|
Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan soovitab tarbijatel eelistada kodumaist toitu, sest siis on garanteeritud puhas toit ja väiksem keskkonna jalajälg.
Samuti tõdeb ta, et ühe loomakasvataja tegutsemine tähendab veel keskmiselt seitsme töökoha loomist nii maal kui ka linnas.
|
|
 |
„Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduse traditsiooniliseks tegevusalaks, Eestis on heaperemehelikuks loomakasvatuseks ja liha tootmiseks ideaalsed tingimused, ometi süüakse Eestis rohkem liha kui kohalikud loomakasvatajad toodavad,“ rääkis lihaveisekasvataja, tõukarjaaretaja ja Aasta Põllumees 2021 Andres Vaan põllumajanduskoja infotunnis „Müüdid ja tegelikkus: loomakasvatuse ja lihatootmise roll“. „Miks see siis nii on? Lühidalt vastates, lihatootmine on Eestis klimaatiliselt ja seadusandlikel põhjustel tunduvalt kulukam kui näiteks Lõuna-Ameerikas, kuid avatud maailma majanduses on turuhinnad väga sarnased ja meie loomakasvatajate tulukus madal. Eesti loomakasvatajad järgivad nii riiklikke kui ka Euroopa Liidust tulevaid erinevaid standardeid ja regulatsioone, et loomade heaolu oleks tagatud. Mida kõrgemad on standardid, seda kõrgemaks viivad need tootmise hinna, kuid seda kõike tehakse puhta toidu nimel. Euroopa Toiduohutusameti andmetel on Eestis kasvatatud ja toodetud toit üks maailma puhtamaid!“
Vaan soovitab tarbijatel alati eelistada kodumaist toitu. „Sellega toetad kohalikku tootjat, saad puhtama toidu ja vähendad keskkonna jalajälge: lühem tarneahel tähendab väiksemaid kulusid transpordile,“ märkis ta.
Samuti kinnitas Andres Vaan, et suurim standardite looja on tegelikult hooliv loomakasvataja ise, kes vaatab, et loomadel oleks hea olla. „Minu kogemus ütleb, et loomakasvatajal on esmatähtis, et loomade tervis oleks korras, et neil oleks piisavalt ruumi magamiseks ja söömiseks, puhas allapanu, puhas vesi. Hoolitseme selle eest, et loomad saaksid süüa täisväärtuslikku ja tasakaalustatud sööta. Nii nagu inimesed vajavad toidulisandeid, nii on ka loomadel oma söödalisandid – lihaveistel on selleks enamasti mineraalsööt.“
Vaani sõnul teevad paljud loomakasvatajad parema söötmise nimel pidevat koostööd teadlastega. „Kui loom on hästi söödetud, siis annab ta meile ka kvaliteetset toodangut,“ kirjeldas Aasta Põllumees.
„Viimasel ajal on jäänud mulje, et põllumajandus on suur kasvuhoonegaaside tekitaja. Tegelikult on põllumajanduse osakaal kogu kasvuhoonegaaside kogusest vaid 10%, millest omakorda loomakasvatus moodustab ühe osa. Kui vaadata kasvuhoonegaaside heitkoguseid viimasel 30 aastal, siis need on olnud languses. Seda eelkõige põllumajandusloomade arvu vähenemise tõttu. Lisaks toimub pidev koostöö teadlastega: proovitakse leida lahendusi, kuidas söötmisega vähendada veiste seedimise eripärast tulenevat metaani kogust,“ lausus Vaan.
„Ühe loomakasvataja tegutsemine tähendab veel keskmiselt seitsme töökoha loomist nii maal kui ka linnas,“ lisas Vaan loomakasvatuse tähtsuse kohta. „Suur roll on loomakasvatusel ka loodusele, eriti juhul, kui loomi karjatatakse suvisel perioodil väljas. Loomade karjatamisega jäetakse karjamaale sõnnik, mis paneb tööle terve süsteemi: tulevad putukad, tulevad põllulinnud, karjatamisega luuakse uued taimekooslused ja seotakse õhust mulda suurel määral süsinikku. Lisaks saame lihaveiste või lammaste abil hoida korras meie looduslikke alasid, mis vahepeal võsastuma kippusid. Võime öelda, et karjatatav loom on elurikkuse hoidja ja omab positiivset rolli kliimaeesmärkides täitmises.“
Põllumajanduses on oma kindel koht nii tavatootmisel kui ka mahetootmisel, nii suurel kui ka väikesel ettevõttel. „Rääkides lihaveisekasvatusest, siis umbes pool tootjatest on ametlikel andmetel mahedad ja teine pool on ka tootmisviisilt suures osas mahe, kuid pole seda lihtsalt paberile kirjutanud,“ rääkis Vaan. „Efektiivne suur tootmine on vajalik, et toodangu hind oleks tarbijale võimalikult soodne. Samas väiketootmine on vajalik sotsiaal-majandusliku poole pealt: tihti on selleks peretalu, kus põlvkonnad töötavad käsikäes ja hoiavad maaelu. Kui vaadata erinevaid tootmistüüpe või viise toiduohutuse osas, siis meie loomakasvatuse toodang on kõikide tootmisviiside puhul väga kvaliteetne ja puhas.“
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et Eestis on lihaga isevarustatus ca 80%. „Loomakasvatus ja lihatootmine on Eestis viimase 30 aasta jooksul kordades kahanenud. Aeg-ajalt kostub, et Eestis peaks põllumajandussektorit veelgi koomale tõmbama, kui räägitakse keskkonnahoiust, loomade heaolust ja kliimaeesmärkidest. Ehk ainus variant oleks loomade arvu vähendamine, mis aga seab ohtu meie toidujulgeoleku ja läheb vastuollu Pariisi kokkuleppes ühiselt paika pandule, et kliimaeesmärkide saavutamine ei tohi ohustada toidutootmist,“ kommenteeris Sõrmus.
„Sellel on otsene mõju kohalikule tootmisele, mis paratamatult peaks loomakasvatuse vähenemisel asenduma anonüümse importkaubaga. Ma pole kindel, et Eesti tarbija sellist arengut ihkab, vaadates kasvõi erinevaid uuringuid. Saan tõdeda, et siinne põllumajandus- ja toidutootmine on kogu maailma võrdluses üks keskkonnasäästlikumaid ja paistab silma kõige uuema teadmise rakendamise poolest. Kui EL-is tervikuna on põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed võrreldes 1990. aastaga vähenenud 20%, siis Eestis on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused samal perioodil vähenenud ligi 45%. Teisisõnu, meie põllumajandusmaa kasutamise intensiivsus on kokkuvõttes pigem madal.“
Viimastel aastatel on üle Euroopa kasvanud surve kohalikule loomakasvatusele ja lihatootmisele. Loomade heaolu, tervis ja stress, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, laboris toodetud liha, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset ja täpset mõtestamist ning arusaamist. „See on üks põhjus, miks põllumajanduskoda avas ka praktilise veebilehe www.lihafaktid.ee, mis näitab põhjalikumalt loomakasvatuse ja lihatootmise köögipoolt, uurides sealhulgas ka hetkel väga aktuaalseid keskkonnahoiu ja loomade heaolu tagamise põhimõtteid,“ ütles Sõrmus. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles