UUDISED

EPKK: Minister Kruuse: sektor suudab hästi toota ja panustab eksporti
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
8. detsember 2021. a

7. detsembril toimunud Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorumi avas maaeluminister Urmas Kruuse.

Minister tunnustas sektorit, kes suudab hästi toota ja panustab tugevalt eksporti.

  
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Olgu tegu siis taimekasvatusega, keda tänavusuvine põud ja kuumus ei soosinud, või loomakasvatusega, mida mõjutavad nii turuolukord kui sisendite hinnad – keerulised olud on mõjutanud igat tootjat. Seepärast on Kruuse sõnul äärmiselt oluline valmis olla kriiside ennetamiseks.

Keerulisematel aegadel on riik võimaluste piires maksnud raskustes olevatele sektoritele kriisiabi, aga see on vaid ajutine meede. “Ettevõtete tasandil erinevate riskide maandamine on hädavajalik, äriplaanid peavad olema korralikult läbi mõeldud, reaalsed. Riik saab aidata kriisiabi näol, aga see on vaid ajutine abi, see lahendab vaid lühiajaliselt probleeme, ega ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Hea näide riskide maandamisest teraviljasektoris on kasvavad taliteraviljapinnad, mis aitasid sel aastal suurema saagilanguse ära hoida,” selgitas minister.

Teraviljasektoris on isevarustatus tugevalt üle 150%. See on ministri sõnul hea näitaja ja tegelikult suudetakse veelgi enam toota ja aasta-aastalt ka saagid suurenevad. “Siin on oluline tark põllumees, kes oskab riske maandades teha teadlikke valikuid, millal ja millistes kogustes saagile hindasid fikseerida,” rõhutas minister.

Selge on see, et eksport on selles sektoris oluline. Tänavu, esimese 9 kuuga eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu kokku 111 sihtriiki. 54% ekspordikäibest moodustas kaupade müük nelja lähiriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi. Teravili moodustas kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist 12 protsenti ehk 93 miljonit eurot. Lisaks sellele eksporditi ka õliseemneid ja -vilju, seemneid kokku 33 mln euro eest ehk 4% ekspordist. Kolmandatest riikidest olid suurimad teravilja ekspordipartnerid Saudi Araabia, kuhu viidi otra, Suurbritannia, kuhu viidi enim nisu, rapsi- ja rüpsiseemneid ja pärmi, ning Norra, kuhu eksporditi enim kuivatatud kaunvilju, kääritatud jooke ja nisu.

Ühe teema, mis viljaekspordiga haakus, tõi minister foorumi avasõnades veel välja – see on koostöö. “Ühistegevuse osas on teraviljasektor hea näide. Suudetakse ja tehaksegi koostööd. Olukorras, kus turult teenitav sissetulek on järjest suurema surve alla, võimaldab koostöö ühiselt kulusid vähendada, turujõudu suurendada ja ekspordi jaoks olulisi mahtusid koondada. Ka rasked ajad elatakse koostöös, olles tugevates ühistutes, kergemini üle,” sõnas Kruuse.

Kolmanda teemana märkis minister ära roheülemineku ja keskkonnasäästu teema. Seda väljakutset tuleb teraviljakasvatajal enda jaoks järjest enam teadvustada, sest vaid keskkonda säästes saab toota, nentis minister. Ka tarbija eelistus lähtub järjest enam keskkonnastandarditest. Kuigi lühiajaliselt toob see kaasa kulusid, siis oluline on, et tulevikku vaatavalt suudaksime selle oma ärimudelitesse integreerida ja tulu teenima panna. “Uue rahastusperioodi suund on samuti roheülemineku ja keskkonnasäästu poole, on mitmeid meetmeid, mis siin teraviljakasvatajatele abiks on,” lisas Kruuse.

TASUB TEADA
Põllumajandusmaad oli tänavu Eestis kasutusel 986 254 ha, sellest teravilja kasvatati 367 237 ha-l. Tänavune teraviljasaak oli 1 273 282 tonni, seda oli 22 protsenti vähem kui 2020. aastal.
« Tagasi