EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 9/2021 (50)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik
25. august 2021. a

 

 Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Võrgustikud toetavad 

26. augustil korraldab maaelu/innovatsioonivõrgustik rahvusvahelise innovatsiooniseminari "Tugevus arvukuses - innovatsioonivõrgustik" -- „Strength in numbers – Network to innovate“. Seminari põhieesmärgid on eri piirkondade inimeste vahelise suhtluse ja võrgustumise edendamine ning eri rahastusallikate ja projektide tutvustamine. Sündmus on jaotud temaatilisteks plokkideks: toit, loomakasvatus ning muld ja taimekasvatus.

Innovatsiooni puhul pole oluline ainult tulemus, vaid ka KUIDAS koostöö saavutada!

Veebiseminari töökeel on inglise keel. Osalejaid ca 70, eri riikidest. Kaasarääkimise võimalus Zoomi kaudu, kuid seminari on võimalik jälgida ka maaeluvõrgustiku YouTube kanalil https://www.youtube.com/user/maainfo/live . Päevakava SIIN 


Konsulentide infokirja jäi 2021 aasta suvel päris pikk paus toimetaja tervisemurede tõttu. Allpool ülevaade vahepeal ilmunud artiklitest.
PMK on ÜhendPIPi ehk Põllumajanduse, toidu ja maamajanduse teadmussiirde programmi täitja ning ka veebilehe www.pikk.ee täiendaja. PIKKi sisu täieneb nii varasemate kui uute artiklitega, tulemas on sisuarhitektuuri parandamine. Konsulent, koolitaja ja teabe valdaja - aita meil Pikkist teha sisukas teabesalv. Saada soovitus konsulentide infokirja toimetajale.

Kuidas mõõta lihaveisekasvatuse mõju keskkonnale ja elurikkusele. 

14. juunil 2021 toimus Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Liivimaa Lihaveis MTÜ eestvedamisel infopäev loomakasvatajatele, kus räägiti peamiselt lihaveisekasvatuse mõju hindamisest keskkonnale ja elurikkusele. Infopäeva oluline sõnum loomakasvatajale: keskkonnahoidlikud ja loomakasvatajale majanduslikult kasulikud loomakasvatusvõtted käivad käsikäes. Panustades keskkonnahoidu parandame ka loomakasvatuse majanduslikku efektiivsust.

Rohkem infot leiad SIIN 

Virtuaalsed karjatamissüsteemid. 

Võimalus kontrollida karja asukohta mobiilist või tahvelarvutist ilma käega katsutava piirdeta. On see üldse võimalik? Virtuaalne karjatamissüsteem võiks aidata vähendada aedade ehitamisega seotud tööjõu- ja materjalikulu. 28. juunil toimus interneti vahendusel BovINE projekti veebiseminar, kus Alfonso Abecia Zaragoza Ülikoolist Hispaanias ja Russ Carrington Ühendkuningriigist rääkisid oma kogemustest virtuaalsete karjaaedade kasutamisel.

Loe artiklit  SIIN 

Ilmunud on ajakirja “Tõuloomakasvatus” värske number. 2021. aasta kolmas väljaanne on leitav SIIT.


Tööohutuskultuur ja riskijuhtimine

Põllumajandus on üks ohtlikemaid tegevusalasid maailmas. Euroopas hukkub põllumajandussektori tööõnnetustes igal aastal umbes 500 inimest, igikaudu 5 inimest iga 100 000 sektoris hõivatu kohta. Kõrgem on see näitaja vaid transpordi- ja tööstussektoris. Eestis hukkub põllumajanduses igal aastal 0-3 inimest, registreeritakse kokku ligi 170 tööõnnetust. Põllumajandus on Euroopas ehituse ja transpordi järel ohtlikuselt kolmas, Eestis neljas tegevusvaldkond.

Põllumajandussektoris jaguneb tööjõud taime- ja loomakasvatuse, kalanduse ja metsanduse vahel. Valdav osa tööõnnetusi juhtub taime- ja loomakasvatussektoris. Põllumajanduses töötamist iseloomustavad keskmisest oluliselt suurem nädalane töötundide hulk - 46 tundi nädalas vs 38 töötundi nädalas. Tavapärane on töötamine öötundidel ja nädalavahetusel. Mida väiksem on ettevõtte, seda rohkem tunde nädalas töötatakse.

Loe artiklit SIIN


Sihtrühma mõistmine 

Teabelevis on hädavajalik mõista sihtrühma vajadusi. Seda ka Euroopa projekte koondava elektroonilise veebikeskkonna ehk EL teabesalve (ingl k Knowledge reservoir) kujundamisel. Vaja on ju valida välja just nende jaoks kõige kasulikum teave ning leida nende poolt eelistatud suhtlus- ja levitamiskanalid.

EUREKA projekti töörühm kirjeldas potentsiaalse sihtrühma esindajate teoreetilisi profiile, mitmete kasutajate näitajate järgi loodi „arhetüüpe“. Ühe isiku omadusi määravad mitmed muutujad, näiteks tootmissektor, tegevuspiirkond, haridustase, juurdepääs infrastruktuurile, sugu ja põlvkond jne. 

Uuri lähemalt SIIN  

Eduka podcasti loomine ja redigeerimine  

Podcast'id ehk taskuhäälingud on kiiresti saamas üheks levinumaks sisuloome meetodiks. Neid saab kuulata igal hetkel, nt. trenni tehes, toidu valmistamisel või tööle minnes. Kuid kuidas saaksite selles uues miljonite saadete ja teemade maailmas tagada, et teie podcast vääriks tähelepanu?

Vältige akronüümide ja ˛argooni kasutamist, sest need võivad võõrandada kuulajat, kes on ei ole tõenäoliselt detailidega kursis. Kasutage lihtsaid, hõlpsasti mõistetavaid termineid, mis aitavad kuulajatel arutelu teemat kergemini mõista. Podcast'i stiil võiks olla lõdvestunud ja vabas vormis vestlus. Vältige teksti ette kirjutamist, kuna see võib muuta sõnavõtu jäigaks. Proovige valitud teema arutamisel keskenduda erinevatele tahkudele. Kuidas seostub teie teema teiste valdkondade ja kontekstidega ning kuidas siduda see oma ettevõtmisega?

Loe edasi SIIT

Kuidas kavandada kasutajasõbralikku veebilehte?      

Eduka veebilehe või digitaalse platvormi või teabesalve kujundamine sõltub palju esitatud teabe sisukusest kasutajate jaoks, viisist kuidas platvorm suhtleb nendega ja kuidas lahendab võimalikke takistusi.

Kuidas mõõta kasutajate ootuseid? Ootuste väljaselgitamiseks peate kõigepealt õppima sihtrühma tundma, kuid see võib osutuda üsna keeruliseks. Sõltuvalt sihtmärgist (nt. põllumajandustootja, nõustaja või riigiteenistuja) võivad nende vajadused oluliselt erineda. Uuringud on näidanud, et inimesed ei tea, mida nad tahavad, enne kui see neile ette pannakse. Enamik inimesi ei ole harjunud muutma abstraktset tulevikuideed konkreetseks tooteks.

Üks võimalus kasutajate vajaduste väljaselgitamiseks on küsitlused, kuid kasutajate testimine on kasulikum. Esitatud teave võib tunduda selgelt mõistetav veebisaidi kujundajale, kuid mitte kasutajale. Tagasiside küsimine on mis tahes toote või teenuse kujunduse loomulik protsess. Ehkki veebi sihtrühmaks võivad olla praktikud, on tagasiside tegelikeks saajateks nõustajad ja innovatsioonijuhid. Nendega saab veebikujundaja aktiivsemalt nõu pidada kui põllumeestega.

Loe edasi SIIT


 

LÜHIDALT  

 Maaeluvõrgustiku Võrgukirja igas numbris ilmub vähemalt ühe Eestis elluviidud toetusprojekti näide. Viimases numbris oli ülevaade Niliske talu tootmise arendamisest. Niliske talu tegevuseks on värske toidu tootmine ja müük läbi lühikese tarneahela. Keskendutakse lihaveisekasvatusele ja aiandusele: rajati õuna- ja sõstraistandused, hangiti lihatoodete töötlemise sisseseaded.

 Kuidas muutuvad ühistud kriisist väljumiseks? Juulis toimunud Euroopa ühistegevuse teaduskonverentsi vahendavad Rando Värnik ja Taavi Kiisk (vt artikkel www.pikk.ee). Ühistud muutuvad nende ja teiste ülesannete täitmiseks, eriti oma digitaalse, keskkonnaalase ja sotsiaalse vaatepunkti poolest. Ühistu elu ei piirdu tingimata ainult ühe elutsükliga - sellele on omane U-kujuline dünaamika. Kõige rohkem on tegevust ja erinevaid muutusi ühistu elutsükli alguses, selle keskel on neid vähem ja lõpus tegutsetakse taaskord rohkem. Ühistegevus on läbi aegade õitsenud eriti peale kriise, mis toovad välja kitsaskohad ühiskonnas.

 EL eesmärgid tähendavad kohaliku põllumajandustootmise vähendamist. Copa-Cogeca arvates on kõige olulisem aspekt see, et kuigi aruandest nähtub, et „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiad koos uue ÜPP-ga võivad aidata 2030. aastaks vähendada põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid 28,4%, asendatakse kõigi stsenaariumide puhul üle poole eeldatavast heite vähendamisest samaväärsete heitkoguste suurenemisega kolmandates riikides. Loe pikemat kokkuvõtet ja aruannet EPKK kodulehelt.   

 

  Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee 
või märgi VORMIL

---> Tagasi konsulentide pessa

September 2021
Tagasi  Edasi
Maainfo
  


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo