ELi 2030. aasta mullastrateegia edendab „tavasid, mis säilitavad ja parandavad mulla tervist ja bioloogilist mitmekesisust, parandavad kulutõhusust ja piiravad saagikuse säilitamiseks vajalikke sisendeid (nt pestitsiidid, väetised). Uue ÜPP määruse kohaselt peavad liikmesriigid 2024. aastaks pakkuma digitaalseid rakendusi toitainete säästvaks majandamiseks.
"Iirimaal on ainult 15–20% muldadest optimaalse mullaviljakusega," ütleb Teagasci keskkonnaspetsialist Tim Hyde. Viimase viie aasta jooksul on Iirimaa nõustajad ja põllumehed saanud kasutada digitaalset veebitööriista, et koostada individuaalseid ja jätkusuutlikke toitainemajanduskavasid, et optimeerida mullaviljakust.
Nutrient Management Planning (NMP) tööriist
See digitaalne platvorm saadaval põllumajandusspetsialistidele mullaviljakuse optimeerimiseks. Nõustaja ekspertteadmisi olemasolevate andmetega kombineerides võimaldab see tööriist koostada üksikasjalikke ja individuaalseid toitainete käitlemise plaane, et optimeerida väetamist ja mulla viljakust.
Pat Murphy, Teagascist aitas platvormi välja töötada: "Veebitööriista andmed pärinevad viimastest teadusuuringutest ja teadusuuringutest põllumajandusettevõtete mullaviljakuse kohta üle kogu Iirimaa.
Nõustaja võtab esmalt talust mullaproovid. Süsteemi abiga vaadeldakse mullaproovide andmeid, aga ka muud põllumajandusettevõtte kohta saadaolevat teavet, nagu põllukultuurid, loomade arv jne.
Digitaalne platvorm NMP Online annab täieliku pildi mullaviljakusest talus ja põllu tasandil, näidates põllukultuuride toitainetevajadust põllu kohta. Konsulent ja põllumajandustootja koostavad toitainete haldamise kava, mis on kohandatud põllumajandustootja vajadustele. Platvormi kaudu pääsevad nõustajad ligi uusimatele aeropiltidele ja kaardistustele ning saavad luua kasutajasõbralikke aruandeid ja kaarte.
Veebitööriist võimaldab tõhusalt täita keerukaid toitainete arvutusi, võttes arvesse nii nitraadidirektiivi eeskirju kui ka põllukultuuride nõudeid. Need arvutused põhinevad erinevatel parameetritel, nagu mullatüüp, praegune mullaviljakus ja kasvatatavad põllukultuurid.
Esmatähtis on ettevõtte muldade pH ja iga-aastase lupjamiskava seadistamine, kodus toodetud orgaanilise sõnniku kasutamise plaan ja vajadusel tegevuskava selle kohta, kuidas ja millal keemilisi väetistisi kasutada. Plaan kirjeldab, millised põllud vajavad lupja, orgaanilist sõnnikut, N-, P- ja K-ühendeid – kirjeldatakse farmi aasta väetiste täielik loetelu, mis tagab, et talu püsib nitraadipiirangutes ja annab parima toodangu.
Teagasci tehnoloog Pádraig Foley ütleb: "Digitaalne tööriist aitab sihtida põlde, mis vajavad toitaineid. Väetise õige koguse, õigel ajal ja kohas kasutamine parandab farmi tootmisvõimsust, suurendab kasumit ja samal ajal suurendab farmi keskkonnasäästlikkust." ART Murphy, teraviljakasvataja Kagu-Iirimaal tellib NMP-plaani nõustajalt igal aastal: "Plaan annab mulle täpse väetiste vajaduse ja lupjamise soovitused, arvestades värskeid mullaproovide andmeid. Plaani kasutades saan olla kindel, et ma saavutan soovitud saagikuse ja kvaliteedi".
Teagasc korraldab põllumajandusspetsialistidele selle tööriista kasutamise koolitust ja avaldab videote sarja "Kuidas".
NMP Online areneb edasi. Seda ajakohastatakse, kuna Teagasci teadlased teevad edusamme nii agronoomilisest kui ka keskkonnasäästlikkuse vaatenurgast, see muutub ka koos poliitikaga.
Tartu Ülikool kutsub põllumajandustootjaid osalema põllumuldade elurikkuse uuringus. Projekti eesmärk on saada ülevaade Eestis põllumulla elusitku seisundist ning selgitada välja majandamisviiside mõju mulla elurikkusele. Uuringu tulemusena anda soovitusi majandamisviisidele, mis soodustavad mulla elurikkust.
Projekt
Projekti käigus valitakse välja ligi 600 põldu üle Eesti, lähtudes majandamisviisidest ja mullatüübist. Mullaproovide kogumine on plaanitud 2024. a suve teises pooles vastavalt
Maa ja pinnase säästlikku kasutamist edendav Euroopa organisatsioon ELO teatas täna, et maa ja maakorralduse auhinna tähtaega pikendati 22. jaanuarini.
Auhinnaga, mida antakse välja alates 2008. aastast, tunnustatakse Euroopa territooriumil teostatud tavasid, mis aitavad leevendada mullaohtusid, vähendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, võidelda sooldumisega, ennetada ummistumist, ohjata üleujutusi ja ennetada maalihkeid. Põllumajandustootjad, maaomanikud, põllumajanduskinnisvara haldaja
15. juunil 2022 korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola kolleegidega sarja “A soil deal for Europe – mission possible in the Baltic Sea Region” esimese veebiseminari, mis keskendus mullamissiooni hetkeseisule ja riiklikele algatustele Eesti, Läti, Leedu ja Poola seisukohast. Teine veebiseminar toimus 29. juunil, pühendudes kodanike ja ettevõtete kaasamisele.
ELi mullad on halvas seisukorras.
Ilma muldadeta pole elu.
Kui mullad on terved ja säästvalt majandatud, pakuvad need toitu, puhast vett, elupaiku bioloogilise mitmekesisuse jaoks ja muid olulisi teenuseid, aidates samal ajal kaasa kliimamuutustele vastupanuvõimele
Siinkohal on mulla tervis määratletud kui "muldade jätkuv võime toetada ökosüsteemi teenuseid".
Peame neid teenuseid iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult on muld kogu Euroopas ja kogu maailmas napp, taastumatu ja ohustatud ressurss. 60–70% ELi muldadest on ebate
Juunis tulemas EL mulla missiooni teemalised infoseminarid
15. juunil ja 29. juunil kell 10.30-12.30 korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola partneritega EL mulla missiooni (Euroopa mullakokkulepe) teemalised infoseminarid.
Esimesel seminaril räägime EL mulla missioonist üldisemalt ning tutvustame seminari korraldavatest riikidest häid näiteid, mida mulla teemal neis riikides tehakse ja räägime ka sellest, kuidas kaasata oma tegemistesse huvigruppe.
Teine semi
Biostimulandid, nii looduslikud tooted kui ka mikroorganismid, on üha enam kättesaadavad, kuid neid ei mõisteta veel täielikult.
Maailma rahvastiku suurenemine ja ülemaailmse toidunõudluse pidev kasv tähendab, et põllumajandus peab suurendama tootmist, järgides samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Vajadus kliima arvestamiseks põllumajandussüsteemides puudutab eelkõige sisendite kasutamise tõhusust ning põllumuldade kaitset. Väljakutse on suur, kuna karmistuv
Hästi toimivad mullad pakuvad meile puhast vett, hoiavad bioloogilist mitmekesisust, käitlevad toitaineid, reguleerivad kliimat ning on meie Euroopa maastiku ja kultuuripärandi vundamendiks. Muld on siiski piiratud ressurss ja me peame selle eest kõik koos hästi hoolitsema. Sellest uudiskirjast saate lugeda mulla tervise ja sellega seotud põllumajanduse ja metsanduse projektide, algatuste, ürituste, trükiste ja muu kohta.
„Mulla tähtsust on võimatu üle hinnata” – volinik Janu
Ettekanne 17. november 2021 Taastava põllumajanduse konverentsil
Artikli toimetas: Hanna Tamsalu, maaeluvõrgustik
Täna räägin kasumlikust põllumajandusest tulevikus, põllumajandussüsteemide vastupidavusest ja mitmekesisuse kasust. 99 %-l meie planeedist kasvavad taimed. Sellel on muld, mullabioloogia, päikesepaiste, sademed. Põhitõed on maailma eri osades väga sarnased, ehkki erinevates proportsioonides.
Taastuva põllumajanduse puhul on oluline minna tagasi põhitõdede juurde ja mõista, et m
Soil biodiversity enhancement in European agroecosystems to promote their stability and resilience by external inputs reduction and crop performance increase
Projekti SoildiverAgro (1. juuni 2019 - 31.05 2024) eesmärk on võtta kasutusele uued majandamistavad ja viljelussüsteemid, mis parandavad mulla geneetilist ja funktsionaalset bioloogilist mitmekesisust, vähendavad väliste sisendite kasutamist, suurendades samal ajal saagikust ja kvaliteeti ning ELi põllumaja
Ajast aega seisavad taimekasvatajad silmitsi sarnaste väljakutsetega: ebaühtlased sademed, madal mullaviljakus, seenhaigused ja vähe orgaanilisi aineid. Selleks, et leida agronoomiliste probleemide juures optimaalne harimisviis ja tõsta mullaviljakust, jätkavad meie teadlased põldkatseid ning mullaharimise praktikate sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist.
Möödunud reedel (30. oktoobril 2020) toimus põllumajandustootjate ja teadlaste virtuaalseminar, kus arutleti teraviljakasvatajate probleemide
Mulla kvaliteeti mõjutavad paljud näitajad, see on väga dünaamiline ja kompleksne ökosüsteem, kus toimivad üheaegselt nii füüsilised, keemilised kui bioloogilised protsessid.
Mulla mineraalsel koostisel on kaugeleulatuvad mõjud, sh inimeste toitumisele ja tervisele. Näiteks raud, tsink ja seleen jõuavad aineringlusse just mulla kaudu. Kui lapsel on lootelise arengu ajal või esimese paari eluaasta jooksul olnud nende mikroelementide puudus, ei saavuta ta kunagi oma kognitiivset ja füüsilist pote
Muldade reostumist põhjustab nii keemiliste väetiste ja pestitsiidide liigne kasutamine kui ka loomasõnniku, läga ja reoveesette vale käitlemine. Mulla niisutamine reoveega, mis sisaldab näiteks farmatseutilisi saasteaineid, võib saastata ka põllumajanduslikku mulda. Ennetamine on võtmetähtsusega - ja see on odavam kui "ravi". Põllumajanduse säästev majandamine ja mullakaitse tavad võivad parandada mulla tervist ja mulla viljakust ning aidata vältida mulla saastumist.
2019. aastal kutsuti kokk
EIP-AGRI töörühm (operational group) keskendub loodusliku väetise tootmisele kohalikust biomassist nagu jõgede setetest, murumätastest ja rohukärbetest, mis on looduslikult rikkad orgaanilise aine ja mullaseente poolest. BRICKZ on väetisekuubiku toote nimetus.
Projekti teostatakse Hollandis
EAFRD meede 16
Projekti kestus: 2018-2021
Eelarve: 278 456 €
Töörühma partnerite
Järgmise viie aasta jooksul teevad 26 partnerit 24 Euroopa riigist koostööd põllumajandusmuldade majandamises.
EJP SOIL (European Joint Programme Cofund on Agricultural Soil Management) ühendab Euroopa teadusringkondi põllumajandusmuldade teemadel ning töötab välja ja juurutab tegevuskava kliimateadliku ja keskkonnasõbraliku põllumajandusmuldade majandamise kohta.
Programm tegeleb põllumajanduslike muldade majandamisega, aidates samal ajal kaasa toiduga kindlustatusele, kliimamuutuste leeve
Euroopa Komisjon avaldas 20. mail 2020 strateegia „Talust taldrikule”. See on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmeks, ning selle eesmärk on muuta toidusüsteemid õiglaseks, tervislikuks ja keskkonnasõbralikuks. Strateegia keskendub mahepõllumajanduse mahu suurendamisele. Mahepõllumajandus on keskkonnasõbralik tava, mida tuleb edasi arendada. Komisjon teeb ettepaneku edendada ELi mahepõllumajanduspiirkondi, eesmärgiga hõlmata 2030. aastaks 25% kogu põllundusmaast.
16. juunil 2020 ilmunud EIP-AGRI
Täna Eesti Maaülikoolis toimuval mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks kõrgustike kuningas - erodeeritud muld.
Tüüpilised erodeeritud mullad tekivad künklike alade järsematel osadel intensiivse vihmasaju või lumesulamisvee mõjul. Tugev erosioon saab maaülikooli mullateaduse professor Alar Astoveri sõnul aset leida vaid taimkatteta või hõreda taimkattega mullal, mistõttu on muld levinud praegustel või endistel kallakulistel põllumaadel.
Eestis moodustavad erodeeritud mullad ainult 1,2% kogu
Sõnniku analüüsimine on kohustuslik keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele, kuid sõnniku koostise teadmine on kasulik eelkõige väetamise optimeerimiseks ja keskkonna hoidmiseks. Kas analüüside tellimine on ainus võimalus?
2017-2019 elluviidavas INTERREG projektis Advanced manure standards for sustainable nutrient management and reduced emissions tegeletakse sõnnikuproovide võtmise metoodikate võrdlemisega erinevates Läänemere riikides ja arvutusvahendi modelleerimisega. Projekti t
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles