müra ja vibratsioon

Masinad, sõidukid ja ka loomad põhjustavad palju müra. Oluline kuulmislangus on üks peamisi kutsehaigusi põllumajandustöötajate seas ning see avaldub sageli juba enne kolmekümnendat eluaastat.

Traktorite ja kombainidega töötamisel kogetakse kogu keha mõjutavat vibratsiooni ning käsitööriistadega - näiteks pügamismasinaga -  töötamisel vibratsiooni kätes ja ülakehas. Kestev vibratsioon kahjustab organeid, lihaseid, liigeseid ja närve.

Ohtlikud ained

Põllumajanduses sagedast kasutust leidvad pestitsiidid, herbitsiidid, väetised, desoained, veterinaarravimid, lahustid, kütused ja määrdeained põhjustavad hingamisteede- ja nahaärritusi, soodustavad vähkkasvajate teket, närvi- ja immuunsüsteemi haigusi, sigimisega seotud probleeme ja ka eluohtlikke mürgistusi.

Tolm ja bioloogilised tegurid

Loomade väljaheidete, naha, karvade ja sulgedega seotud tolm, heina ja põhu tolm, õietolm, mullatöödega seotud tolm, hallitusega seotud tolm, jahutolm, viljatolm jne jne - kõik need põhjustavad pideval kokkupuutel hingamisteede haigusi, allergiaid, astmat ning väga spetsiifiliselt põllumajandustöötajate haigusi nagu "farmeri kops" ja "linnukasvataja kops".

Seened, viirused ja bakterid võivad põhjustada zonoose, viirused soodustada vähkkasvajate teket. 

Riskijuhtimine

Riskijuhtimine algab ohutegurite kindlaks tegemisest ning selgitamisest, kes ja mil määral ohuga kokku puutuvad. Oluline on riskide ja ohutegurite hindamise protsessi kaasata ka töötajad, kuna nemad tunnevad oma töökeskkonda ja ohte kõige paremini.

Ennetamine

Ennetuses on oluline ennetusmeetmete hierarhia. Esimeses järjekorras tuleb valida kõige suuremat efekti omavad meetmed – näiteks ohuteguri täielik kõrvaldamine või asendamine vähem ohtliku teguriga ning viimaseks jäävad kõige väiksemat efekti omavad meetmed nagu isikukaitsevahendid. 

Tööandja kohustus on tagada töötajate piisav informeeritus ja väljaõpe ning ohutut käitumist soosiv töökultuur ettevõttes. Kõige paremini toimivad ennetusprogrammid, milles on suur hulk praktilist õpet koos dialoogiga. Kui töötajate instrueerimine värbamisel on puhtalt formaalne ning hiljem töö käigus õpetatakse ohte eirama, siis ei ole tegemist ohutust soosiva töökeskkonnaga.

Töötajate ohutusalane väljaõpe on järjepidev protsess, kuid erilist tähelepanu peab pöörama töötaja instrueerimisele töölevõtmisel, töökohustuste muutumisel ning uute töövahendite ja tehnoloogiate kasutusele võtmisel.

Ohutuskultuur

Kõige olulisem tööohutust soodustav tegur ettevõttes on ettevõtte ohutuskultuur. Ohutuskultuur on suhtumiste ja käitumiste kogusumma töökohal, milles kõik töötajad ja tööandja mõistavad tööohutuse olulisust, kujundavad töökeskkonna vastavalt ning käituvad igal ajal pidades silmas nii iseenda kui teiste töötajate ohutust.

See tähendab sobivate töövahendite kasutamist, ohutusreeglite järgimist ja üleüldist ärksust ohutuse suhtes. Hea ohutuskultuuriga töökeskkonda iseloomustavad töötajate ja tööandja vaheline usaldus, sarnane nägemus ohutuse olulisusest ja ohtlike olukordade ennetamise vajalikkusest.

Pea meeles!

  • Farmis töötades kanna tihedalt liibuvaid, terveid, ilma nööride ja muude lahtiste osadeta rõivaid, hõlmad olgu eest kinni!

  • Masinatega töötades on oluline kanda kõrge nähtavusega rõivaid, parim on ohutusvest.

  • Loomadega töötades eelista madala kontrastsusega rõivaid, kummikutel ja saabastel olgu tugevdatud ninaosa.

  • Kanna turvasaapaid või kummikuid.

  • Tee omale päevaplaan ja valmistu päevaks lähtudes alati turvalisusest.

Vaata Iiri Põllumajandusettevõtete ohutuse nädala (Farm Safety Week 2021) raames valminud videot siin:

Kasutatud allikad:

Samal teemal:

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo