EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

EIP-AGRI TEENINDUSPUNKT: Otsitakse eksperte EIP-AGRI fookusgruppidesse

Allikas: EIP-AGRI SF
9. detsember 2021. a

 

EIP-AGRI fookusgruppidesse otsitakse eksperte: tähtaeg - Teisipäev, 11. jaanuar 2022, 23:59 CET (Brüsseli aja järgi)

Tutvu konkurssi tingimustega ja kandideeri kolme uude fookusgruppi (taotlusvormi lingi leiate PDF-konkurssi tekstist):

  • Säästlikud viisid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks õun- ja luuviljade tootmisel
  • Digitaalsed vahendid toitainete säästvaks majandamiseks
  • Vesi: looduspõhised lahendused veemajanduseks kliimamuutuste tingimustes

Fookusgrupp: Säästlikud viisid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks õun- ja luuviljade tootmisel
Esimene kohtumine: 23.-24.03.2022

Küsimus: Kuidas aitavad alternatiivsed meetodid vähendada pestitsiidide kasutamist õun- ja luuviljade kasvatamisel ning toetada säästvalt sektori tootlikkust?

Puuviljakasvatajad seisavad silmitsi paljude väljakutsetega. Konkurentsivõimelise ja soovitud kvaliteediga saagi saamiseks kasutavad paljud puuviljakasvatajad pestitsiide. Võrreldes teiste kultuuridega kasutatakse puuviljakasvatuses oluliselt suuremas koguses pestitsiide kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjeks ning kasvu reguleerimiseks (nt õunu töödeldakse erinevate taimekaitsevahenditega 20-30 korda aastas). Pestitsiide kasutatakse ka tarbijate nõudluse rahuldamiseks esteetilise välimuse osas, säilitades samal ajal toiteväärtuse ja hügieenistandardid [1].
Need pestitsiidid mõjutavad keskkonda (muld, vesi, õhk, bioloogiline mitmekesisus), mittesihtorganisme, loomi ja inimeste tervist. Arvatakse, et ainult 10% kasutatud pestitsiididest on tegelikult sihtorganismide vastu tõhusad, umbes 90% satuvad mittesihtorganismidele [2].

Seetõttu püütakse ELi ja liikmesriikide poliitikaga vähendada sõltuvust pestitsiididest põllumajanduses, kavandades ja rakendades rohkem integreeritumaid ja jätkusuutlikumaid lähenemisviise, kaitstes samal ajal ELi põllumajanduse konkurentsivõimet. Sünteetiliste pestitsiidide riskide ja mõju vähendamiseks inimeste tervisele ja keskkonnale on strateegia „Talust taldrikule“ üheks eesmärgiks on vähendada pestitsiidide kasutamist 2030. aastaks Euroopa Liidu tasandil 50% võrra [3].

Keemiavabade tavade väljatöötamine ja/või edendamine võib aidata kaasa selle eesmärgi saavutamisele ja nende kemikaalide kasutamisega seotud riskide vähendamisele. Säästvad tehnikad ulatuvad ennetavatest kuni ravistrateegiateni (nt resistentsete või tolerantsete sortide aretamine, kasulike putukate, feromoonide, taimetugevdajate kasutamine) ning need võivad hõlmata agroökoloogilisi põhimõtteid, mahepõllumajanduse tavasid ja isegi unustatud tavasid, mis võivad olla uuenduslikul viisil kohandatud. Samuti võib seire koos otsuseid toetavate vahenditega aidata pestitsiidide kasutamist muuta mõistlikumaks ja piirata.

Kuigi kasvatatakse palju erinevaid puuvilju, on õunad ELis domineerivad puuviljad. Käesolev fookusgrupp keskendub kahele olulisele puuviljarühmale: õunviljalised (õun ja pirn) ja luuviljad (virsik, kirsid, ploom, aprikoos). Need puuviljad moodustavad olulise osa ELis kasvatatavate puuviljade pindalast, neid leidub kõigis kliimavööndites, kus kahjurite ja haiguste kõrge surve mõjutab saagi kogust ja kvaliteeti.

[1] https://www.umweltbundesamt.de/sites/default/files/medien/479/publikationen/texte_72-2020_umwelt-_und_klimarelevante_qualitaetsstandards_des_leh_fin.pdf
[2] Zaller, J. (2018): Unser täglich Gift. Pestizide die unterschätzte Gefahr. Deuticke im Paul Zsolnay Verlag Wien.
[3] https://ec.europa.eu/food/horizontal-topics/farm-fork-strategy_en


Fookusgrupp: Digitaalsed vahendid toitainete säästvaks majandamiseks
Esimene kohtumine: 15.-16.03.2022

Küsimus: Millised on põhitingimused, funktsioonid ja tehnilised nõuded, et arendada, edendada ja hõlbustada digitaalsete rakenduste kasutamist põllumajandusettevõtte toitainete haldamisel?

Tõhus ressursside haldamine suurendab nii põllumajandusettevõtete majanduslikku kui ka keskkonnaalast tulemuslikkust. Põllumajandustegevusest mõjutatud looduslike protsesside parem tundmine ja mõistmine on tõhususe parandamise võtmeaspekt. Digitaalsed lahendused võivad toetada põllumehi nii nende teadmiste loomisel kui ka paremate majandamisotsuste tegemisel (näiteks taimetoitainete ja tervise, niisutamise, loomade söötmise jms osas). Tulevase ühise põllumajanduspoliitika raamistiku [4] nõuandesüsteemid peavad kasutama digitaalset rakendust (rakendusi), et pakkuda põllumajandusettevõttes nõuannet taimede toitumise juhtimisel, keskendudes lämmastikule ja fosfaadile (nt Euroopa Komisjoni talude jätkusuutlikkuse tööriist – või FaST). Need rakendused peaksid andma asjakohast teavet toitainete tasakaalu ja mulla kohta põllul, samuti asjakohaseid IACS-andmeid ja toitaineid käsitlevaid õiguslikke nõudeid. Sellega seoses on Euroopa Komisjoni eesmärk välja töötada modulaarne platvorm [5] põllumajandustootjate jaoks lahenduste loomiseks ja taaskasutamiseks, mis põhineb fotode tuvastamist rakendataval masinõppel, samuti asjade Interneti andmete kasutamisel ja taaskasutamisel, erinevatel avaliku sektori andmete kasutamisel (nt kosmoseandmed) ja kasutajate poolt loodud andmete kasutamisel, säästva ja konkurentsivõimelise põllumajanduse jaoks.

Need arendused annavad võimaluse kiirendada põllumajandustootjate digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu, mis lähevad kaugemale toitainete majandamise sfäärist, lisades ja ühendades muid potentsiaalseid funktsioone. Näiteks kampaaniate haldamine IACS/GSAA põllumajandustootjate andmete importimisega, põllukultuuride planeerimine ilma/kliimaandmete põhjal, Maa vaatlusrakendused vee täppiskasutamiseks, kahjuritõrje, kasvuhoonegaaside heite ja sidumise hindamine (st süsinikukasvatus) ja teised.

Seetõttu pakuvad FaST ja muud sellega seotud digitaalsed tööriistad lahendusi säästvale ja konkurentsivõimelisele põllumajandusele, aidates põllumajandustootjatel, liikmesriikide makseasutustel, põllumajandusettevõtete nõustajatel ning digilahenduste arendajatel ja teenusepakkujatel parandada oma suutlikkust põllumajandus-, keskkonna- ja jätkusuutlikkusega seotud tegevustes. 

[4] Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing rules on support for strategic plans to be drawn up by Member States under the Common agricultural policy (CAP Strategic Plans) and financed by the European Agricultural Guarantee Fund (EAGF) and by the European Agricultural Fund for Rural Development (EAFRD) and repealing Regulation (EU) No 1305/2013 of the European Parliament and of the Council and Regulation (EU) No 1307/2013 of the European Parliament and of the Council

[5] For further info, please see: http://www.fastplatform.eu


Fookusgrupp: Vesi: looduspõhised lahendused veemajanduseks kliimamuutuste tingimustes
Esimene kohtumine: 22.-23.03.2022

Küsimus: Kuidas võiksid looduspõhised lahendused mõjutada veemajandust ja vee kättesaadavust talude tasandil ning aidata kaasa säästvale põllumajandusele kliimamuutuste tingimustes?

Kliimamuutuste, vee ja põllumajanduse vahelised vastasmõjud on arvukad, keerulised ja piirkonnapõhised. Kliimamuutused võivad veevarusid mõjutada mitmel moel: sademete hulga ja mustrite muutumine, mõju vee kvaliteedile muutuste kaudu äravoolus, jõgede vooluhulkades, toitainete ärakande ja sellest tingitud eutrofeerumise tõttu ning äärmuslike sündmuste, näiteks üleujutuste ja põudade kaudu. Need muutused veeringes võivad sügavalt mõjutada põllumajandustootmist kõigis Euroopa piirkondades.

Euroopa Komisjon defineerib looduspõhiseid lahendusi (NBS) kui „loodusest inspireeritud ja toetatud lahendusi, mis on kulutõhusad, toovad samaaegselt keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupidavust. Sellised lahendused toovad linnadesse, maastikesse ja meremaastikesse rohkem ja mitmekesisemaid loodust ja looduslikke iseärasusi ning protsesse kohalikult kohandatud, ressursitõhusate ja süsteemsete sekkumiste abil.
Looduspõhised veemajanduse lahendused, mida rakendatakse väikesemahuliselt – talude tasandil – lahendavad vee koguse ja/või kvaliteedi probleeme väikestes põllumajanduslikes valgalades, toetades põllumajanduslikku tootmist ja vastupidavust, leevendades kliimamuutusi ning suurendades loodust ja bioloogilist mitmekesisust. Neid väikesemahulisi looduspõhiseid veemajanduse lahendusi põllumajandusettevõtte või kohalikul tasandil saab rakendada mulla tervise, mulla niiskuse, süsiniku vähendamise (mulla ja metsanduse kaudu), allavoolu veekvaliteedi kaitsmise, bioloogilise mitmekesisuse eeliste jms jaoks, et saavutada neto- keskkonnamõju null, tagades samal ajal toidu- ja veekindluse [6].

Selle fookusgrupi eesmärk on edendada paremat arusaamist looduspõhiste lahenduste praktilisest rakendamisest põllumajandusettevõtete tasandil ning hõlbustada teadmiste ja uuenduste vahetamist põllumajandustootjate, põllumajandusettevõtete nõustajate, teadlaste ja teiste valdkonna asjaomaste osalejate vahel kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Olemasolevate looduspõhiste lahenduste väljaselgitamine erinevates põllumajandussüsteemides erinevates Euroopa piirkondades aitab mõista ja kvantifitseerida nende meetmete sotsiaalmajanduslikku ja keskkonnaalast kasu ning kombineerides neid strateegiaid suuremas ulatuses, suureneb piirkondlike strateegiate tähtsus.

Fookusrühm keskendub NBS väljaselgitamisele, analüüsimisele ja võimalusel väärtustamisele farmi tasandil, veemajanduse eeliste hindamisele vee kättesaadavuse optimeerimise ja kliimamuutuste mõjude suhtes vastupidavuse osas, võttes arvesse nii kvantiteeti kui ka kvaliteeti teatud ajahetkel.

[6] Miralles-Wilhelm, F. 2021. Nature-based solutions in agriculture – Sustainable management and conservation of land, water, and biodiversity. Virginia. FAO and The Nature Conservancy. https://doi.org/10.4060/cb3140en


EIP-AGRI on korraldanud üle 40 fookusgrupi väga erinevatel teemadel. Vaadake animeeritud videot EIP-AGRI fookusgruppide kohta, et saada teada, kuidas nad töötavad, kuidas nad inspireerivad uuenduslikke tegevusi teaduses ja praktikas ning kuidas nende tulemused võivad teile teie igapäevatöös abi pakkuda.

EIP-AGRI fookusgrupid koondavad 20 eksperti, sealhulgas põllumehi või metsamehi, nõustajaid, teadlasi ja põllumajandusettevõtete esindajaid, et koguda ja kokku võtta teadmisi konkreetse valdkonna parimate praktikate kohta, loetledes nii probleeme kui ka võimalusi.

Nad annavad ülevaate teaduse ja praktika hetkeseisust ning toovad esile võimalikud lahendused tuvastatud probleemidele. Selle põhjal soovitavad fookusgrupid uuenduslikke tegevusi ja seavad need prioriteediks.

Nad toovad välja ideid rakendusuuringuteks ja valdkonna lahenduste testimiseks ning pakuvad välja viise heade tavade levitamiseks ja edasiseks tegevuseks.

Lugege EIP-AGRI fookusgruppide brošüüri (eesti keeles)

 


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo