Maaeluministeerium: EL teadusvõrgustike infopäev

Euroopa Liidus rakendatavate teadusvõrgustike infopäev toimus 04. mail 2022 Maaeluministeeriumis.

Päeva eesmärk oli informeerida konsulente, ametnikke ja teisi huvilisi tehtud teadusuuringutest ning julgustada neid teadlaselt lisainfot küsima ja uusi teadmisi oma töös kasutama.

 Infopäeva esimeses pooles tehti ülevaade järgmistest välisteaduskoostöö projektidest:

• „Uuenduslikud, jätkusuutlikud ja karjatamisel põhinevad piimatootmissüsteemid, mis integreerivad lehmade ja noorloomade koos pidamise“ – Ragnar Leming, EMÜ; - GrazyDaisy (pdf)
• „Valkude ja kiudainete tootmine biorafineerimistehase hajusatest bioheitmetest“ – Mary-Liis Kütt, Raivo Vilu, TFTAK; - Prowaste . Loe projekti kokkuvõtet pikk.ee veebist.
• „Põhjamaiste puuviljade ja marjade eelaretus“ – Hedi Kaldmäe, EMÜ; - Nordfruit
• „Innovatiivne (eel)pressjäägi väärindamine“ – Yevgen Karpichev, TTÜ. - Improve 

Teadusvõrgustike arutelu

Peamiseks murekohaks toodi välja rahastus, mis võiks alati olla suurem. Teadusvõrgustikes rahastuse jagunemine on tähtis aspekt, millele tähelepane pöörata. Tuleb arusaada, kui mitmele projektile rahastus antakse ning kui suures summas on kogu toetusfond. Tasub hoolega lugeda vastava projekti nõudmisi, mis on „väikses“ kirjas. Tihtipeale võib juhtuda, et ühe kriteeriumi täitmata jätmine tähendab kohe toetusest ilma jäämist.

Konsortsiumi moodustamiseks on hea teha teadlikult juba eelnevalt võrgustumist – see on partnerite leidmise aluseks. Kui varasemalt on juba kontakt loodud on palju lihtsam konsortsiumisse leida sobivaid koostöövalmis partnereid/ettevõtteid. Võrgustumiseks on hea käia konverentsidel, seminaridel, infopäevadel jms üritustel. Nii lood suhteid ning õpid tundma võimalike partnereid ja nende tööstiili, mis on projekti sujumiseks ja koordineerimiseks vajalik. Iga partner peaks teadma oma rolli ja ülesandeid projektis, mistõttu tuleb projektitaotluse koostamisel selgeks teha kohustused ja eesmärgid, et iga osapool saab täpselt aru oma rollist.

Taotlemisel võib tekkida oht nö. „üle taodelda“. Võimalik on olukord, kus projekti on kirjutatud tööd kolmele teadlasele, aga vooru tulemuste avalikustamisel selgub, et saadava rahastuse eest on võimalik reaalselt tööle palgata ainult ühte teadlast. Selliste olukordade vältimiseks kirjutatakse projekte väiksema ambitsioonikusega, et väiksema rahastuse saamise korral oleks kaetud ära vajalik töökulu. Samas väheväljapaistvad projektid ei pruugi kahjuks rahastust saada, kuna ei ole võimelisedki konkureerima ambitsioonikamate projektidega. Kuskilt peaks olema kuldne kesktee – kas rahastust suurendatakse või antakse vähematele projektidele suurem summa.

Projektide käigus tehtavate uuringute tulemused tihtipeale ei jõua praktikatesse. Toetuste abil on tore uurida küll, aga kui keegi tulemusi ei loe ega rakenda, siis -- kellele neid tehakse?

Projektide käigus tekib tihti erinevaid positiivseid sildu teadmiste ja teadmuste vahel, mis teoorias edasi viivad, kuid praktikatesse ei jõua. Praktikud, kes teevad 10a sama asja teevad seda 10a veel edasi, kuna nii on KINDEL. Sellist suhtumist tuleks muuta ning võtta kasutusele näiteks nn „demotalud“. Näidisettevõtted, kus teadlaste poolt projektide raames on leitud kasulikke teadmiseid praktikasse rakendada ning saadud õnnestumised ja mitte õnnestumised praktikuteni lihtsas ja arusaadavad vormis kohale viia. Kui juba naaber rakendab, siis hakkaks ümberringi elavad praktikud ka rohkem proovima.

Keegi peaks ees teed näitama. Ja kas teadlased oleks valmis kaasa tulema? 

Eluslaborite põhimõte, vaata teadusartiklist