EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Kuidas kavandada kasutajasõbralikku veebilehte?

Allikas: EURAKNOS ja EUREKA
19. august 2021. a

 

Euroopa teabesalve prototüüpi kavandavate projektide EURAKNOS ja EUREKA raames uuriti olemasolevate Euroopa rahastamisprogrammi Horisont 2020 projektide veebilehti, küsitleti nii projektide eestvedajaid kui lõppkasusaajaid (tootjaid, nõustajaid jne) ning korraldati veebiküsimustikke ning viidi läbi intervjuusid ja aruteluseminare.

Kavandatava Euroopa ülese põllu- ja metsamajandamise teemalise teabesalve eesmärk on koondada avaliku raha toel elluviidud teabe ja tulemuste säilimine ka pärast projektide lõppu ja projektiveebilehtede kustumist.

Eduka veebilehe või digitaalse platvormi või teabesalve kujundamine sõltub palju esitatud teabe sisukusest kasutajate jaoks, viisist kuidas platvorm suhtleb nendega ja kuidas lahendab võimalikke takistusi.

 

Kuidas mõõta kasutajate ootuseid?

Ootuste väljaselgitamiseks peate kõigepealt õppima sihtrühma tundma, kuid see võib osutuda üsna keeruliseks. Sõltuvalt sihtmärgist (nt. põllumajandustootja, nõustaja või riigiteenistuja) võivad nende vajadused oluliselt erineda.

Uuringud on näidanud, et inimesed ei tea, mida nad tahavad, enne kui see neile ette pannakse. Enamik inimesi ei ole harjunud muutma abstraktset tulevikuideed konkreetseks tooteks.

Kasutajate testimine

Üks võimalus kasutajate vajaduste väljaselgitamiseks on küsitlused, kuid kasutajate testimine on kasulikum. Sisukas kasutamiskogemus tugineb veebisaidi kasutaja ja administraatori suhetele.  

Esitatud teave võib tunduda selgelt mõistetav veebisaidi kujundajale, kuid mitte kasutajale. Tagasiside küsimine on mis tahes toote või teenuse kujunduse loomulik protsess. Ehkki veebi sihtrühmaks võivad olla praktikud, on tagasiside tegelikeks saajateks nõustajad ja innovatsioonijuhid. Nendega saab veebikujundaja aktiivsemalt nõu pidada kui põllumeestega.

Koosloome seminarid

Kasutajate ootuste kaardistamise üheks võimaluseks on koosloome seminar, kuhu kaasatakse olulised sihtrühmad (võrgustiku koordinaatorid, teadlased, põllumajandustootjad, metsamajandajad, nõustajad, poliitikakujundajad ja IT-arendajad).

Näiteks EURAKNOSe töötubades uuriti erinevate gruppide ootusi ja vajadusi, ühtlustati ootuste väljendust, esitati näiteid muudest platvormidest ja paluti tagasisidet selle kohta, mida peetakse kasulikuks ja mis valmistab pettumust. Eriti oluline on platvormi väljatöötamise protsessi selgitamine ja võimalike takistuste arutamine, nagu tehti projekti konsortsiumi koosolekul Ateenas.

  • Protsessi alustati 2019. a juunis Ateenas rea digitaalse platvormi eesmärgiga seotud küsimustega: küsiti projekti konsortsiumi liikmetelt, nendelt kes on juba teadlikud veebi loomise ülesandest.

  • Seejärel küsiti 2019. a septembris Budapestis toimunud EURAKNOS seminaril potentsiaalsetelt lõppkasutajatelt (põllumajandustootjad, metsamehed, nõustajad ja teadlased), millised on suurimad väljakutsed, millega nad praegu põllumajanduses silmitsi seisid.

  • Järgmisena paluti osalistel kirjutada individuaalselt lühike artikkel ideaalse erialase koostöövõrgustiku kohta: millist teavet see pakuks, kuidas toimuks suhtlus sihtgrupiga, milline oleks nende digitaalne platvorm jne. 

  • 2019. a detsembris Pariisis toimunud seminari osalejatel paluti mh ringi vaadata kolmel-neljal veebilehel ning kirjeldada, millised osad nendel veebilehtedel on nende jaoks kasulikud, paeluvad ning mis eemaletõukavad. Vaatlejad jaotati erinevatesse gruppidesse: põllumajandustootjad, teadlased jne.

Seminaride juhendaja võttis materjali kokku, et osalejad saaksid seda võrgustikku ja selle veebilehte/platvormi konkreetsemalt ette kujutada. Kui kasutajad peavad suutma sisu kohta tagasisidet anda, on oluline, et sisu oleks kõigepealt kasutajale kättesaadavaks tehtud.

Eksperdi kaasamine

 

Kasutajasõbraliku teabesalve loomine ei ole kerge ülesanne. Sihtrühmadel ei ole samad vajadused ja enamasti on neil keeruline ka oma vajadusi tarkvara arendajale mõistetaval viisil kirjeldada.

UX-disainer (user experience - kasutajakogemus) kasutab saadud infot prototüübi loomiseks.

Prototüüpi esitletakse 5-6 võimalikule kasutajale, et saada tagasisidet ja tuvastada 80% võimalikest vigadest. Pärast parandamist tutvustatakse prototüüpi järgmistele kasutajatele, et testida kas nimetatakse samu või uusi murekohti. Selliselt etappide viisi töötamisega välditakse kasutajatele sobimatu veebilehe loomist, mille parandamine oleks oluliselt keerulisem ja kulukam.

Kasutajate tüüp-profiilide loomine

  Üks võimalik viis kasutajate huvide ja ootuste väljaselgitamine on isiksusetüüpide ehk persona kaudu. Persona on tüüpprofiili (näiteks talunik, metsamajandaja või nõustaja) väljamõeldud kujutis.

Mitmete kasutajate näitajate järgi kirjeldatakse potentsiaalse sihtrühma esindajate teoreetilisi profiile. Ühe tüübi omadusi määravad mitmed muutujad, näiteks tootmissektor, tegevuspiirkond, haridustase, juurdepääs infrastruktuurile, sugu ja põlvkond jne. Kasutaja teekond mure lahendamiseks aitab tuvastada ja mõista murekohti, mida kasutajad kogevad.

Projektis EUREKA loodi 18 tüüpilist teabesalve kasutaja profiili: põllumajandustootjad, metsamajandajad, nõustajad ning ametnik ja teadlane. Koondatud ootused teabesalvele on:

  • ligipääs valdkondlikule (põhi)teabele, sh käsiraamatu taoline teave nii tehnoloogiate kui rahastamisvõimaluste, seadusandluse, ettevõtte juhtimise ja lähenemisviiside kohta (nt multi-actor approach, esitluse korraldamine), ligipääs rahvusvahelise teabe tõlgetele;

  • ligipääs praktilistele lahendustele ja nõuannetele, sh õppematerjalid (videod), uudiskirjad, uudised ja uuenduste kirjeldused, head praktikad ja kogemuslood, uuenduste rakendamise maksumus, tarkvara rakendamise õpetused;

  • andmebaasid innovatsioonilahenduste kohta;

  • sündmuste kalender, sh nii koolitused kui erinevate võrgustike-ühenduste kohtumised;

  • kontaktid: nõustajad, eksperdid, teised tootjad, organisatsioonid, teenusepakkujad, vabaühendused, projektide eestvedajad jm;

  • platvorm, milles suhelda spetsialistidega ja oma kogemusi jagada, kus otsida kaasamõtlejaid, saada tagasisidet pakutud ideede, teenuste ja lahenduste kohta ning millest teada saada tootjate vajadusi.

Loe Maainfo artiklit: Sihtrühma mõistmine


Veebilehe loomise kriitilised punktid

  1. Kujundamise käigus: Keda peaks platvorm teenima? Mis eesmärkidel? Milliseid ressursse saab mobiliseerida (inimesed, raha, aeg)?

  2. Projekteerimise ajal: Kes loob platvormi? 

  3. Ärimodelleerimise käigus: Milline on eelarve? Mis on eelarve käivitamiseks ja edaspidiseks hoolduseks? Kes tagab tähtaegadest kinnipidamise?

  4. Juurutamise ajal: Kes haldab platvormi? Kas see nõuab erikoolitust? Kuidas platvormi reklaamida? Millist hooldust on vaja?


  • Otsingud ja menüüd on olulised õige teabeni jõudmisel, eriti praktikute jaoks.
  • Sildid (menüüsildid või lehtede päised, teemad) suunavad kasutajad kindlatele aladele.
  • Konkreetsete menüüvalikute näitamiseks  on hea kasutada visuaalseid elemente (nt avalehe majaikoon).

Teabe visualiseerimine on oluline, kuna keskmine inimene teeb sisu kohta otsuse 10 sekundiga. Põllumeestel pole aega ringi vaadata isegi hiilgavates andmebaasides.

Enamasti eelistavad nad skeeme, õppevideoid või veebipõhiseid vahendeid, ilma et neid oleks vaja alla laadida. Nõustajate ja teadlaste osas on olukord vastupidine - nemad eelistavad üksikasjalikku teavet.

Andmebaasi välimus (nagu iga veebilehe puhul) peab olema meeldejääv ja kergesti mõistetav. Inimeste üldine lugemisvõime on vähenemas ja visualiseerimine aitab. Kui sõnum on tekstina keeruline, võib video, taskuhääling või esitlus olla parem.

Sisuteavet on vaja suures plaanis kolme liiki - impressions (simple), advanced ja scientific. Veebikasutajaid on erinevaid, osa otsib lihtsustatud jooniseid või videoid, aga osa vajab pigem lugemismaterjali ja detailandmeid.

Nn tavakasutaja, kes soovib saada mingit väikest infokillukest oma probleemile lahenduseks. Teadjam kasutaja soovib rohkem ja võtab aega süvenemiseks. Teadlane või sügav huviline klikkab ka teadusartiklitele sooviga teemaga süvitsi minna. Tootmise hooajal ei ole praktikul aega süveneda ja vajab kiiret soovitust. Alles nn talveperioodil saab pikemalt süveneda, miks juhtus ja kuidas murekohti ennetada.

Lihtsustatud teabe esitamine on justkui kommunikatsiooniülesanne, spetsiifiline info meenutab teadusandmebaaside rolli.


Leitavus ja otsitavus

Veebilehelt või teabesalvest vajaliku teabe kiire ja lihtne üles leidmine on teabesalve kõige olulisem funktsioon

Failide koondamine keskandmebaasi ei tähenda vaid failide kopeerimist ja sisestamist. Objektid peavad olema leitavad ja automaatmudelite jaoks tuleb määratleda metaandmete kogum. Failide metaandmed on märkmed (st kirjeldused), mis hõlbustavad andmete otsimist ja tagavad asjakohaste tulemuste saamise. See teave võib olla seotud andmeobjekti (pdf, video jm) pealkirja ja autori / loojaga, failivorminguga jmt. Metaandmete kasutamine võimaldab otsingufiltrite abil kitsendada saadud otsingutulemuste arvu. Metaandmete määratlemise uuringud on: schema.org, DublinCore ja RDF Schema.

Tihti saadakse otsinguga suur hulk tulemusi, aga tulemuste esitamise järjekord ei pruugi olla soovitud. Detailsed otsingud töötavad ainult siis, kui inimene tunneb teemat üksikasjalikult. Oluline on postitusi luues omavahel sisuliselt seotud teemad siduda ka siltide ja märksõnade abil. 

Otsingusüsteem peab olema filtreeritav - nt otsimine sisuteabest või sündmustest. Otsingutulemuste arvu piiramiseks või nende järjestuse muutmiseks kasutatakse filtreerimise ja järjestamise võimalusi, märksõnade ja meediumi tüüpide järgi jne.

Näiteks märgistades filtreerimisvaliku ‘video’, saab tulemusi märgatavalt vähendada. Otsingutulemusi saab järjestada tähestikulises või kronoloogilises järjestuses, võttes arvesse kasutajate hinnanguid või nende asjakohasust otsingupäringule (selleks kasutatakse algoritme nagu PageRank).


Kasutatud allikad:


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo