MAAELUVÕRGUSTIK: Biostimulandid lämmastiku tõhusaks kasutamiseks |
Allikas: EIP-AGRI teeninduspunkt
20. aprill 2022. a |
Biostimulandid, nii looduslikud tooted kui ka mikroorganismid, on üha enam kättesaadavad, kuid neid ei mõisteta veel täielikult.
Maailma rahvastiku suurenemine ja ülemaailmse toidunõudluse pidev kasv tähendab, et põllumajandus peab suurendama tootmist, järgides samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Vajadus kliima arvestamiseks põllumajandussüsteemides puudutab eelkõige sisendite kasutamise tõhusust ning põllumuldade kaitset. Väljakutse on suur, kuna karmistuvad nitraatide ja pestitsiidide kasutamise piirangud ning veekaitsemeetmed, lisaks vajadus kaitsta bioloogilist mitmekesisust.
Itaalia innovatsioonirühma INBIOS eesmärk on katsetada biostimulante, vaadates samal ajal otsustamist toetavaid mudeleid ja uuenduslike põllumajanduskultuuride süsteemea.
Biostimulantide kasutamine põllumajanduses laieneb kiiresti kogu Euroopas. Kui algselt kasutati neid tulusamates tootmissektorites, nagu viinamarjakasvatus, aiandus ja puuviljakasvatus, siis nüüd laieneb nende kasutamine ka rohtsetele põllukultuuridele. ELi määrus eristab väetisi ja biostimulaatoreid, täpsustades, kuidas biostiimulaatorite toime avaldub lisaks lihtsale toitainete andmisele taimele.
Need tooted põhinevad looduslikel ekstraktidel või kasulikel mikroorganismidel, mis parandavad põllukultuuride reaktsiooni. Nad aitavad taimel vastu seista sellistele stressidele nagu kõrged temperatuurid, põud, mulla soolsus, mis võivad toetada kasvu ja tootlikkust isegi mitteoptimaalsetes tingimustes. European Biostimulants Industry Council andmetel võivad biostimulandid parandada toitainete imendumist ja kasutamist kuni 25% ning toote sisemisi omadusi (suurus, värvus, küpsus, löögikindlus) kuni 15%.
Kuna tegemist on looduslike toodete või põllumajanduskeskkonnast pärit mikroorganismidega, on nende kasutamine kooskõlas nõudlusega suurendada jätkusuutlikkust põllumajandusliku toidutööstuse sektoris ning nende profiil sobib nii mahe- kui ka tavapõllumajandusele. Kõige sagedamini kasutatavad mikroobsed biostimulaatorid on arbuskulaarsed mükoriisaseened, perekonda Trichoderma kuuluvad seened ja risosfääri bakterid (PGPR - Plant Growth Promoting Rhizobacteria). Kõik need mikroorganismid võivad luua taimega sümbiootilise suhte.
Luigi Lucini: "Juba mitu aastat on Università Cattolica del Sacro Cuore põllumajandus-, toidu- ja keskkonnateaduste teaduskonna keemikud, agronoomid ja mikrobioloogid teinud selles valdkonnas teadusuuringuid. INBIOSi tegevusrühm uurib mudelkultuuridena maisi ja tomatit, kuna neil on vastavalt suur lämmastiku (ja madal lämmastikukasutuse tõhusus) ja suur pestitsiidivajadus. Selle projekti raames uurime võimalust tagada tootmine, vähendades samal ajal lämmastiku- ja pestitsiidisisendeid, kasutades selleks biostimulaatorite ja otsuste tegemise tugisüsteemide kombineeritud kasutamist. Uuringud viiakse läbi koos kahe põllumajandusettevõttega ja koostöös mitme põllumajandusettevõttega. Saadud tulemuste edasiandmiseks kaasatakse ka koolituskeskus."
 raames katsetatakse:
- biostimulantide konsortsiumi, mis sisaldab lämmastikufikseerivaid mikroorganisme, et vähendada lämmastikväetiste kasutamist,
- biostimulantide mikroorganisme, mis võivad esile kutsuda põllukultuuride resistentsust ja biotõrjeaineid, et vähendada taimekaitsevahendite annuseid,
- teise põlvkonna biostimulante - mükoriisa ja hüdrolüüsitud valgu seente kombinatsiooni, et parandada vastupanu veestressile ja seega reageerida kliimamuutustele.
"Esimene katseaasta näitas, kuidas saab vähendada maisi lämmastikusisendeid, ilma et see mõjutaks tootlikkust. Kasutasime biostimulaatorite erinevaid koostiseid erinevates viljelusetappides (seemnekate, õitsemiseelne aeg...). Kuigi jätkame katseid veel ühe hooaja jooksul, on senised tulemused väga julgustavad. Täheldatud mõju tuleneb lämmastikukasutuse tõhususe paranemisest, säilitades samas tootlikkuse. Täiendavad uuringud viiakse läbi, et süvendada meie arusaamist selle paranenud lämmastiku omastamise aluseks olevatest mehhanismidest ja selle seosest mulla bioloogilise mitmekesisusega."
Esialgsed tulemused tomatite puhul viitavad ka paranenud funktsionaalsele potentsiaalile, suurendades antioksüdantide sisaldust.
Projekt sai toetust Itaalia maaelu arengukava meetmetst 16.2.
Vaata Eesti sama meetme projektide näiteid innovatsioonivõrgustiku andmebaasist või kokkuvõtlikust trükisest
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles