UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 4/2022 (58)

Allikas: Hanna Tamsalu, maaelu võrgustikutöö osakond
20. aprill 2022. a

  

 Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Biostimulandid uurimise all 

Biostimulandid, nii looduslikud tooted kui mikroorganismid, on üha enam kättesaadavad, kuid neid ei mõisteta veel täielikult. Biostimulantide kasutamine põllumajanduses laieneb kiiresti kogu Euroopas. Kui algselt kasutati neid tulusamates tootmissektorites, nagu viinamarjakasvatus, aiandus ja puuviljakasvatus, siis nüüd on nende kasutamine laienemas ka rohtsetele põllukultuuridele. ELi määrus eristab väetisi ja biostimulaatoreid, täpsustades, kuidas biostimulantide toime avaldub lisaks lihtsale toitainete andmisele taimele. Need tooted aitavad taimel vastu seista stressoritele nagu kõrge temperatuur, põud ja mulla soolsus ning võivad toetada kasvu ja tootlikkust isegi mitteoptimaalsetes tingimustes. European Biostimulants Industry Council andmetel võivad biostimulandid parandada toitainete imendumist ja kasutamist kuni 25% ning toote sisemisi omadusi (suurus, värvus, küpsus, löögikindlus) kuni 15%.

Itaalia innovatsioonirühma INBIOS eesmärk on katsetada biostimulante, vaadates samal ajal otsustamist toetavaid mudeleid ja uuenduslike põllumajanduskultuuride süsteeme. Rühm uurib mudelkultuuridena maisi ja tomatit, kuna neil on vastavalt suur lämmastiku (ja madal lämmastikukasutuse tõhusus) ja suur pestitsiidivajadus. Projekti raames uuritakse võimalust tagada tootmine, vähendades samal ajal lämmastiku- ja pestitsiidisisendeid, kombineerides selleks biostimulantide ning otsuste tegemise tugisüsteemide kasutamist.

Loe projektist INBIOS edasi.

Muld on piiratud ressurss ja me peame selle eest hästi hoolitsema.

 Mullateemalisest uudiskirjast leiad infot mullaga seotud projektide, ürituste ja muu kohta.

 Avaldati teabelehed ja videod mulla tervisega seonduva praktilise info kohta (eesti keeles). Projekti Best4Soil teemade hulka kuuluvad vermikompost, anaeroobne mulla desinfitseerimine (ASD), rohelised väetised ja kattekultuurid, (bio)solarisatsioon, mulla orgaaniline aine ja palju muud. 

 Projekti SuMaNu teabematerjalides antakse soovitusi, mis aitaks edendada sõnniku ja selles olevate taimetoitainete kasutamise kestlikke praktikaid põllumajanduses ja selle kaudu vähendada sõnnikust toitainete kadu Läänemerre. Koostatud teabelehtede sari on soovitustega poliitikate kujundamiseks, mis toetaks üleminekut kestlikumale põllumajandusele ja tõhusamale toitainete ringlusele. Eesti keelde tõlgitud lehtedele on lisatud ülevaade olukorrast Eestis seoses käesolevate soovitustega.Vaata soovitusi näiteks väetamise kavandamise ja toitainete tasakaalustamise kohta. 

Innovatsiooninõustamise suvekoolid  

Interaktiivsed innovatsiooniprotsessid toovad kokku erinevaid osalejaid, nagu näiteks põllumajandustootjad, metsamajandajad, nõustajad, teadlased, ettevõtjad ja valitsusvälised organisatsioonid, kes ühendavad oma teadmised, oskused ning kogemused, et ühiselt probleemidele lahendusi leida. 2022. aasta suvel toimub kaks rahvusvahelist koolitust innovatsiooninõustamise edendamiseks:

  • innovatsiooninõustamise suvekool ülikoolide tudengitele ja õppejõududele Kreetal 25.-29. juulil,
  • interaktiivse innovatsiooni tipptaseme "klass" 20.-21. juuni Hispaanias.

Mõlemale koolitusele pääseb kuni 20 osalist. Vaata lisainfot artiklist projekti i2connect kohta.

  Innovatsiooninõustamise koolitused tulevad ka Eestis ja eesti keeles aastal 2023.
Seniks on võimalik osaleda koolitusel "Suhtlemine ja suhete loomine nõustamistöös" 9.-10. juunil 2022.

Noorte põllumajandusjuhtide väljaõpe

Eestimaa Talupidajate Keskliit koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Põllumajandusuuringute Keskusega korraldasid 2021. aasta lõpus kahekümnele tulevasele ja praegusele noorele juhile Liidrite Kooli. Koolituse lõpus tuli esitada lõputöö, mille tulemusena saab lugeda tulevaste liidrite arvamusi ja mõtteid maaelu ja põllumajanduse teemadel.

Teele Eskor: Väikepiimafarm –  kas väljasurev nähtus? 

 

Jaagup Ajaots: Tänapäevane põllumees – kui põline rikas või laenuori ja mängur?

Mariliis Vahar  Kas lihaveis tahab elada vabas looduses?

 

 

Karl Lindam: Vastuoluline rohepööre põllumajanduses

 

Ülari Vent: Põllumeeste kasumit söövad rendiärile suunitletud ettevõtted

 

Laura Hämäläinen: Miks on vaja kulusid juhtida?

Keidi Tamm: Ebavõrdsus sektorite vahel näitab puudusi riigi eesmärkides

 

 

Tõnis Ajaots: Rohepööre täiskiirusel 

 

Ragnar Viikoja:  Strateegia “Talust taldrikule” edu võti

 

 

Kelli Talving: Talupidamine – rahvusromantiline mälestus või uus võimalus?

Liidrite kool jätkab uute liikmetega 2022. aastal. 

 

 
 

LÜHIDALT  

 Eesti maaeluvõrgustik korraldab 02. mail algusega kell 13.00 veebiseminari, kus Agriconi esindaja Meit Jürgens tutvustab ettevõtte digitaalse taimekasvatuse lahendust. Alates 1997. aastast on Agricon toetanud põllumajandusettevõtteid masinate, töömaterjalide ja -aja võimalikult efektiivsel kasutamisel. Nad tagavad nii vajaliku tehnilise infrastruktuuri (nt taimeandurid), loovad andmehaldussüsteemi, koolitavad agronoomia, tehnika ja andmehalduse alal, kui nõustavad tootjat otse põllul.

Vaata ka eelmisi digilahenduste salvestusi.

Järgmine Eesti digiteemaline näide tuleb esitamisele 17. mail, kus Eesti ja Soome maaeluvõrgustike seminaride sarja "Network to innovate" kohtumise juhatab sisse Martin Kukk. Esitlusele tuleb Maaülikooli ja Piimaklastri töö "IKT potentsiaali vabastamisel jätkusuutlike piima- ja lihaveiste väärtusahelate jaoks" (SustainIT).

 

 Kevadise konsulentide teabepäeva ettekanded on avaldatud veebilehel maainfo.ee. Katrin Rannik tutvustas 2023. aastal algava uue ÜPP programmeerimisperioodi keskkonna-arhitektuuri. Kristel Maidre andis ülevaate põllumajanduse ja toidusektori toetustest ning Tõnis Tänav kirjeldas muutuseid konsulentide tegevuse korraldamisele alates 2024. aastast. 

 Talumees hindab konsulenti: Inimene, kes kunagi kodus pole. "Et konsulenti maal hinnatakse, näitab ka see, et nõuküsijad seisawad konsulendi ukse taga sõna tõsises mõttes sabas." Aastal 1936 kirja pandud artiklis kirjeldatakse ühe konsulendi igapäeva päris värvikalt.

 


 

 Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist. 

 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee 
või märgi vormil.

---> Tagasi konsulentide pessa.

« Tagasi