UUDISED

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - detsember 2021
Allikas: Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkt
21. detsember 2021. a

 

Selle kuu projekt - Süsinikupõllunduse teadmiste koondamine Poolas

Süsinikupõllundus on mõiste, mille tähtsus ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) aina kasvab. Poolas on ÜPP vahendeid kasutatud süsinikupõllunduse valdkonna ekspertteadmiste tugevdamiseks, mis aitab kaasa Euroopa roheleppe ja talust taldrikule strateegia eesmärkide saavutamisele.

Poola maaelu arengu programmist tehnilise abi jaoks eraldatud vahendid andsid tulemuseks hea tava lähenemisviisi põllumajanduses madala süsinikuheitega lahendustest teadlikkuse tõstmiseks. See saavutati läbi ametiasutuste, uurimisinstituutide ja põllumajandustootjate kokkuviimise selleks, et arutada võimalusi loomakasvatusest ja muudest põllumajandusmudelitest tulenevate heitkoguste vähendamiseks.

Lisateavet projekti heade tavade kohta leiate SIIT.

ÜPP reformi heakskiitmise järgsed tegevused

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu on andnud rohelise tule uute ÜPP ettepanekute rakendamiseks 2023. aastal. See otsus sillutab teed uuele ühisele põllumajanduspoliitikale, mille eesmärk on muuta poliitika rohelisemaks, õiglasemaks, paindlikumaks ja läbipaistvamaks, laiema rolliga võrgustike loomiseks ÜPP mõlema samba vahel.

#NewCAP funktsioonide hulka kuulub tugevdatud toetus loodusliku mitmekesisuse säilitamisele ning muudele ELi keskkonna- ja kliimaseadustele ja kohustustele. Liikmesriigid on kohustatud tagama, et vähemalt 35% maaelu arengu eelarvest ja vähemalt 25% otsetoetustest eraldatakse keskkonna- ja kliimameetmetele. Muud #NewCAP-i funktsioonid hõlmavad vähemalt 10% otsetoetuste eraldamist vahendite ümberjagamiseks suurtelt põllumajandusettevõtetelt väiksematele, alalist kriisireservi, mida saab kasutada, kui hinnad või turud on ebastabiilsed, uusi  sotsiaalseid tingimusi ÜPP toetuste saamiseks ja miinimum 3% eraldist noortele põllumajandustootjatele.

Edasiste sammude osas on praegu töös teisesed õigusaktid, mis selgitavad ÜPP rakendamise üksikasju. Kõige kiireloomulisemad rakendusaktid võtab Komisjon vastu enne aasta lõppu, ülejäänud võetakse vastu 2022. aasta esimesel poolel. Liikmesriikidel on 31. detsembrini 2021 aega esitada oma ÜPP strateegiakava (CSP) ettepanekud. Seejärel hindab Komisjon neid plaane ja esitab oma tähelepanekud liikmesriikidele. Komisjonil on rakenduskava heakskiitmiseks aega kokku kuus kuud, et pärast üleminekuperioodi saaks neid kohaldada alates 1. jaanuarist 2023, mil uus ühine põllumajanduspoliitika kehtima hakkab.

Vaata põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Janusz Wojciechowski avaldust ja loe Nõukogu pressiteadet #NewCAPi heakskiitmise kohta.

Euroopa põllumajandustoodete ja toidu tarneahela koostööks parimate tavade propageerimine

Euroopa Komisjoni põllumajandustoodete ja toidu tarneahela parimate tavade foorumi (Forum on Best Practice in the Agri-Food Supply Chain) käivitamine kogus 2. detsembril ENRD toetatud virtuaalsel veebiseminaril ekspertteadmisi üle Euroopa.

Foorumi esimesel istungil osales üle 80 osaleja, mis ühendas erinevate Euroopa Komisjoni talituste põhiperspektiivid ja edukate tootjaorganisatsioonide praktilised kogemused. Ürituse avasid volinik Wojciechowski, kabinetiülem Maciej Golubiewski ja DG Agri peadirektori asetäitja Michael Scannell. Nad rõhutasid heade tavade jagamise väärtust läbipaistvas tarneahela koostöös, mis tugevdab tootjate ja teiste positsioone ELi üleminekul jätkusuutlikumatele toidusüsteemidele.

Osalesid tootjad, töötlejad ja jaemüüjad, kellele jagati teavet asjakohaste talust taldrikule tööriistade kohta, mis võivad aidata kaasa jätkusuutlikele toidusüsteemidele üleminekule, näiteks nagu vastutustundliku toidukäitlemise ja turunduse tavade heade käitumistavade koodeks (the Code of Good Conduct for Responsible Food Business & Marketing Practices), mille järgijaks on end registreerinud juba üle 100 organisatsiooni. Vaata foorumi veebilehte, et saada teavet selle järelduste kohta tootjaorganisatsioonide toetamiseks saadaolevate ÜPP mehhanismide teemal.

Küsimustik põllumajandustoodete ja toidu tarneahela tarnijatele ebaausate kaubandustavade kohta

ENRD huvirühmi kutsutakse osalema uuringus, mille viivad läbi Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC)  ning Euroopa Komisjoni Põllumajanduse PEadirektoraat (DG AGRI), et teavitada ELi ebaausaid kaubandustavasid (UTP) käsitleva direktiivi kehtestamisest ärilistes suhetes põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas.

Uuringutulemused aitavad hinnata liikmesriikide poolt käesoleva ebaausate kaubandustavade direktiivi (2019/633) raames võetud meetmete tõhusust. Eesmärk on tabada hetkeolukord enne uute rahvusvaheliste meetmete rakendamist. Küsimustikule vastama julgustatakse tarnijaid, kes on hõlmatud direktiiviga kõikidest põllumajandusliku toiduainete tarneahela etappidest. Küsitlus on avatud esmaspäevani 31.01.2022.

Uued Euroopa maaeluvõrgustiku (ENRD) teemarühmad maaelu taaselustamiseks ja maaelu mõjuks (Rural Revitalisation and Rural Proofing)

Uued maaelu elavdamist ja maaelu mõju käsitlevad ENRD teemarühmad hakkavad tegutsema eesmärgiga toetada liikmesriike, piirkondi ja sidusrühmi Euroopa Komisjoni maapiirkondade pikaajalise visiooni 2040 elluviimisel.

Maaelu elavdamise temaatilise töörühma liikmed kohtusid detsembris, et kuulata ja õppida riikide ja piirkondade maapiirkondade elavdamiseks rakendatud strateegilistest lähenemisviisidest. Sellised arutelud aitasid osalejatel ühendada oskusteavet ja luua ühiseid arusaamu maaelu elavdamist  soodustavatest teguritest. Erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, mida mõjutavad rahvastiku vähenemine, vananemine ja majanduslike võimaluste puudumine.

Lisateavet selle temaatilise töörühma ja esimese kohtumise  tulemuste kohta leiad ENRD veebilehelt, sealhulgas edasisi samme poliitikavahendite ededamiseks Euroopa maapiirkondade elavdamisel.

Samuti alustab tegevust uus maaelu mõju teemaline töörühm, mille eesmärk on jagada kogemusi ja töötada välja soovitusi, mis võivad suunata maapiirkondade mõjumehhanismide kavandamist ja rakendamist liikmesriikides erinevatel haldustasanditel (riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel).

Lisateavet uue maaelu mõju teemalise töörühma kohta leiad ENRD veebilehelt.

ELi mullastrateegias tehakse ettepanek, et mullal oleks õhu ja veega samasugune õiguslik staatus

Umbes 70% Euroopa muldadest peetakse degradeerunuks, mis kujutab otsest ohtu toiduga kindlustatusele ja ökosüsteemide tervisele. Degradeerunud pinnas tähendab ELi majandusele suuri kulusid (praegu üle 50 miljardi euro igal aastal). Sellised tegurid toetavad eelmisel kuul avaldatud ELi pinnase strateegiasse lisatud ELi mullatervise seaduse ettepanekute põhjendusi.

Selle uue mullastrateegia ülesandeks on muuta kõik Euroopa mullad 2050. aastaks taastatuks, vastupidavaks ja piisavalt kaitstuks. Põllumajandusel on otsustav roll ja põllumajandustootjaid aitavad väetistoodete määrust rakendavad riskihindamise metoodikad. Uue strateegia raames uuritakse ka maatehingute puhul mulla tervisesertifikaadi kehtestamise otstarbekust. Lisaks pakutakse välja algatus "testige oma mulda tasuta", mis võimaldab põllumeestel ja teistel osalejatel oma mulla tervise kohta rohkem teada saada.

Vaata mullastrateegia ametlikku teksti, et avastada uusimaid mulla arenguid, sealhulgas seda, kuidas põllumehi süsiniku salvestamise ja ökosüsteemiteenuste osutamise eest premeeritakse.

#NewCAP toetab liikmesriikide süsinikdioksiidi tootmise kontseptsioonide kavandamist

Liikmesriigid jätkavad süsinikupõllunduse lähenemisviiside kontseptsiooni ja eeliste omaks võtmist, mida #NewCAP kaudu aktiivselt julgustatakse.

Balti riigid tunnistavad süsinikupõllunduse tähtsust ning jagavad oma kogemusi ennetavalt Läänemere tegevusgrupi (Baltic Sea Action Group) kaudu, tuues esile edutegureid, millest võib kasu olla ka teistele liikmesriikidele. Saksamaal seatakse riiklikus põlluharimise strateegias esikohale kliimasõbralik põllumajandus ja riigis jätkub arutelu huumuse kogumist soodustavate tootmismeetodite eeliste üle. Pikaajalisi kohustusi süsinikupõllunduse rahastamisel peetakse põllumajandussektori moderniseerimiskavade ümberkujundamiseks ülioluliseks.

Üks Hispaania autonoomsetest piirkondadest, kes kavatseb kasutada ÜPP toetust mahepõllumajanduse täiustamiseks, näeb ette, et üleminek süsinikku siduvale ja heitkoguseid vähendavale põllumajandusele "aitab elavdada maapiirkondade majandust, ühendades töökohtade loomise ja majandusliku kasu keskkonnakaitsega ja võitlust kliimamuutuse vastu ning loomade heaolu parandamist".

Entusiasm Prantsusmaa ja Poola süsinikupõllunduse arenduste vastu on ka laiemalt tuntuks saanud tänu kommunikatsioonikampaaniatele, nagu ELi rahastatud teave, mida esitab EURACTIV eriaruanne Euroopa süsinikupõllunduse suundumuste kohta. Hoia silm peal Euroopa Komisjoni süsinikupõllunduse veebisaidil ja ka ENRD veebisaidil, et saada rohkem uudiseid ELi süsinikupõllumajanduse viimaste arengute kohta.

Kokkulepe piirkondlike põllumajandusandmete kogumiseks

Uus EL-i leping põllumajandusettevõtete andmete kogumise kohta annab selguse liikmesriikide ühise põllumajanduspoliitika aruandlusnõuete aspektides. Muudetakse kehtivaid õigusakte, millega muudetakse ametlikuks liikmesriikidele piirkondlike põllumajandusandmete esitamise nõue.

Piirkondliku andmearuandluse eesmärk on aidata kaasa ühise põllumajanduspoliitika sihipärasemale ja tõhusamale rakendamisele. EL-i eesistujariigi Sloveenia nimel ütles põllumajanduse erikomisjoni esimees Simona Vrevc pärast lepingu sõlmimist, et leping „tähistab olulist edasist sammu meie jõupingutustes Euroopa põllumajandusstatistika süsteemi ajakohastada, parandades nii kvantiteeti kui ka kvaliteeti poliitika kujundamiseks, haldamiseks ja uurimiseks saadaolevatest andmetest.

Loe lisateavet selle #NewCAP arenduse tausta ja järgmiste sammude kohta.

Situatsiooniplaan toiduga varustamise ja toiduga kindlustatuse tagamiseks kriisi ajal

Toiduga varustamise ja toiduga kindlustatuse tagamine on ELi toimimise lepingu (the Treaty on the Functioning of the EU) artiklis 39 sätestatud eesmärk. Kliima või tervisega seotud riskid rõhutavad aga jätkuvalt, et selle lepingu eesmärgi saavutamist ei saa pidada iseenesestmõistetavaks.

Novembris avaldati Euroopa Komisjoni teatis, milles käsitletakse ELi toidusüsteemide kaitsmist riskide eest. Teatises kinnitatakse, et tulevase ettearvamatu kriisi lahendamiseks ei ole valmis lahendust, ning selles märgitakse, et parim lahendus on parandada teadmisi haavatavustest ja riskidest ning neid nii palju kui võimalik leevendada.

Võrgustike loomine toimib väärtusliku kriisijuhtimisvahendina selliste teadmiste jagamiseks ja loomiseks. Loe lisateavet ELi uue toiduga varustamise situatsiooniplaani kohta ja mõtle, kuidas ÜPP võrgustik võib aidata toetada selle eesmärke tugevdades ELi toiduvarude vastupanuvõimet.

Podcast – #Foodsecurity: kas Euroopa on valmis järgmistele kriisidele vastu astuma?

Toiduga kindlustatust käsitletakse DG-Agri netisaadete sarja Food for Europe uues episoodis.

Covid-19 pandeemia varajases staadiumis kogetud tarneahela probleemidele reageerimiseks on ELi juhid välja töötanud toiduga kindlustatuse situatsiooniplaani, et kaitsta ELi toiduga varustatust uute looduslike või inimtegevusest tingitud kriiside korral.

Taskuhäälingusaadete Food for Europe kümnendas osas vaadeldakse kõikide sündmuste jaoks sobiva kava koostamiseks probleeme nagu näiteks kliimamuutuste, küberrünnakute, maavärinate, vulkaanide, viljakatkestuse või tuumaõnnetuste tagajärjed. Uuritakse õppetunde sellest, mis pandeemia ajal õigesti ja mis valesti läks.

Episoodis on külalisteks Michael Scannell, Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu osakonna peadirektori asetäitja, kriisijuhtimise ekspert David Horobin ja Valentina Zanetti, Itaalia piimakarjakasvataja ja juustutootja, kes talus paljusid Covidi tekitatud äkkprobleeme.

Liikmesriigid kinnitavad ELi uue metsastrateegia aastaks 2030

ELi põllumajandusministrid tervitasid uue ELi metsastrateegia 2030 avaldamist. Eelmise kuu põllumajanduse ja kalanduse kohtumisel vastu võetud järeldustes tunnistasid ministrid vajadust, et metsad aitaksid rohkem kaasa Euroopa roheleppele ja ülemaailmsetele eesmärkidele nagu 2030 tegevuskava.

Ministrid rõhutasid "One Health" algatuse raames metsade olulist rolli inimeste ja loomade tervisele ning tervisliku looduskeskkonna jaoks. Uue metsastrateegia rõhuasetust jätkusuutlike puidupõhiste toodete edendamisele peetakse võtmetähtsusega nagu ka ettepanekuid uue metsandusuuringute ja -innovatsiooni partnerluse loomiseks. Nõukogu järeldustes rõhutati ka vajadust leida tasakaal säästva metsamajandamise keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide vahel. Rõhutati metsade mitmekesisuse ja metsamajandamise tavade austamise ja säilitamise tähtsust erinevates liikmesriikides ja piirkondades.

Metsade hävitamine

Euroopa Komisjon avalikustas eelmisel kuul ELi turul müüdavate toodete kohustusliku hoolsuskohustuse plaanid veendumaks, et need ei ole seotud metsade raadamise või metsade seisundi halvenemisega.

Sellised õigusaktid keskenduksid rohkem ELi turule viidavate veiseliha-, soja-, palmiõli-, puidu-, kakao- ja kohvitoodete ning nendest valmistatud toodete tootmisele. Asepresident Timmermans selgitas selle uue ettepaneku tausta, öeldes: „Meie metsade hävitamise määrus vastab kodanike üleskutsele minimeerida Euroopa panust metsade hävitamisse ja edendada säästvat tarbimist. Aastatel 1990–2000 oleme kaotanud 420 miljonit hektarit metsa, mis on Euroopa Liidust suurem pindala. ELi nõudlus selliste toorainete järele nagu palmiõli, soja, puit, veiseliha, kakao ja kohv on tugevad metsade hävitamise põhjused. Üha rohkem kodanikke soovib, et me sellele lõpu teeksime. Seetõttu loob meie ettepanek tugeva hoolsuskohustuse süsteemi. See tagab, et impordime neid tooteid ainult siis, kui saame veenduda, et need on metsaraievabad ja toodetud seaduslikult.“

Infograafika: põllumajanduse faktid ja arvud Euroopa Parlamendist

Mitmekeelne teave EL-i põllumajanduse, sealhulgas rahastamise, riigi, tööhõive ja tootmise kohta on saadaval Euroopa Parlamendi uues lühiülevaate infograafikas.

See uus ÜPP teabematerjalide kogu on saadaval kõigis ELi ametlikes keeltes Euroopa Parlamendi veebisaidil. Infograafika tõstab teadlikkust põllumajanduse tähtsusest kõigi ELi riikide jaoks. See hõlmab nii ÜPP sambaid kui ka toob eraldi välja ÜPP vahendid põllumajandusse, maapiirkondade arengusse, kliimameetmete ja loodusvarade majandamisse.

Toitainete profiilid: avalik arutelu

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) uus avalik arutelu on nüüd avatud ja ootab arvamusi ühtlustatud pakendi esikülje märgistamise tuleviku ja toidule esitatavate nõuete piirangute kohta.

Liikmesriikides arutatakse foorisüsteemi (a traffic light system) ettepanekuid, mis sarnanevad ELi elektriseadmete ja hoonete energiastandarditega. Selle eesmärk oleks suurendada teadlikkust kogu väärtusahelas: tootjast tarbijani toitumisega seotud toidu omadustest, eriti toidu toitainetest ja mittetoitainetest, mis on Euroopa elanikkonna jaoks rahvatervise ja toitumise seisukohast olulised.
Avalda oma arvamust ELi toiduainete toitainete profiilide koostamise teaduse kohta. Avalik arutelu kestab 9. jaanuarini pärast mida vormistab EFSA 2022. aasta alguses oma teadusliku arvamuse.

Otsitakse eksperte EIP-AGRI fookusgruppidesse

Avatud on kandideerimine EIP-AGRI fookusgruppidesse, mis on ajutised valitud ekspertide rühmad, mis keskenduvad konkreetsele teemale ning jagavad teadmisi ja kogemusi.

Kolm uut fookusgruppi käsitlevad järgnevaid teemasid:

  • Säästlikud viisid pestitsiidide kasutamise vähendamiseks õunviljade ja luuviljade tootmisel
  • Digitaalsed vahendid toitainete säästvaks majandamiseks
  • Vesi: Looduspõhised lahendused veemajanduseks kliimamuutuste tingimustes

Kui omad mõnes neist teemadest praktilisi kogemusi ning soovid jagada oma kogemusi ülejäänud 19 eksperdiga selleks, et leida paljulubavaid ja inspireerivaid innovatsiooniideid, palutakse kandideerida osalema hiljemalt teisipäeval, 11. jaanuaril 2022 kl 23.59 CET.

Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) hinnang ÜPP mõju kohta: Poliitikavaldkondade diskreetse kombinatsiooni analüüs

Ühine põllumajanduspoliitika on paindlik poliitika, millel on erinevad vahendid, mis võimaldavad liikmesriikidel, põllumajandustootjatel ja piirkondadel kasutada erinevaid rakendusmudeleid. See hindamisaruanne uurib rikkalikku andmekogumit liigendatud ÜPP maksete ja piirkondlike tunnuste kohta. Sisu illustreerib selliste kvantitatiivsete lähenemisviiside teostatavust ja lisandväärtust, mis võtavad arvesse maapiirkondades kasutatavate meetmete mitmekesisust.

Digitehnoloogiad päästavad toidu prügimäelt

ELis läheb igal aastal raisku umbes 88 miljonit tonni toitu – taldrikul olev toit, mida me ei söö, aegunud tooted ja saagijäägid. See võrdub 170 kiloga inimese kohta ja toidujäätmed moodustavad 8% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Selle väljakutsega toimetulekuks otsitakse jätkusuutlikke lahendusi ning artikkel EL Research & Innovation Magazine'is: HORIZON selgitab, kuidas digitehnoloogia pakub vastuseid küsimustele toidujäätmete mõju kohta linna toidu jagamisel ning selle kohta, kus ja kuidas neid algatusi tõhusalt teha saab.

Eurostati piimasektori analüüs

2020. aastal tootsid EL-i põllumajandusettevõtted 160,1 miljonit tonni toorpiima, mis on 1,1% rohkem kui 2019. aastal. Sellest kogusummast kasutasid meiereid koos lõssiga hinnanguliselt 149,9 miljonit tonni erinevate piimatoodete värskete toodetena tootmiseks. See teave pärineb Eurostati avaldatud uuest piima ja piimatoodete andmekogumi aruandest.

 

 Loe kogu uudiskirja SIIT>>
« Tagasi