EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgustumine kui ämblikuvõrgu punumine

Allikas: Konstantin Mihhejev, Maaeluvõrgustik
31. august 2021. a

 

26. augustil korraldas Eesti Maaeluvõrgustik veebipõhise rahvusvahelise seminari "Tugevus arvukuses", mis keskendus eelkõige eri Põhja-Balti piirkondade osapoolte vahelisele suhtlusele, võrgustumise edendamisele ning eri rahastusallikate ja projektide tutvustamisele.

Seminaril juhiti tähelepanu mitte ainult innovatsioonitegevuste tulemustele, vaid ka sellele, KUIDAS nende tulemusteni jõuti.

Seminar koosnes neljast temaatilisest sessioonist - võrgustiku loomine, muld ja taimekasvatus, toidu tootmine ja töötlemine ning loomakasvatus - mille raames tutvustati kokku 12 projekti näidet. Alljärgnevalt tutvustame neid lähemalt. 

 

EIP-AGRI teeninduspunkti kogemused

EIP-AGRI teeninduspunkt toimib EIP-AGRI võrgustiku vahendajana, tõhustades suhtlust ja koostööd kõigi vahel, kes on huvitatud uuenduslikust põllumajandusest: põllumajandustootjad, teadlased, nõustajad, ettevõtjad, keskkonnarühmitused, tarbijate huvigrupid ja muud valitsusvälised organisatsioonid.

Kogemustele tuginedes on oluline ühise visiooni ja töökorra väljatöötamine kohe alguses.

Hea meeskonnavaimu loomine ja hoidmine on hädavajalik, sest tuleb olla valmis ootamatusteks. Meeskonna enesekindlus sellistel hetkedel on hädavajalik.

Heaks lahenduses on nö meeskonnanädalate korraldamine erinevates EL liikmesriikides. Täiustada tuleks veelgi lähenemisviisi "õpid vaid tegutsedes" ehk korraldada meeskonnaga ajurünnakuid, et arendada protsesse kõigi tegevuste jaoks.

Lisaks koosoleku protokollile peaks silma peal hoidma ka DG AGRI-ga sõlmitud lepingutel.

   
ENRD kontaktpunkti kogemused

ENRD kontaktpunkt on üks kahest tugiüksusest, mis hõlbustab Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) tööd koos maaelu arengu Euroopa hindamise tugikeskusega. Brüsselis tegutsevat püsivat põhimeeskonda toetab suurem ekspertide rühm, kes jagab oma teadmisi ja hõlbustab mitmesuguste maaelu arengu valdkondade arendamist.

ENRD jaoks oli suuremaks väljakutseks see, kuidas jõuda üha suurema hulga sidusrühmadeni ehk tugeva üle Euroopalise võrgustiku loomine.

Takistuseks oli ääretult erinev koostöövalmidus riigiti.

Heaks näiteks on parimate praktikate leidmine - konkurss "Inspireeriv maaelu", mille korraldamine ja sobivate kandidaatide leidmine vajab palju täiendavaid pingutusi.

Võimalikke lahendusi varieeruva koostöövalmidusega toimetulekuks toodi välja paar tükki. Esiteks kindlasti mitteametlik suhtlus sidusrühmadega - veebis. Teiseks - piirkondlik lähenemine - rohkem suhelda ja otsida abi piirkondlikelt klastritelt nagu näiteks osalemine Põhja-Balti maaeluvõrgustike regulaarsetest kohtumistel.

   
Agrihubi - Soome põllumajandustootjate kompetentsi võrgustik

Võrgustiku missioon on parandada Soome põllumajandusettevõtete kasumlikkust ning juhtida tähelepanu põllumajandustootjate vajadustele ja teadusele, haridusele, nõustamisele ja põllumajandusettevõtete juhtimisele.

Võrgustik loodi Soome loodusvarade instituudi algatusel 2021. aastal Põllumajandusministeeriumi soovitusel. 

Soome põllumajandusharidussektor on tugevalt kaasatud AgriHubi rakendamisse praktikas ning selle võrgustiku töö toetamiseks käivitatakse mitmesuguseid projekte.

Kuna AgriHubi on alles algusjärgus, on neil veel palju õppida, kuid senised väljakutsed on seotud erinevate huvidega uue võrgustiku suhtes ning põllumajandustootjate kaasamine ja nende usalduse võitmine.

Selleks,  et võrgustiku töö sujuks ladusalt peaks juhtrühm kohtuma vähemalt üks kord kuus. Kindlasti tuleks esimesi tulemusi kiirkorras levitada, et potentsiaalsed liikmed näeksid, mis on võrgustiku eesmärgid.

Mulla innovatsiooniklastrist H2020 projektini "SoildiverAgro"

Projekti esmaseks eesmärgiks on vähendada väliseid mõjutegureid, kuid kasvatada vastupidavaid ja tervislikke põllukultuure.

Lisaks sellele muuta meie põllumajandustavad jätkusuutlikumaks ja tootlikumaks, mis tähendab tegelikult rohkema saavutamine vähesega.

Suheldes põllumajandustootjate, teadlaste ja riigiametnikega tuleb mõista, millised on lahendamist vajavad probleemid. Samas tuleb pöörata tähelepanu nendele valdkondadele, mis avaldavad keskkonnale suurimat mõju.

Miks on innovatsiooni projektid olulised? Pikemas perspektiivis tagatakse tarbijale madalamad hinnad - nad on harjunud odava toiduga - see on nagu inimõigus, mida on väga raske ära võtta. Lisaks vähendatakse kadusid toiduahelas ja suurendatakse toiteväärtust.

Innovatsiooni loomisel tuleb kindlaks teha, millised on üldised ja millised on ainult kohaliku piirkonna probleemid - kõiki uuringuid ei ole vaja kohapeal teha.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et üks kõikehaarav süsteem ei toimi igal pool või kõigil tasanditel. 

 
   
Väetised biogaasi tootmise kääritamise kõrvalsaadustest

Projekti eesmärgiks oli töötada välja uus tehnoloogia, et toota mulla viljakust parandavaid tooteid (väetisi), millel on kõrge lisandväärtus kõrvalsaadustest sh puutuhast.
 

Projekti tegevusteks olid muuhulgas erinevate Lätis toodetud digestaatide ja puutuha koostise analüüsimine, erinevate digestaadi ja puutuha segude mõju hindamine erinevate taimede kasvule ja tootlikkusele põllu- ja metsatingimustes.

Peamiseks väljakutseks oli universaalse tehnoloogilise tsükli väljatöötamine. Projekti partnerid peaksid  taotluse kirjutamise etapis säilitama tasakaalu teaduslike huvide ja tööstuse vajaduste osas.

COVID-19 tõttu ei olnud enam võimalik korraldada projektiseminare ja partnerite visiite katsepõldudele ja ettevõtetesse, mis kindlasti parandaks partnerite vahelist koostööd.

Hetkel on see on ainult kahepoolne koostöö projektijuhi ja iga partneri vahel.

   
MIKÄ DATA
 
Projekti käigus luuakse teenus, mis kasutab ära põldudelt saadud tohutul hulgal andmeid ning suurendab seeläbi viljelust, vähendab koormust keskkonnale ning parandab kasumlikkust.

Projekti abil lahendatakse põllumajandus- tootjate vajadusi ja probleeme, näiteks tuuakse välja muldade erinevusi, toitainete (nt kaaliumi ja fosfori) sisaldust ja tegelikke saagikusandmeid ning pakutakse välja viise tootlikkuse suurendamiseks.

Projekti kaasati erinevaid sidusrühmi. Põhirühm, kellega suheldi ja töötati tihemini ning koostöö rühm, kes osales üritustel ja kellega suheldi harvemini. Põhirühm kasutas suhtlemiseks muu hulgas ka WhatsAppi ja erinevaid e-kirja rakendusi.

Väljakutseks oli leida erinevate sidusrühmade vahelises suhtluses tasakaal. Lisaks oli andmete kogumine keerulisem kui algselt planeeriti ning andmete analüüsi tegemine võttis arvatust palju kauem aega.

Õppetund edaspidiseks: teenuse arendamisel tuleb kasutada sisse ostetud teenust kohe projekti alguses. Erilist tähelepanu tuleb pöörata andmekvaliteedi tagamisele.

 

  

Kaera valgu fermenteerimine ja ekstrudeerimine lihaanaloogide tootmiseks

2018. aastal kuulutas rahvusvaheline jätkusuutliku toidu arendamise organisatsioon Good Food Institute välja kolme miljoni dollari suuruse fondiga teadustööde konkursi, kuhu kandideeris 66 uurimisprojekti, 18 riigist.

Good Food Institute tunnustas 2019. aasta jaanuaris Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskust (TFTAK) 250 000 dollari suuruse stipendiumiga, mille eesmärk on toetada lihaalternatiivi arendust kaeravalgust.

Tänu käesolevale projektile, tekkis suur huvi TFTAK-i poolt tehtud töö vastu nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Tänu projektile loodi Taimsete valkude innovatsiooniklaster. Lisaks sellele, töötas TFTAK välja kindla laboratooriumitehnoloogia taimse liha alternatiivide tootmiseks.

Eestvedaja Mari-Liis Tammik sõnab: "Rääkides peamistest takistustest, toon välja kaks kõige olulisemat.

Esiteks, fermenteeritud materjali pressimine on olnud selle projekti pudelikaelaks. Teiseks, partnerite kaasamisel, sõlmige nendega ametlikud koostöölepingud enne projekti ettepaneku esitamist."

   
Ravimtoit

Projekti eesmärgiks oli arendada uuenduslikku ja kergesti kättesaadavat ravitoitu alatoitumuse/düsfaagiaga patsientidele, mis on toodetud Läti teadlaste poolt ja Lätis kasvatatud põllumajanduslikust toorainest.

Projekti on kaasatud 13 partnerit. Sobivate partnerite valimine toimus kahe kriteeriumi alusel: võimalus pakkuda vajalikku teenust/teadmistebaasi ning projekti ja selle eesmärkide elluviimise potentsiaal.

Suureks takistuseks projekti elluviimisel oli suhtlemine suure hulga professionaalidega oma töövaldkonnast ja teiste valdkondade tegevuspõhimõtete mõistmine. Omavahelist suhtlemist on eriti mõjutanud ootamatu Covid-19 põhjustatud olukord maailmas.

Ravimtoidule keskendutavates projektides tuleb tähelepanu pöörata eelkõige väiksemate eesmärkide seadmisele ehk aeglaselt aga kindlalt.

Enne projekti algust tuleb end kindlasti paremini kurssi viia turu hetkeolukorraga ja projekti valitud põllumajandustootjate võimalustega

   
Sastavilja

Projekti eesmärk oli luua Sastamala piirkonnas toodetud teraviljale oma lugu ja kaubamärk koostöös Sastavilja põllumeeste võrgustikuga.

Usaldusväärse Sastavilja loo algus põhines eelkõige klientide vajadustele, osavatele põllumeestele ja sordipõhisele, tervislikule, ohutule ja monitooritavale teraviljale.

Projektis keskenduti põhiliselt kaerale.

Projekti koordinaator tõi välja mõned olulised punktid: Rahvusvaheline turg avanes alles siis kui kliendi ootused ja soovid seoses kaera tooraine kvaliteedi, jälgitavuse ja sihtotstarbega täpsustati ja analüüsiti üksikasjalikumalt.

Soovitavalt kohe pärast projekti algust tuleks investeerida heasse kommunikatsiooni ehk asjakohane teabevahetus nii projektimeeskonna liikmete vahel kui ka projekti oluliste sihtrühmadega ja toidutarneahela klientidega.

Arendusprojektile annab suure plussi, kui sihtrühmadele ja klientidele saab anda teadmisi ja oskusi, mida nad poleks osanud ettegi kujutada.

 

Piimaklaster
Piimaklaster teeb piiriülest koostööd Soome Oulu Ülikooli juhitava EIP-töörühmaga olles EIP-koostöö juhtpartner. See on esimene kord, kui Euroopa Innovatsioonipartnerluse töörühmad teevad koostööd piiriüleselt. Koostööprojektid on MAVAS, ja beefEST.

Piimaklastri juht Hardi Tamm sõnas: "Teadlasi tuleb "tõlkida" ettevõtjatele ja vastupidi. Viimased on sageli innovaatiliste projektide suhtes üsna skeptilised. Mõnes mõttes see on arusaadav, kuna innovatsioon on väga ettearvamatu. Selleks et leida balanss, tuleb valida mitte-agressiivne juhtimis-stiil."

Paraku on Euroopa Liidu liikmesriikidel väga erinevad huvid. Näiteks mitmel on huvi toetada ainult oma piirkonda, kuid isegi ühe riigi raames esinevad sageli probleemid ka piirkondade vahelises koostöös.

Rahvusvahelises koostöös tuleb arvestada ka sellega, et EIP-töörühmad on hästi erinevad (suurus, juriidiline vorm, projekti eelarve ja lubatud tegevused). Kõige suuremaks väljakutseks hetkel on see, et EIP taotlusvoorud ei ole Euroopas sünkroniseeritud ja see on hetkel vaid ainult iga liikmesriigi enda perspektiiv. 

 
   
COWOW
 
COWOW süsteem põhineb dünaamilisel spektraalsel tehnoloogial. Süsteemi peamine omadus on mitteinvasiivne diagnostika ilma piimaproove kasutamata. Käesolev tehnoloogia on veterinaarmeditsiinis uus tase, mille olemus on seotud looma tervist määratleva kaugdiagnostikaga eelkõige kliinilise ja subkliinilise mastiiti puhul.
 

Projekti raames viiakse läbi tootmispõhiseid uuringuid piima esmatootmise, piimatöötlemise ja mahepõllumajanduse majandusnäitajate parandamiseks, kasutades COWOW süsteemi poolt saadud spetsiifilisi diagnostilisi andmeid ja rakendades neid lehmade profülaktilises ja meditsiinilises ravis.

"Meie kui alustava ettevõtte peamine väljakutse on tegevusraha. Arvame, et tulevikus tuleb muuta rahastamisskeemi ning lubada ettemakseid. Lisaks on meie jaoks oluline kogemuste vahetamine inimestega, kes on sama tüüpi projektid juba edukalt elluviinud.

Tagantjärele vaadates pööraksime palju rohkem tähelepanu eelarve planeerimisele ja projekti tulemuste täpsemale määratlemisele." ütles projekti koordinator Anastacia Drebot

   
Kuvaa Nautaa
Termokaamera abil saab tuvastada mitmesuguseid veiste seas levinud terviseprobleeme, näiteks mastiiti. 

Termiline pildistamine võib näidata nakkuse varases staadiumis isegi enne nähtavamate sümptomite tekkimist.

Projekti eesmärk oli arendada välja praktiline juhend termokaamerate kasutamiseks veisekasvatuses.

Projekti idee sündis siis, kui nähti kuidas põllumees katsetas termilist kaamerat oma laudas.

Projekti elluviimise käigus esinesid ka mõned takistused, näiteks teaduslike andmete analüüs oli töömahukas ja seetõttu tehti testid põllumajandusettevõtetes alles kolmanda aasta lõpus. Mõnedel taludel oli raskusi, et leida aega täiendavate testide tegemiseks.

Lisaks vajavad juhised rohkem katsetusi tõelises, autentses loomade pidamise keskkonnas. Projekti raames valmis ka loomade termilist pildistamist tutvustav video.

 

  Seminari "Tugevus arvukuses" täispikka versiooni saate vaadata YouTube's (video on inglise keeles)

September 2021
Tagasi  Edasi
Maainfo
  


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo