EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

UUDISED

   

PEIPSI KALANDUSPIIRKONNA ARENDAJATE KOGU: Õppereis Iirimaale

Allikas: Peipsi Rannik, Urmas Pirk
10. september 2010. a

Peipsi kalanduspiirkonna esindajad tutvumas Iirimaa kalandusega

Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit korraldas väliskoolituse 22.- 28. augus­tini oma piirkonna kalandus- ja kalandusturismiettevõtjatele ning kohalike omavalitsuste 26-le esindajale Iirimaa kalanduspiirkondadesse. Koolitusele oli taotletud toetust EKF 4.1 meetmest.

Õppereis oli tellitud põhimõttel saa­maks uusi kogemusi kalandusele täien­davate elatusvõimaluste leidmiseks, kalaturismi arendamiseks ja kogu piir­konnale mitmekesistamise võimaluste otsimiseks. Esimeseks meeldivaks ko­gemuseks Iirimaal oli inimeste sõbralik ja julgustav suhtumine üksteisesse. Sa­muti kitsad ja kõverad teed kiviaedade vahel ning kiiruse piirang nendel teedel 100 km/h. Vapustav! Vastu tuleva sõi­duki puhul lihtsalt pidurdatakse kiirus peaaegu 0-ni, manööverdatakse ükstei­sest mööda ja jälle gaas põhja.

Iirimaal puuduvad kalanduspiirkondade tegevusgrupid, kalandus on seal üks osa Leaderi-gruppide tegemistest. Meie vastuvõtu valmistas ette Lääne-Corki partnerluskogu. Vastuvõtjate poolt oli korraldatud ka nende elukor­raldust tutvustav seminar.

Kuna üllatuslikult palju kohtab tee­äärsetel kiviaedadel fuksiaid, on sel­le õis saanud koha ka piirkonna oma logol. Piirkonna logoga märgistatult püütakse võimalikult oma tegemisi ja toodangut esile tõsta. Logo kasutamisel kvaliteedi märgisena saime kinnitust PKAK ideele rakendada kala kvaliteedi tunnustamiseks ühtset märki.

Esimesed päevad möödusid Kesk-Iirimaal, kus tutvustati Dergi järve ja Shannoni jõel kalaturismi korraldust. Portumna sadamast tehti ka väljasõit järvele. Lisaks reisil kalandusspetsialisti poolt jagatud teabele jättis järve ümbruse kaunis loodus väga meeldiva mulje.

Üllatav oli meie grupile asjaolu, et sisevetel praktiliselt kutseline kala­püük puudub. Kohalikud süüdistavad riigi poolset kalanduspoliitikat, mis eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi alguses lubas välisturistidele piirama­tut harrastuskalastust ja millega viidi kalavarude seisund väga halba seisun­disse. Kutseliseks kalapüügiks jaga­takse vaid põhjaõngejadasid piiratud koguses. Harrastuspüügil on nüüd aga kogu siseveekalapüügil võimalik püüda päevas vaid neli kala, millest üks võib olla suursoomkala. Selle regulatsioo­niga püütakse kalavaru taastada. On ka asustatud uusi kalaliike, mis aga ei ole andnud loodetud tulemusi.

Väga hästi on korraldatud aga kala-turistide teenindamine alates õngede rendist kuni majutuseni. Siit oli meie ettevõtjatel nii mõndagi õppida.

Edasi siirdusime Lääne-Iirimaale. Külastasime kohaliku mikrokala-tööstust, Atlandiäärset kalasadamat ja kohalikku kalapoodi. Käisime ära ka Cliffs of Moheri juures, võimsal, üle 200 meetri kõrguval kaljudest kaitse­vallil vastu Atlandi ookeani, kus nägi­me ka delfiine.

Corki kalaturg oma kalavalikuga jättis väga meeldiva mulje, sest turul pakutav valik oli väga rikkalik. Olgugi, et Iiri rahvas ei olevat eriti kalasööjad, kuna inglaste võimu all olles olid olnud kohustuslikud kalapäevad ja iirlased keeldusid protestiks kala söömast. Aja­loolisest taustast tuleb ka vähene harju­mus kala söömisel. Kuidas sa sellisest kohast tühjade kätega lahkud, nii tuli ka meil sealt mõndagi kaasa osta. Mui­dugi, mitte värskel kujul.

Kuigi kalandusega seotud programm oli meile ettevalmistatud küllaltki tihe ja päevad venisid pikaks, oli meil siis­ki võimalus osa saada iirlaste rahvus-õhtust. Et reis ei jääks ühekülgseks, pakkusid võõrustajad meile võimalust külastada Midletonis viskitehast, kus toodetakse ka kuulsat Jamesoni viskit. Seal oli osadel võimalus osaleda ka vis­ki degusteerimisel.

Viimasel päeval enne kojusõitu külastasime Gunnessi õlletehast ja käisime Iirimaa vanimas ja suurimas rahvusraamatukogus, kus asub maail­ma vanim nahkpärgamendil säilinud raamat, mis kõik jättis väga aukartust äratava mulje.

Reisil saadi uusi tutvusi ja kogemusi millest šnitti võtta. Nii mõnelgi puhul võib välja areneda ka ühine majandus-kaubanduslik tegevus. Samuti lähendab iga selline ühisüritus oma piirkonna inimesi ja annab tuge ühisettevõtmiste edaspidiseks läbiviimiseks. Ühiselt te­kib nii mõnigi kord häid ideid.

Kes kogemusi ei korja ja teistelt ei õpi, on paljust ilmajäänud.


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo