EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
LEADER 2023-2027 ABIMATERJALID
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

LEADER TEGEVUSRÜHMAD: Arukate külade arenguprogramm Koerus ja Kriileväljal

Allikas: Eesti Leader Liit
7. juuni 2022. a

Kui Koeru kandi inimesed ei pruugi teada, et Kriilevälja külas on noorte inimeste juurdekasv võrdluses viimase 13 aastaga üle 300% ja Kriilevälja omad ei tea ehk kõik jälle, et Kalju Lepik oli küll Koerust pärit, aga lasteluule Koerus koeruse lubamise kohta on pärit hoopiski Ira Lemberi sulest, siis midagi peab neil kahel paigal siiski ühist olema, kui nad ühte kirjatükki on pistetud. Kokku saavad need kaks piirkonda põhjusel, et Leader tegevusrühmad üle Eesti on liitunud Arukate külade arenguprogrammiga. Leader tegevusrühma Järva Arengu Partnerid lauale jõudsid just nende kahe piirkonna taotlused projektiga liitumiseks.   

Arukad külad (Smart Villages) on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames.

Koeru unistuste küla

Koeru kandis noppis võimaluse üles Koeru Haridus- ja Kultuuriseltsi aktiiv, kes projektis osalemisega soovib Koeru kogukonda tüürida arenguhüppele. Hoolimata haldusreformidest on seltsi eestvedajad tegutsenud juba aastast 1994, hoides elus Koeru kogukonnas mitmeid traditsioonilisi kultuuriüritusi ning pakkudes kogukonnale elukestva õppe võimalusi. Nagu üks seltsi esindaja Ülle Jääger, pikaaegne rahvatantsuõpetaja ja kogukonna eestvedaja tabavalt nentis, on Koeru-kandis kõik päris hästi. Alati ei pea alustama sellest, et on probleem. Võib proovida juba üsna hästi toimivat süsteemi veel paremini toimima sättida. Arenguprogrammis nähti võimalust saada inspiratsiooni ja leida lahendusi teistelt Euroopa arukatelt küladelt õppereiside ja mentortoe kaudu. Ressurssi, mida Koeru kandis kogukonna heaks tööle panna, on Ülle sõnul küll ja veel – nii ajaloolist kui looduslikku.

Koeru strateegiaseminar. Foto: Erakogu

Arenguprogrammis on Koeru-rahvas eesmärgiks võtnud oma piirkonna inimeste silmaringi laiendamise, et piirkonna küladest saaksid ühel päeval neis elavate inimeste unistuste elukeskkond. Küsimusele, kui suure sammu arenguprogrammi raames juba ideaalile lähemale on astutud, vastab Ülle muigega, et „oi, on veel minna,“ aga suuna sättimiseks on tegevuskava juba kirja saanud. Tulevikuvisioonina näeb Koeru kogukond piirkonda aastal 2030 aktiivse, ühtehoidva ja aruka paigana, mis pakub turvalist elu-, puhke- ja töökeskkonda. Tegevused, mille kogukond ise on sõnastanud, et eesmärgini jõuda, on muuhulgas töö gümnaasiumihariduse säilitamiseks piirkonnas, kogukonnakoolituste võimaluste tekitamine silmaringi laiendamiseks, kohalike ajaloo- ja kultuuriressursside senisest leidlikum kasutamine.  Kui kõik sujub plaanipäraselt, on Koeru kogukonnal lähiaastate perspektiivis ka oma kogukonnamaja, paremad võimalused pakkuda nii omadele kui külalistele looduspuhkuse võimalusi ning ehk on ka mõni põnev ja uuenduslik kogukonnateenus juurde tekkinud.

Kriilevälja Austria-fännide lugu

Seda, et eesmärgid ja tegevuskava on oluline, teab ka Anneli Tumanski, kellega rääkisime Kriilevälja küla kogukonna tegemistest Arukate külade arenguprogrammi raames. „Eks kogukonda saab ju edasi viia ka projektist projektini, aga strateegia kirjutamine selle järgi kindla sihi seadmine, annab meile kõigile perspektiivi ja eesmärgid, mille nimel pingutada,“ võtab ta strateegia ja selle raames valminud tegevuskava koostamise protsessi kokku.  

Kriilevälja on üks 40st külast, asukohalt Paide linna äärne ja haldusreformi järgselt Paide linna osa, mis on viimase 8 aasta jooksul kasvanud nii elanike arvult kui kinnisvaraarenduses. Arenguprogrammi raames on külakogukond võtnud eesmärgi panustada sidususe ja koostöö arendamisse (põlvkondadevaheline koostöö, lapsesõbralikum keskkond, koostöö küladega Eestis ja Euroopas), parendada teenuste kättesaadavust (digiteenuste parem kättesaadavus, kaugtöökohad), tegeleda turvalisema elukeskkonna loomisega (talvine teehooldus, parenenud liikluskorraldus, liikluskasvatuse lahendused lastele), keskenduda rohepöörde võimalustele (teadlikkus taastuvenergiast ja prügimajandusest), toetada elanike arvu kasvu (küla kui hea elukeskkonna kuvandi loomine).

Kriilevälja kogukond. Foto: Erakogu

Küla tugevuseks on üsna selgelt geograafiline asukoht – olles küll Paide linna osa võimaldab vahetu linna lähedus teisalt maalähedast elukeskkonda. „Selline maaelu, aga üht jalga pidi linnas,“ naerab Anneli, kes meie vestlusele põikas maaelule kohaselt kevadistelt aiatöödelt.

ülaelu aktiivsusest vesteldes toob Anneli välja, et see kipub käima tõusude ja mõõnadena. Juubeliüritustel võib juhtuda, et tullakse külaplatsile lippu heiskama juba enne päikesetõusu ligi 60-pealise pundiga, kus ka eakad ja imikud seltsis. Ja kui ikka koosolekutel on vaja veevärgi osas otsuseid teha, siis käiakse suisa leibkonniti. Arukate külade algatus on kogukonna mõne-aastase stabiilsema kulgemise jällegi elevile paisutanud ja on rõõm, et sellest on sündimas kogukonna jaoks uus ja ootusärevust tekitav väljavaade – rahvusvaheline koostöö Austriaga, mida senini küla-tasandil Kriileväljal veel nähtud ja kogetud pole. 

Lõpetuseks veel korra Arukate külade arenguprogrammi eesmärgist ja mõnest näitest kaugelt ja lähemalt. Kui terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusgrupi koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Kui Üllel on mure, et üks või teine kogukonnaliige ei jõua õigeks ajaks linna arsti vastuvõtule, siis ehk võiks selleks puhuks abiks olla kogukonnapõhine sõidujagamisteenus, mis juba Saksamaal Grafingi kogukonnas olemas. Ja kui Anneli oma seltskonnaga Paide linna äärse asulana muuhulgas taastuvenergia või rohepöörde valdkonnas senisest veelgi põhjalikumat plaani pidama hakkab, on Virtsul juba selles suunas omajagu kogemust olemas. Nimetatud külad kuuluvad Euroopa arukate külade võrgustikku Smart Rural 21 (www.smartrural21.eu). Virtsu on muuseas Eestis üks esimesi, kus piirkonna arenguks kasutatakse Euroopa Komisjoni algatatud aruka küla lähenemisviisi. Üle-Euroopalises konkursis programmi kandideerimiseks oli Virtsu üks Euroopa 736st ja Eesti 14st, kes võrgustikuga liitumiseks välja valiti. Täna saab öelda, et nii kogukonnaaktiivsus kui eesmärgiks seatud  ettevõtluskeskkonna mitmekesistumine on hoo sisse saanud. 

Kokkuvõtteks anname edasi tänusõnad nii Anneli kui Ülle poolt kõigile neile, kes oma külakogukonna arengustrateegia protsessis ühes või teises etapis kaasas olid. Nii kogukonnaliikmetele, mentoritele kui ka kohalikule tegevusrühmale Järva Arengu Partnerid, kes sellise võimaluse nendeni tõi. Tänu teile liiguvad Koeru ja Kriilevälja külakogukonnad arukate lahenduste kaudu ärksamal rütmil edasi.


Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo