EESTI PÕLLUMEES: Ühise põllumajanduspoliitika tuleviku konverents Brüsselis - ÜPP peab olema lihtne ja arusaadav, need sõnad tuleb täita reaalse sisuga |
Allikas: Eesti Põllumees, Mai Talvik
8. september 2010. a |
19. ja 20. juulil toimus Brüsselis ÜPP tuleviku teemaline konverents. Konverents oli järjeks põllumajandusvoliniku algatatud avalikule debatile ühise põllumajanduspoliitika võimalikest muudatustest. Avaliku debati käigus esitati peaaegu 5500 arvamust. Kõige aktiivsemad olid Saksamaa (1440 arvamust), Poola (1053), Prantsusmaa (788), Läti (463), Austria (399) ja Hispaania (376) kodanikud, kes esitasid % arvamustest. Eestist esitati 10 arvamust.
Kui võtta arvesse liikmesriigi suurust, siis suhtena olid kõige aktiivsemad Läti ja Austria. Üldjuhul oli põllumeeste osatähtsus liikmesriikide lõikes 20-40% vastanutest. Kuna vastajad on juhuslikud ja vastused erineva detailsusastmega, siis põhjalikku analüüsi või selgeid üldistusi teha pole võimalik. Avaliku debati peamiste järeldustena toodi konverentsiks ettevalmistatud ülevaates välja järgmised 12 põhimõtet:
- ÜPP reform vajab terviklikku ja strateegilist lähenemist;
- ÜPP peab tagama EL toiduga varustatuse;
- konkurentsivõimelisema sektori poole püüdlemise jätkamisel pöörata rohkem tähelepanu innovatsioonile ja teadusele;
- turule sekkumine tuleb muuta kaasaegseks kriisi- ja riskijuhtimisinstrumendiks;
- turg ei suuda avalikku hüve pakkuda ning seetõttu on avalik sekkumine vajalik;
- kompensatsioon avaliku hüve pakkumise eest peaks olema ÜPP reformi keskne element;
- keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust tuleb kaitsta, kliimamuutusi leevendada ning töökohti tuleb luua ja maaettevõtlust säilitada;
- ÜPP sammaste struktuur tuleb läbi mõelda, täpsustades nendevahelist seost, ja maaelu poliitikale tuleb tagada piisavad vahendid;
- tuleb rakendada õiglasemat ÜPP-d, mis oleks õiglasem väiketootjate, ebasoodsate piirkondade ning uute liikmesriikide suhtes;
- suurendada tuleks toiduahela läbipaistvust ja põllumajandustootjate sõnaõigust selles;
- tuleb tagada õiglased konkurentsitingimused kodumaisele toodangule võrreldes imporditud toodanguga;
- tuleb vältida arengumaade majanduse ja toidutootmispotentsiaali kahjustamist ja aidata võidelda maailma näljahädaga.
Konverentsi töö oli jagatud plenaaristungiteks ning erinevateks töörühmadeks. Etteruttavalt võib öelda, et konverentsil väljendatud seisukohad kattusid suuremas osas avaliku debati esmaste järeldustega. Oma avakõnes märkis põllumajandusvolinik Dacian Ciolos, et avaliku debati eesmärk on saada tuleviku otsustele tugev avalikkuse toetus. Tegemist on 27 riigi ühendusega, kõik soovivad säilitada põllumajandustootmist oma riigis.
Oleme maailmale järjest enam avatud, ka see mõjutab otsuseid. ÜPP on osa EL projektist, põllumajanduse roll on toota kvaliteetset toitu mõistlike hindadega ja panustada EL-2020 strateegia eesmärkide täitmisse.
Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komitee esimees P. De Castro rõhutas, et ühine põllumajanduspoliitika peab muutuma avatumaks, vaja on tugevat seost kodanike ja institutsioonide vahel. ÜPP kui sektoripoliitika kuvand tuleb asendada kõigi kodanike poliitika kuvandiga. ÜPP-d tuleb kombineerida majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega, kusjuures olulisemateks märksõnadeks on roheline majandus, innovatsioon ja töökohtade loomine noortele.
Plenaaristungitel oli enam juttu ka globaalsest kontekstist ja Euroopa põllumajandusest maailmakaubanduse olulise tegijana. Nii tõi FAO esindaja K. Stamoulis esile maailma rahvastiku prognoosi 2050. aastal - 9 miljardit inimest - ja sellest tuleneva väljakutse toidutootmise juurdekasvuks. Põllumajandus ja selle produktiivsus on võtmetähtsusega inimeste vaesusest välja aitamisel, toidutootmine peaks 70% kasvama, oluline osa kasvust on võimalik saavutada põllumajanduse tootlikkuse suurendamisega. Samas ei tohiks negatiivselt mõjutada kolmanda maailma tootmist. Kõlama jäi arvamus, et nälg ei ole toidu kättesaadavuse probleem - samal ajal, kui on nälg, toodame toitu koguses, millest piisaks kõigi inimeste toitmiseks. Peaksime küsima, miks osa inimesi ei saa juurdepääsu toidule ning mida me teeme toidu ülejääkidega.
Osalejate arvamused
Kõigil plenaaristungitel eraldati ka aega auditooriumist tulevate arvamuste ärakuulamiseks, kuigi põllumajandusvolinik teatas, et komisjon ei jaga arvamusi erga kommentaare, nende jaoks on üritus eelkõige eri arvamuste ärakuulamiseks.
ÜPP üldise iseloomujoonena sooviti enam näha sotsiaalsete ja majanduslike elementide ühendamist, erinevate sektorite poliitikatega suuremat integratsiooni. Poliitikainstrumentide kaudu peaks tegelikule tootjale tagama võimaluse toota ja pakkuma tarbijale mõistliku hinnaga kvaliteetset toidukaupa.
Palju räägiti ühiskonnale põllumajanduse poolt pakutavast avalikust hüvest, kusjuures seda peaks toetuste kontekstis käsitlema mitte kui hüvitist ühiskonna poolt vaid kui tasu tehtu eest. Mitmed arvamused olid suunatud tööhõivele - nii sellele, et vajame enam stiimuleid noortele põllumeestele, kui ka toetuste kontekstis Vajadusele arvestada, kuivõrd taotleja oma ettevõttes töökohti loob või neid säilitab.
Kõrge loodusväärtusega aladel tootmisega tegelevad farmid on olulised avaliku hüve pakkujad, lisaks loodusväärtuse säilimisele pakutakse parema kvaliteediga toitu. Toetuste mõttes sellist tootmisviisi diskrimineeritakse süstemaatiliselt, sest mahepõllumajandus peaks tuleviku põllumajanduspoliitikas leidma olulisema koha.
Kolmandate riikide odavate toodete vastu kõrgenevatest nõuetest tulenevate kasvavate kuludega võidelda ei saa, konkurentsivõime tõstmine maailmaturule mineku eesmärgil viib äärealade katastroofini.
Diskussioonides peab taas koha leidma Euroopa põllumajandusmudeli kontseptsioon. Kuigi eelkõige tuleb tagada piisava koguse ohutu toidu tootmine, peaks ÜPP põhinema just EL põllumajandusmudelil, multifunktsionaalsusel.
Toidujulgeoleku töörühm
Osalejad olid seisukohal, et toidujulgeolek on oluline, defineerides seda kvantiteedi, kvaliteedi ja ohutuse kaudu. Kui võrrelda toidu- ja energiavarustatust ELis, siis selleks kasutatud näitajate alusel (varustuskindlus, allikate monopoolsus jms) pole toiduga varustatuse osas olukord sugugi halb.
Globaalsel tasandil on tegemist suure probleemiga, maailmas elab miljard inimest näljas, Euroopas 40 miljonit. Toidukogust saab suurendada eelkõige tootlikkuse tõstmise kaudu, kuid keskkonnavaldkonnas toimuvad arengud, nt kliimamuutused, toovad kaasa tootlikkuse kasvu pidurdumise.
Käsitleti ka volatiilsust ja võimalusi sellega tegelda. Konkurentsivõime osas peaks EL keskenduma innovatsioonile, teadusele ja arendusele ning kvaliteedile. Eraldi leidis märkimist vajadus toetada väikesi talusid. Uus ÜPP peab looma võimalused, et tootja saaks mõistliku hinnaga pakkuda kaupa, mida tarbija tahab. Vaja on tasakaalustatud perspektiivi järgmiste küsimuste osas: kaubandus ja toidujulgeolek, liberaliseerimine ja volatiilsus, turud ja volatiilsus, keskkond ja põllumajanduse mitmekesisus.
Maapiirkonna tuleviku töörühm
Põllumajandus ja metsandus on maapiirkonnas liikumapanevad jõud, andes tööd 28 miljonile inimesele, lisaks on seotud sektorites hõivatud täiendavad 10 miljonit inimest. Maapiirkondades on olukord väga erinev - sõltuvalt põllumajandusettevõtete suurusest, nende rollist ja ühiskonna olukorrast. Vaja on tugevat maaelupoliitikat ja rohkem kohalikku valitsemist.
Olulisemad töörühmas kõlanud märksõnad olid territoorium ja territoriaalne suunamine, diferentseerimine, tegurite paljusus. Maapiirkondade atraktiivsus eeldab võimaluste võrdsust, kuid maapiirkondade areng ei ole üksnes maaelu poliitika roll, vaja on erinevaid poliitikaid integreerida. Toetused peaksid olema suunatud sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaaspekte puuduvatele seostele. Keskkonna puhul on avalike hüvede pakkumine sektoriteülene vastutus, teised sektorid peaksid samuti panustama maaelu II telje eesmärkidesse.
Majanduse osas on vaja otsida alternatiive suurtele toidutootmise süsteemidele, selleks võiks olla kohalikud toiduketid. Sotsiaalse aspekti osas on vaja lihtsustamist ning Leader-lähenemise laiendamist. Leader peaks olema uue maaelupoliitika keskne element. Arvati, et selleks oleks vaja eraldi rakendusmehhanismi koos finantsinstrumendiga. Maapiirkonna inimestel on õigus samadele teenustele kui inimestel linnades, see on eelduseks, et noored maale tagasi tuleksid. Maal on vaja ühiskonda, mis suudaks konkureerida linnadega, selleks on oluline elukvaliteet mille saab tuua ettevõtlustegevuse areng. Tuleb taastada maapiirkonna elanike enesehinnang.
Töörühm: keskkond ja põllumajanduse pakutavad avalikud hüved
Keskenduti peamiselt keskkonnaküsimustele, kuigi toidujulgeolek ja töökohtade säilimine maal on peamine avalik hüve. Olulised vajalikud tingimused maapiirkonnas on töökohad, sotsiaalne infrastruktuur, maa kasutusest väljalangemise vältimine - need kõik on tihedalt seotud toidu tootmisega. Kuid põllumajandustootjad on ärimehed, kelle tegevuskeskkond on ökosüsteem.
Kuigi tootmisviisid on erinevad nii mahtude kui aluseks oleva ideoloogia (mahe, keskkonnasõbralik, tavapõllumajandus) mõistes, ei ole maahooldajatel õigust keskkonda kahjustada, reeglitest tuleb kõigil kinni pidada. Keskkonnatulemuste pakkumiseks tuleb pakkuda stiimuleid, üldisi poliitikainstrumente tuleks kombineerida instrumentidega, mis on suunatud mitmekesisuse säilitamisele, ja hinnata nende tulemuslikkust. Efektiivne rakendamine eeldab vajadustele suunatud meetmeid.
Töörühm: kvaliteet, mitmekesisus ja tervis
Nenditi, et toiduainete tarbijad on väga erinevad, toiduainete kvaliteet tähendab samuti mitmekesisust. Inimeste õigust valida tuleb austada, valiku aluseks peab olema õiglane ja kättesaadav informatsioon. ÜPP peaks tagama loomade heaolu, toiduohutuse jms nõuete tasemed, kuid ka turg ise saab tootestandardeid edendada. Seda eelkõige kõrgekvaliteedilise toidu tarbimise edendamise kaudu, samme tuleb astuda ebatervisliku toidu tarbimise vastu.
Töörühm arutas ka ÜPP asendamist ühise toidupoliitikaga. Pigem tuleks tegelda olemasolevate ohutusnõuete tugevdamise, kui uute reeglite kehtestamisega. Märgistamise läbipaistvust on vaja suurendada.
Töörühm: ELis toidutootmise suutlikkuse säilitamine
ÜPP eesmärgid on endiselt asjakohased, toidu tootmine on poliitika põhisisu. Tootmissuutlikkus on üks peamisi eesmärke ning seda on vaja rohkem turu kohandada turu konteksti. Rääkides võimalusest toimida volatiilse turu tingimustes oli kõneks kindlustus, futuurid ja sissetuleku stabiilsuse tagamine. Hinnariski ei ole võimalik kindlustada, seda saab futuuridega vaid mõne toote osas mahendada. Arvati, et kindlustus on erasektori äritegevus, kasumit taotlev, sellest rääkides eemaldume ÜPPst.
Tootjad peaksid olema vastutustundlikud ja nende tegevust tuleks kohandada tarbijate eelistustega. Hetkel ei ole piisavalt stiimuleid muutusteks, nt kliimamuutuste kontekstis. Tuleb arvestada sisendite haprusega (probleemid veepuudusega). Keskkonnasäästliku tootmise edendamiseks teeb palju nõuetele vastavuse süsteem, kuid otsetoetused pole piisavad, mitmekesisuse säilitamiseks peaks olema lisamaksed.
Maaelu meetmete kaudu peaks kompenseerima tegevuse väheväärtuslikes regioonides, seal tuleks tagada avalike teenuste ja erateenuste kättesaadavus. Teadusuuringutelt peab üle minema rakendusuuringutele ja innovatsioonile. Teaduse tugi põllumajandustootmisele on seni ebapiisav.
Töörühm: Maapiirkonna elujõulisuse säilitamine ja mitmekesisuse potentsiaali kasutamine
Kaks peamist teemat olid mitmekesisus ja elujõulisus. Kui mitmekesisus on ühiskonnale kuuluv rikkus, siis elujõulisus hõlmab endas majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnadimensiooni, aga ka kultuurilist identiteeti.
Uute liitumistega on ÜPP muutunud enam põllumajanduslikuks, maaelule orienteeritumaks, mitmekesisemaks. Poliitika peab olema analüüsil põhinev, seire ja hindamine on olulised selliste indikaatorite abil, et avalikkus mõistaks, mida ta makstud raha eest saab. Eesmärgis peavad peegelduma laiemad EL prioriteedid, programmeerimine peaks põhinema territooriumil ja tulemustel, mitte sisenditel. Maapiirkondade taassünni võiks võtta ambitsioonikaks eesmärgiks.
Maapiirkondade tööhõive on oluline inimeste väljavoolu peatamiseks, samuti on oluline teenuste kättesaadavus. Toidupoliitika aspekt peaks olema senisest selgem. Vaja on õiglasemat toetuste süsteemi, loobuda tuleks ajaloolistest referentsidest. Korrati kihiliste toetusmaksete ideed: baasmakse hektari kohta, millele lisandub pakutaval avalikul hüvel põhinev suunatud toetus ja ebasoodsate piirkondade tingimuste kompenseerimine ning lepinguline territoriaalne toetus, mis keskendub põllumajanduskeskkonnale.
Erinevad poliitikad peavad tõsiselt võtma linna- ja maapiirkonna dialoogi. Ei peaks rääkima toetustest, vaid avaliku hüve pakkumise eest tasumisest. Integreeritud maaelupoliitika tuleks kujundada koos eraldi eelarvega, kuna modulatsiooni abil I sambast vahendite II sambasse suunamine tekitab üksnes konflikte põllumajandustootjate ja muu maapiirkonna vahel.
Töörühm: ÜPP roll keskkonna säilitamisel ja põllumajanduse poolt avalike hüve pakkumise tagamisel
Avalik hüve on väljakutse nii ÜPP-le kui ka põllumajandustootjatele, mille määratlemisel lähtutakse sellest, et avaliku hüve tarbimine ei vähenda teiste võimalust seda tarbida - kedagi ei saa välistada seda tarbimast. Hetkel ei pakuta avalikku hüvet piisavalt, seetõttu on tegemist turutõrkega, kuid sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Peamised avaliku hüve pakkujad on maahooldajad, põllumajandustootjad, metsaomanikud.
Avalikku hüvet pakutakse mõlema ÜPP samba kaudu, kuid I sammas on üldisema ja laiaulatuslikuma mõjuga, II sammas on enam sihitatud. Keskkonnahüvede pakkumine on rohkem tulemusele orienteeritud. ÜPP tuleviku mõistes tuleb meetmed prioritiseerida sammaste, põllumajandustootjate, liikmesriikide ja avalike hüvede vahel.
ÜPP eduka rakendamise tagamiseks on vaja rohkem teadmisi, koolitust ja nõustamist. Avaliku hüve avalikkusele teadvustamises tuleks näha võimalust tähtsustada põllumajanduse osa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamises.
Töörühm: ÜPP roll kvaliteedi ja mitmekesise toidu pakkumise tagamisel
Käsitleti mitmekesisust kui pärandit. Kvaliteet on tarbija valik, kuid toidutootmine peab olema puhas, arvesse tuleb võtta ökosüsteeme. Kulud ja tulud toiduahelas peaksid õiglaselt jagunema, kohalikke tootjaid tuleb aidata kaubanduskettides-se ja turgudele pääsemisel. Promotsiooni-poliitika peaks laienema uutele aspektidele, kogu toiduainete tarneahelale. Valitseb turustusoskuste puudus, seetõttu tuleks koolitada kõiki tarneahela osalisi. Keskenduda tuleb sellele, mis eristab meid muudest regioonidest. Tootjarühmad peavad saama tööriistaks tootjate positsiooni parandamisel toiduainete pakkumisel ja turustamisel. Peaks kaasa aitama kontaktidele tarbijatega. Edendada on vaja kõrge kvaliteedi kontseptsioone, toode tuleb tarbijani viia targalt.
Erinevate valitsusväliste organisatsioonide esindajate arvamusi ÜPP tulevikust
Põllumajandustootjate seisukohast on kõige olulisem teema sissetulek. Turu volatiilsus on turvavõrkude vähendamise tulemus. Perefarmid ei suuda volatiilsusega selliselt toime tulla kui suurtootjad. Samuti ei saa eeldada, et tulenevalt jaekettide survest toota järjest odavamalt, toodetaksegi järjest väiksemate sissetulekutega ja järjest rohkem. Keskmine sissetulek põllumajanduses on kaks korda väiksem kui teiste sektorite keskmine, kuid eelmisel aastal vähenesid sissetulekud veel 12 protsenti. 2/3 tootjatest sõltub ÜPP toetustest.
Kodanikud ootavad kvaliteeti nii keskkonnas, toidus, kui ka heaolus. ÜPP peaks suutma seda garanteerida. Peame ära kasutama võimalused, mida ÜPP 2013+ meile pakub. Vaja on parandada turu toimimist ja stabiilsust ning instrumente selleks.
Avalik debatt on hea viis ühiskonna toetuse saavutamiseks. Uus ÜPP peaks muutuma toidupoliitikaks. Töötlejad on tootjale strateegiliseks partneriks kolmes punktis: pakkumine, kvaliteet ja ohutus ning konkurentsivõimeline hinnatase. Toit, kultuur ja mitmekesisus on meie rikkus.
ÜPP toetusi tuleks maksta tootmise eest, olulised on tarbijahuvid. Turge tuleb juhtida ja vältida hinnakõikumisi, turvavõrk peaks tegutsema ekstreemhindade (liiga kõrged, aga ka liiga madalad) tingimustes. Futuurid võivad olla abiks vaid üksikute toodete puhul. Hinnainfo peaks olema avalikkusele kättesaadav. ÜPP roll on stardikapitali pakkumine.
Tarbijatel on erinevad ootused, kuid keegi ei taha toitu tarbides surma saada - esmatähtis on ohutu ja mitmekesine toit mõistlike hindadega, kuid ei tohiks erandeid teha nõuete osas kolmandate riikide impordile. Vaja on järjepidevat poliitikat, mida toetaks promotsioon tervislikust toitumisest. Vaja on toiduahela läbipaistvust ja õiglasi hindasid - põllumajandustootjate sissetulekud langevad, aga tarbijad peavad mingil põhjusel toidu eest järjest rohkem maksma.
Kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks on olulisemad märksõnad bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vaesus ja nälg, kasvuhoonegaaside vähendamise vajadus, energia ja toidujulgeolek. ÜPP vajab radikaalset reformi, mille aluseks oleks kaks olulist kontseptsiooni - paradigma muutus intensiivselt tootmiselt jätkusuutlikule tootmisele ning maapiirkonna majanduslik taassünd. Jätkusuutlik tootmine peab olema tarbijaga rohkem seotud, tarbijate, põllumajandustootjate ja keskkonna kokkuviimisel tuleb tekitada win-win-win olukord.
Põllumajandusmaad tuleb säilitada heades tingimustes, tervisliku toitumise osas on vaja laiapõhjalist haridust, oluline on värske ja kohalik toit ning toiduketis on vajalik õiglane partnerlus. Paljud maapiirkonnad on silmitsi marginaliseerumisega, kuid ühtekuuluvus peab kaasa aitama majanduslikule taassünnile. Tuleb keskenduda iga regiooni potentsiaalile, toetada väike- ja peretalusid, ekstensiivset tootmist ja noori. Poliitika stsenaariumidena tuleks analüüsi lisada need kaks paradigma.
Põllumajandus- ja toidusektor on EL jaoks strateegilise tähtsusega, seetõttu on ühenduse eelistuse printsiip vajalik ja peab säilima. Vaja on efektiivseid tööriistu hindade ja sissetulekute stabiliseerimiseks. Tööhõivet võiks arvesse võtta toetuste jagamisel, kuna toetused peaksid põhinema sellel, mida toetuse eest pakutakse. Vaja on poliitika ühtsust ja regionaalse tasandi juurutamist. Maapiirkonnad pakuvad toitu, töökohti, vaba aja veetmise võimalusi jmt, põllumajandusel on multifunktsionaalne roll. Maapiirkonna juurdepääsu tagamiseks tuleb ületada tehnoloogilised lõhed. Linnade laienemine on toonud kaasa konflikti maakasutuse osas. Diskussioone sisu osas on vaja kiirendada, et edaspidi ei takerduks see liialt eelarvediskussioonidesse.
Konverentsil kõneldu võtsid kokku raportöörid
B. Hervieu (Prantsuse põllumajandusakadeemia): ÜPP on üks Euroopa alustalasid ja EL on osa maailmast. Toidujulgeoleku osas suudab EL katta oma toiduvajadused. Viimase puhul on oluline kättesaadavus ja juurdepääs kõigile, praegune mõttevahetus on väga mõjutatud majandustsükli praegusest seisust. Diskussioonides on toimunud semantiline muutus multifunktsionaalsuselt avaliku hüve suunas. Selleks, et poliitikat selgitada, tuleb ühiskonnale teadvustada, millised on selle poliitika rakendamise tulemused. Kasvamas on tervise, tervisliku ja tasakaalustatud toitumise ning toidu kvaliteediga seotud teemad. Poliitika tuleks ümber defineerida põllumajandus- ja toidupoliitikaks. Territoriaalsus ja mitmekesisus on märksõnad. Mitmekesisust tuleks kasutada kui võimalust. Vaja on tugevat maaelupoliitikat. Vaja on suurendada teadlikkust poliitikast ja selle mehhanismidest. I sammas peaks keskenduma sissetulekutele, II sammas mitmeaastastele skeemidele ja restruktureerimisele. Diskussioon on viinud vaid täpsustuste ja selgitusteni, mitte arusaamisele põhjalike ümberkujunduste vajadusest.
A. Matthews (Trinity Kolledži rahvusvaheliste integratsiooniuuringute instituut): ÜPP tuleviku aruteludes peab hädaldamine asenduma positiivse väljavaatega, seosed EL 2020 strateegiaga ja selle eesmärkidesse panustamine on oluline. Oluline on ka toodetele ja teenustele lisandväärtuse andmine. Toetusi peaks maksma heast põllumajandustavast kaugemale minemise eest, tuleks defineerida, mille eest maksta. Tähtis on ka maksmise viis, et mitte suurendada halduskoormust.
Küsimus on ka asjakohase tegevuse ulatuse leidmises, toetustaseme piisavuses ja selles, kuidas tasustada avaliku hüve pakkumist ning sellest teavitamist maksumaksjatele. EL vajab maaelupoliitikat, mis suudaks lahendada väljakutseid ja saavutada EL 2020 eesmärke. Maapiirkondade atraktiivseks muutmiseks on vaja territoriaalset lähenemist, arengus mahajäänud regioonides tuleb tõsta elukvaliteeti. ÜPP kahesambaline struktuur tuleks säilitada, kuid oluline on erinevate instrumentide koordineerimine. Otsetoetused vajavad uut kriteeriumit liikmesriikide ja põllumajandustootjate vahel jagamiseks. Üha olulisemaks muutub seire ja hindamine.
Põllumajandusvoliniku lõppsõna
Lõppsõnas lubas põllumajandusvolinik Ciolos, et komisjon analüüsib väljaöeldud arvamusi põhjalikult ja võtab neid arvesse sügisel poliitikamuutusi käsitleva teatise koostamisel. Kokkuvõtteid tehes väitis volinik, et teda üllatas territoriaalse aspekti esiletõus. Põllumajandus on muud kui üksnes toidutootmine, sellised teemad nagu toidujulgeolek, keskkond, kliimamuutused, turu volatiilsus ja tööhõive on olulised teemad. Toetust ei peaks häbenema kuna põllumajandus on spetsiifiline sektor spetsiifiliste väljakutsetega, kuid poliitika tuleb muuta avalikkusele arusaadavaks.
Ajaloolised toetused ei ole enam asjakohased, nüüd on vaja on objektiivseid ja realistlikke toetuse jagamise kriteeriume, ühesugustele tootjatele peavad tagatud olema ühesugused tingimused. Toetused peaksid olema õiglased kõigi liikmesriikide, regioonide ja põllumajandustootjate suhtes. ÜPP kaks sammast võiksid säilida, kuna I samba toetused on mõeldud igaaastaste tulemuste eest, II samba toetused aga mitmeaastaste tegevuste eest ja kohalikest oludest lähtuvad, oluline on nende täiendavus.
Maaelupoliitikal on oluline roll põllumajandusettevõtete moderniseerimisel. Vajame tugevat ÜPP-d, milles on olulisel kohal innovatsioon ja mitmekesistamine. Ühiskond ootab meilt avalikku hüvet. EL ei ole muust maailmast isoleeritud saar, peame panustama maailma toidujulgeolekusse.
Toidutootmise väljakutse: produktiivsus ei kasva piisavalt, seepärast tuleb tähelepanu pöörata teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile, kvaliteedi- ja promotsioonimeetmetele. Keskkonnaväljakutsete osas saab põllumajandus pakkuda lahendust kasvuhoonegaaside vähendamisel. Majanduslike väljakutsete osas tuleb tugevdada riskijuhtimis- ja turvavõrguinstrumente volatiilsusega tegelemiseks. Territoriaalsete väljakutsete puhul on vajalik, et ÜPP panustaks EL 2020 eesmärkidest lähtuvalt. Siiski on oluline mitmekesisus ja lihtsus, Leader-meetme ja võrgustike edukust tuleb edasi analüüsida ja arendada.
Kuigi kogu konverentsi vältel öeldi välja väga erinevaid mõtteid ja seisukohti, tihti äärmuslikke ja vastukäivaid, nõustusid kõik osalejad põllumajandusvolinikuga, kes lõpetuseks kinnitas: "ÜPP peab olema lihtne ja arusaadav - need sõnad tuleb täita reaalse sisuga". |
Maaelu võrgustikutöö osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles