EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2022
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUMINISTEERIUM: Urmas Kruuse: toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga

Allikas: Maaeluministeeriumi pressiteade
18. aprill 2022. a

Maaeluminister Urmas Kruuse pidas täna, 18. aprillil Riigikogu ees kõne Eesti toidu- ja maaelupoliitika väljakutsetest muutuvas majandus- ja julgeolekukeskkonnas.
 
Urmas Kruuse kõne keskmes oli toidujulgeoleku tagamine. „Toidujulgeoleku ja varustuskindluse olulisust on näidanud nii koroonakriis kui ka sõda Ukrainas. Praeguses julgeoleku- ja majandusolukorras on hinnatõus jõudnud toidu tootja ja tarbijani. On ülioluline, et säiliks piisav toidutootmise võimekus ja tootjad tegevust ei lõpetaks,” sõnas minister. „Maailm ei ole enam selline, mis enne 24. veebruari – toidujulgeolek on muutunud samaväärseks muu julgeolekuga.”
 
Seejuures pidas Kruuse oluliseks, et toidujulgeoleku eesmärgid saavutataks kestlikul viisil – looduse elurikkust ja inimeste tervist hoides.
 
Eesti soovib ministri sõnul saada ringbiomajanduse arenduskeskuseks ning Maaeluministeeriumil on selles suunas liikumisel juhtroll. 2022. aasta jooksul koostatakse koos teiste ministeeriumidega ringbiomajanduse arendamise teekaart nii suurematele piirkondadele kui ka kogu Eestile.
 
„Soovime luua uusi majandusharusid ning muuta tootmise võimalikult keskkonnahoidlikuks. Samuti tuleb leida lisandväärtuse kasvatamise võimalusi, mis võimaldaks kõik senised toidukaod, -jäätmed jms ressursid nutikalt rahaks teha,” tõi Kruuse välja.
 
Toiduraiskamise vähendamisele tuleb panna senisest rohkem rõhku. „Kolmandik maailmas toodetud toidust läheb raisku, Eestis on toidukadu keskmiselt 54 kg leibkonna kohta aastas. Toitu ära visates ei raiska me mitte ainult enda raha, vaid ka ohtralt muid ressursse – näiteks põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu.”
 
Ministri sõnul tuleb aktiivsemalt tegeleda laste tervist toetavate toitumisharjumuste kujundamisega. Seetõttu alustatakse tänavu esimest korda pilootprojektiga, millega toetatakse neid haridusasutusi, kes pakuvad lastele mahetoitu. Projekti jaoks on riigieelarves selleks aastaks ette nähtud 800 000 eurot.
 
Kruuse puudutas oma kõnes ka teisi olulisi maaelu edendamise viise – ühistegevust, projekti „Kodu maale” ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uute kohalike arengustrateegiate koostamist.
 
Lisaks tõi minister välja maaeluga arvestamise metoodika, millega eelhinnatakse riigi poliitikasuundade mõjusid. „Teame, et pealtnäha ühetaoline arengukava tegevus või seadus võib linna-, maa- ja rannapiirkonnale mõjuda väga erinevalt. Seega enne, kui riik midagi ette võtab, tuleb uurida selle mõju Eesti eri paigus – iga küla loeb!”
 
Maaeluminister Urmas Kruuse kõnet saab täistekstina lugeda Maaeluministeeriumi veebilehelt.

Taust
 
Eelmisel aastal vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ leppisid riigikogu ja valitsus kokku, et vähemalt kord aastas peab iga valitsuse liige Riigikogus ettekande, milles annab ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest ja tulemustest.
 
Uus protsess annab riigikogu liikmetele võimaluse saada aasta jooksul ülevaate suurematest muutustest, olulisematest saavutustest ja planeeritud initsiatiividest kõigis poliitikavaldkondades. Praktika eesmärk on edendada nii riigikogu ja valitsuse liikmete vahelist kui ka avalikku diskussiooni riigi pikaajaliste sihtide saavutamiseks.
 
„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka mitmekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab meie riigi järgmise 15 aasta otsuseid ning on aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Samuti lähtuvad strateegiast "Eesti 2035" valdkonna arengukavad.

August 2022
Tagasi  Edasi
Maainfo


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo