INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Kuidas kavandada kasutajasõbralikku veebilehte? |
|||||||||||||||
Allikas: EURAKNOS ja EUREKA 19. august 2021. a |
|||||||||||||||
Euroopa teabesalve prototüüpi kavandavate projektide EURAKNOS ja EUREKA raames uuriti olemasolevate Euroopa rahastamisprogrammi Horisont 2020 projektide veebilehti, küsitleti nii projektide eestvedajaid kui lõppkasusaajaid (tootjaid, nõustajaid jne) ning korraldati veebiküsimustikke ning viidi läbi intervjuusid ja aruteluseminare. Kavandatava Euroopa ülese põllu- ja metsamajandamise teemalise teabesalve eesmärk on koondada avaliku raha toel elluviidud teabe ja tulemuste säilimine ka pärast projektide lõppu ja projektiveebilehtede kustumist. Eduka veebilehe või digitaalse platvormi või teabesalve kujundamine sõltub palju esitatud teabe sisukusest kasutajate jaoks, viisist kuidas platvorm suhtleb nendega ja kuidas lahendab võimalikke takistusi.
Kasutajate testimine
Esitatud teave võib tunduda selgelt mõistetav veebisaidi kujundajale, kuid mitte kasutajale. Tagasiside küsimine on mis tahes toote või teenuse kujunduse loomulik protsess. Ehkki veebi sihtrühmaks võivad olla praktikud, on tagasiside tegelikeks saajateks nõustajad ja innovatsioonijuhid. Nendega saab veebikujundaja aktiivsemalt nõu pidada kui põllumeestega. Koosloome seminaridKasutajate ootuste kaardistamise üheks võimaluseks on koosloome seminar, kuhu kaasatakse olulised sihtrühmad (võrgustiku koordinaatorid, teadlased, põllumajandustootjad, metsamajandajad, nõustajad, poliitikakujundajad ja IT-arendajad). Näiteks EURAKNOSe töötubades uuriti erinevate gruppide ootusi ja vajadusi, ühtlustati ootuste väljendust, esitati näiteid muudest platvormidest ja paluti tagasisidet selle kohta, mida peetakse kasulikuks ja mis valmistab pettumust. Eriti oluline on platvormi väljatöötamise protsessi selgitamine ja võimalike takistuste arutamine, nagu tehti projekti konsortsiumi koosolekul Ateenas.
Seminaride juhendaja võttis materjali kokku, et osalejad saaksid seda võrgustikku ja selle veebilehte/platvormi konkreetsemalt ette kujutada. Kui kasutajad peavad suutma sisu kohta tagasisidet anda, on oluline, et sisu oleks kõigepealt kasutajale kättesaadavaks tehtud. Eksperdi kaasamine
Prototüüpi esitletakse 5-6 võimalikule kasutajale, et saada tagasisidet ja tuvastada 80% võimalikest vigadest. Pärast parandamist tutvustatakse prototüüpi järgmistele kasutajatele, et testida kas nimetatakse samu või uusi murekohti. Selliselt etappide viisi töötamisega välditakse kasutajatele sobimatu veebilehe loomist, mille parandamine oleks oluliselt keerulisem ja kulukam. Kasutajate tüüp-profiilide loomine
Mitmete kasutajate näitajate järgi kirjeldatakse potentsiaalse sihtrühma esindajate teoreetilisi profiile. Ühe tüübi omadusi määravad mitmed muutujad, näiteks tootmissektor, tegevuspiirkond, haridustase, juurdepääs infrastruktuurile, sugu ja põlvkond jne. Kasutaja teekond mure lahendamiseks aitab tuvastada ja mõista murekohti, mida kasutajad kogevad. Projektis EUREKA loodi 18 tüüpilist teabesalve kasutaja profiili: põllumajandustootjad, metsamajandajad, nõustajad ning ametnik ja teadlane. Koondatud ootused teabesalvele on:
Veebilehe loomise kriitilised punktid
Teabe visualiseerimine on oluline, kuna keskmine inimene teeb sisu kohta otsuse 10 sekundiga. Põllumeestel pole aega ringi vaadata isegi hiilgavates andmebaasides. Enamasti eelistavad nad skeeme, õppevideoid või veebipõhiseid vahendeid, ilma et neid oleks vaja alla laadida. Nõustajate ja teadlaste osas on olukord vastupidine - nemad eelistavad üksikasjalikku teavet. Andmebaasi välimus (nagu iga veebilehe puhul) peab olema meeldejääv ja kergesti mõistetav. Inimeste üldine lugemisvõime on vähenemas ja visualiseerimine aitab. Kui sõnum on tekstina keeruline, võib video, taskuhääling või esitlus olla parem. Sisuteavet on vaja suures plaanis kolme liiki - impressions (simple), advanced ja scientific. Veebikasutajaid on erinevaid, osa otsib lihtsustatud jooniseid või videoid, aga osa vajab pigem lugemismaterjali ja detailandmeid. Nn tavakasutaja, kes soovib saada mingit väikest infokillukest oma probleemile lahenduseks. Teadjam kasutaja soovib rohkem ja võtab aega süvenemiseks. Teadlane või sügav huviline klikkab ka teadusartiklitele sooviga teemaga süvitsi minna. Tootmise hooajal ei ole praktikul aega süveneda ja vajab kiiret soovitust. Alles nn talveperioodil saab pikemalt süveneda, miks juhtus ja kuidas murekohti ennetada. Lihtsustatud teabe esitamine on justkui kommunikatsiooniülesanne, spetsiifiline info meenutab teadusandmebaaside rolli. Leitavus ja otsitavusVeebilehelt või teabesalvest vajaliku teabe kiire ja lihtne üles leidmine on teabesalve kõige olulisem funktsioon. Failide koondamine keskandmebaasi ei tähenda vaid failide kopeerimist ja sisestamist. Objektid peavad olema leitavad ja automaatmudelite jaoks tuleb määratleda metaandmete kogum. Failide metaandmed on märkmed (st kirjeldused), mis hõlbustavad andmete otsimist ja tagavad asjakohaste tulemuste saamise. See teave võib olla seotud andmeobjekti (pdf, video jm) pealkirja ja autori / loojaga, failivorminguga jmt. Metaandmete kasutamine võimaldab otsingufiltrite abil kitsendada saadud otsingutulemuste arvu. Metaandmete määratlemise uuringud on: schema.org, DublinCore ja RDF Schema. Tihti saadakse otsinguga suur hulk tulemusi, aga tulemuste esitamise järjekord ei pruugi olla soovitud. Detailsed otsingud töötavad ainult siis, kui inimene tunneb teemat üksikasjalikult. Oluline on postitusi luues omavahel sisuliselt seotud teemad siduda ka siltide ja märksõnade abil. Otsingusüsteem peab olema filtreeritav - nt otsimine sisuteabest või sündmustest. Otsingutulemuste arvu piiramiseks või nende järjestuse muutmiseks kasutatakse filtreerimise ja järjestamise võimalusi, märksõnade ja meediumi tüüpide järgi jne. Näiteks märgistades filtreerimisvaliku ‘video’, saab tulemusi märgatavalt vähendada. Otsingutulemusi saab järjestada tähestikulises või kronoloogilises järjestuses, võttes arvesse kasutajate hinnanguid või nende asjakohasust otsingupäringule (selleks kasutatakse algoritme nagu PageRank). Kasutatud allikad:
|