- 02.02.2024 TÜ: Tartu Ülikool kutsub osalema mullauuringus
Tartu Ülikool kutsub põllumajandustootjaid osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Projekti eesmärk on saada ülevaade Eestis põllumulla elusitku seisundist ning selgitada välja majandamisviiside mõju mulla elurikkusele. Uuringu tulemusena anda soovitusi majandamisviisidele, mis soodustavad mulla elurikkust.
Projekt
Projekti käigus valitakse välja ligi 600 põldu üle Eesti, lähtudes majandamisviisidest ja mullatüübist. Mullaproovide kogumine on plaanitud 2024. a suve teises pooles vastavalt
- 18.01.2024 ELO: Mulla- ja maakorralduspreemia tähtaega pikendati 22. jaanuarini
Maa ja pinnase säästlikku kasutamist edendav Euroopa organisatsioon ELO teatas täna, et maa ja maakorralduse auhinna tähtaega pikendati 22. jaanuarini.
Auhinnaga, mida antakse välja alates 2008. aastast, tunnustatakse Euroopa territooriumil teostatud tavasid, mis aitavad leevendada mullaohtusid, vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, võidelda sooldumisega, ennetada ummistumist, ohjata üleujutusi ja ennetada maalihkeid. Põllumajandustootjad, maaomanikud, põllumajanduskinnisvara haldaja
- 09.07.2022 Teadmiste ja innovatsiooni süsteemide (AKIS) infokiri
Tõlkis ja toimetas Hanna Tamsalu
Põllumajanduslike teadmiste ja -innovatsiooni süsteemid (AKIS) aitavad inimesi kokku tuua. Nad aitavad tagada, et teadmisi jagatakse kõigi nendega, kes neid kasutavad ja toodavad.
See infokiri keskendub AKISele.
EIP-Agri veebileht
- 04.07.2022 MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 6/2022 (60)
Digitaalne "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile.
Euroopa mullakokkulepe Läänemere piirkonnas
Mulla missiooni panustavad meetmed, projektid ja algatused võivad riigiti erineda. 15. juunil ja 29. juunil 2022 korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola kolleegidega “A soil deal for Europe – mission possible in the Baltic Sea Region” veebiseminarid. Seminaride ettekanded ja kok
- 30.06.2022 Euroopa mullakokkulepe – Läänemere piirkonnas võimalik
15. juunil 2022 korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola kolleegidega sarja “A soil deal for Europe – mission possible in the Baltic Sea Region” esimese veebiseminari, mis keskendus mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast. Teine veebiseminar toimus 29. juunil, pühendudes kodanike ja ettevõtete kaasamisele.
ELi mullad on halvas seisukorras.
- 16.06.2022 EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 104
Juunis 2022 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Facility) uudiskirja 104. number
Säästvad strateegiad puuviljakasvatuses taimekaitsevahendite asendamiseks. Puuviljakasvatajad seisavad silmitsi paljude väljakutsetega, et säilitada saagikus, järgides samal ajal ELi määrusi, mis piiravad taimekaitsevahendite kasutamist ja nende mõju keskkonnale. Hispaania EIP-töörühm töötab välja alternatiivseid strateegiaid luuviljalis
- 23.05.2022 INNOVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 5/2022 (59)
Digitaalne "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile.
Biomajandus ja bioringmajandus
Üleilmsed probleemid, nagu kliimamuutused, elurikkuse kadu ja ressursside ammendumine ning samal ajal pidevalt kasvav Maa rahvaarv sunnivad meid otsima uusi tootmis- ja tarbimisviise, mis arvestavad planeedi ökoloogiliste piiridega. Euroopa roheline kokkulepe ehk rohelepe toob ülimalt ambitsioonika ettevõtmisen
- 20.05.2022 Missioon: Mulla tervis ja toit
Ilma muldadeta pole elu.
Kui mullad on terved ja säästvalt majandatud, pakuvad need toitu, puhast vett, elupaiku bioloogilise mitmekesisuse jaoks ja muid olulisi teenuseid, aidates samal ajal kaasa kliimamuutustele vastupanuvõimele
Siinkohal on mulla tervis määratletud kui "muldade jätkuv võime toetada ökosüsteemi teenuseid".
Peame neid teenuseid iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult on muld kogu Euroopas ja kogu maailmas napp, taastumatu ja ohustatud ressurss. 60–70% ELi muldadest on ebate
- 15.05.2022 TEAGASC: digitaalne tööriist mullaviljakusest pildi loomiseks
ELi 2030. aasta mullastrateegia edendab „tavasid, mis säilitavad ja parandavad mulla tervist ja bioloogilist mitmekesisust, parandavad kulutõhusust ja piiravad saagikuse säilitamiseks vajalikke sisendeid (nt pestitsiidid, väetised). Uue ÜPP määruse kohaselt peavad liikmesriigid 2024. aastaks pakkuma digitaalseid rakendusi toitainete säästvaks majandamiseks.
"Iirimaal on ainult 15–20% muldadest optimaalse mullaviljakusega," ütleb Teagasci keskkonnaspetsialist Tim Hyde. Viimase viie aasta jooksu
- 12.05.2022 ETAg: Mulla missiooni teemalised infoseminarid
Juunis tulemas EL mulla missiooni teemalised infoseminarid
15. juunil ja 29. juunil kell 10.30-12.30 korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola partneritega EL mulla missiooni (Euroopa mullakokkulepe) teemalised infoseminarid.
Esimesel seminaril räägime EL mulla missioonist üldisemalt ning tutvustame seminari korraldavatest riikidest häid näiteid, mida mulla teemal neis riikides tehakse ja räägime ka sellest, kuidas kaasata oma tegemistesse huvigruppe.
Teine semi
- 20.04.2022 MAAELUVÕRGUSTIK: Biostimulandid lämmastiku tõhusaks kasutamiseks
Biostimulandid, nii looduslikud tooted kui ka mikroorganismid, on üha enam kättesaadavad, kuid neid ei mõisteta veel täielikult.
Maailma rahvastiku suurenemine ja ülemaailmse toidunõudluse pidev kasv tähendab, et põllumajandus peab suurendama tootmist, järgides samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Vajadus kliima arvestamiseks põllumajandussüsteemides puudutab eelkõige sisendite kasutamise tõhusust ning põllumuldade kaitset. Väljakutse on suur, kuna karmistuv
- 22.11.2021 MAAELUVÕRGUSTIK: Taastav põllumajandus
Ettekanne 17. november 2021 Taastava põllumajanduse konverentsil
Artikli toimetas: Hanna Tamsalu, maaeluvõrgustik
Täna räägin kasumlikust põllumajandusest tulevikus, põllumajandussüsteemide vastupidavusest ja mitmekesisuse kasust. 99 %-l meie planeedist kasvavad taimed. Sellel on muld, mullabioloogia, päikesepaiste, sademed. Põhitõed on maailma eri osades väga sarnased, ehkki erinevates proportsioonides.
Taastuva põllumajanduse puhul on oluline minna tagasi põhitõdede juurde ja mõista, et m
- 09.08.2021 EUROOPA PROJEKTID: Muld, vesi, väetised, jäägid
Soil biodiversity enhancement in European agroecosystems to promote their stability and resilience by external inputs reduction and crop performance increase
Projekti SoildiverAgro (1. juuni 2019 - 31.05 2024) eesmärk on võtta kasutusele uued majandamistavad ja viljelussüsteemid, mis parandavad mulla geneetilist ja funktsionaalset bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väliste sisendite kasutamist, suurendades samal ajal saagikust ja kvaliteeti ning ELi põllumaja
- 05.11.2020 MAAÜLIKOOL: Kuidas tõsta muldade saagikust (SoildiverAgro)
Ajast aega seisavad taimekasvatajad silmitsi sarnaste väljakutsetega: ebaühtlased sademed, madal mullaviljakus, seenhaigused ja vähe orgaanilisi aineid. Selleks, et leida agronoomiliste probleemide juures optimaalne harimisviis ja tõsta mullaviljakust, jätkavad meie teadlased põldkatseid ning mullaharimise praktikate sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist.
Möödunud reedel (30. oktoobril 2020) toimus põllumajandustootjate ja teadlaste virtuaalseminar, kus arutleti teraviljakasvatajate probleemide
- 27.10.2020 EIP-AGRI: Mullaseire
Mulla kvaliteeti mõjutavad paljud näitajad, see on väga dünaamiline ja kompleksne ökosüsteem, kus toimivad üheaegselt nii füüsilised, keemilised kui bioloogilised protsessid.
Mulla mineraalsel koostisel on kaugeleulatuvad mõjud, sh inimeste toitumisele ja tervisele. Näiteks raud, tsink ja seleen jõuavad aineringlusse just mulla kaudu. Kui lapsel on lootelise arengu ajal või esimese paari eluaasta jooksul olnud nende mikroelementide puudus, ei saavuta ta kunagi oma kognitiivset ja füüsilist pote
- 08.10.2020 EIP-AGRI: mulla tervist soodustavad ideed
Muldade reostumist põhjustab nii keemiliste väetiste ja pestitsiidide liigne kasutamine kui ka loomasõnniku, läga ja reoveesette vale käitlemine. Mulla niisutamine reoveega, mis sisaldab näiteks farmatseutilisi saasteaineid, võib saastata ka põllumajanduslikku mulda. Ennetamine on võtmetähtsusega - ja see on odavam kui "ravi". Põllumajanduse säästev majandamine ja mullakaitse tavad võivad parandada mulla tervist ja mulla viljakust ning aidata vältida mulla saastumist.
2019. aastal kutsuti kokk
- 28.07.2020 EIP-AGRI: biomassist väetise tootmine - BRICKZ
EIP-AGRI töörühm (operational group) keskendub loodusliku väetise tootmisele kohalikust biomassist nagu jõgede setetest, murumätastest ja rohukärbetest, mis on looduslikult rikkad orgaanilise aine ja mullaseente poolest. BRICKZ on väetisekuubiku toote nimetus.
Projekti teostatakse Hollandis
EAFRD meede 16
Projekti kestus: 2018-2021
Eelarve: 278 456 €
Töörühma partnerite
- 07.07.2020 MAAELUVÕRGUSTIK: Euroopa põllumuldade programm
Järgmise viie aasta jooksul teevad 26 partnerit 24 Euroopa riigist koostööd põllumajandusmuldade majandamises.
EJP SOIL (European Joint Programme Cofund on Agricultural Soil Management) ühendab Euroopa teadusringkondi põllumajandusmuldade teemadel ning töötab välja ja juurutab tegevuskava kliimateadliku ja keskkonnasõbraliku põllumajandusmuldade majandamise kohta.
Programm tegeleb põllumajanduslike muldade majandamisega, aidates samal ajal kaasa toiduga kindlustatusele, kliimamuutuste leeve
- 25.06.2020 EIP-AGRI: Saksamaa EIP-töörühm uurib mükoriisa kasutamist rohelise alternatiivina mineraalväetistele.
Euroopa Komisjon avaldas 20. mail 2020 strateegia „Talust taldrikule”. See on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmeks, ning selle eesmärk on muuta toidusüsteemid õiglaseks, tervislikuks ja keskkonnasõbralikuks. Strateegia keskendub mahepõllumajanduse mahu suurendamisele. Mahepõllumajandus on keskkonnasõbralik tava, mida tuleb edasi arendada. Komisjon teeb ettepaneku edendada ELi mahepõllumajanduspiirkondi, eesmärgiga hõlmata 2030. aastaks 25% kogu põllundusmaast.
16. juunil 2020 ilmunud EIP-AGRI
- 06.12.2019 EESTI MAAÜLIKOOL: Aasta muld 2020 on erodeeritud muld
Täna Eesti Maaülikoolis toimuval mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks kõrgustike kuningas - erodeeritud muld.
Tüüpilised erodeeritud mullad tekivad künklike alade järsematel osadel intensiivse vihmasaju või lumesulamisvee mõjul. Tugev erosioon saab maaülikooli mullateaduse professor Alar Astoveri sõnul aset leida vaid taimkatteta või hõreda taimkattega mullal, mistõttu on muld levinud praegustel või endistel kallakulistel põllumaadel.
Eestis moodustavad erodeeritud mullad ainult 1,2% kogu
- 11.04.2019 INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: projektinäide sõnnikumajandusest
Sõnniku analüüsimine on kohustuslik keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele, kuid sõnniku koostise teadmine on kasulik eelkõige väetamise optimeerimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Kas analüüside tellimine on ainus võimalus?
2017-2019 elluviidavas INTERREG projektis Advanced manure standards for sustainable nutrient management and reduced emissions tegeletakse sõnnikuproovide võtmise metoodikate võrdlemisega erinevates Läänemere riikides ja arvutusvahendi modelleerimisega. Projekti t