Maaeluministeerium: EL teadusvõrgustike infopäev
Allikas: Karmen Ibus, Põllumajandsuuuringute Keskus
15. juuni 2022. a
Euroopa Liidus rakendatavate teadusvõrgustike infopäev toimus 04. mail 2022 Maaeluministeeriumis.
Päeva eesmärk oli informeerida konsulente, ametnikke ja teisi huvilisi tehtud teadusuuringutest ning julgustada neid teadlaselt lisainfot küsima ja uusi teadmisi oma töös kasutama.
„Uuenduslikud, jätkusuutlikud ja karjatamisel põhinevad piimatootmissüsteemid, mis integreerivad lehmade ja noorloomade koos pidamise“ – Ragnar Leming, EMÜ; - GrazyDaisy (pdf)
„Valkude ja kiudainete tootmine biorafineerimistehase hajusatest bioheitmetest“ – Mary-Liis Kütt, Raivo Vilu, TFTAK; - Prowaste . Loe projekti kokkuvõtet pikk.ee veebist.
Päeva teises pooles toimus ümarlaua arutelu, kus peamiseks teemaks oli välisteaduskoostöö projektide rahastamise taotlemine – kuidas on õige, milliseid probleeme on esinenud projektide kirjutamisel, kuidas leida partnereid ning hoida neid motiveerituna.
Peamiseks murekohaks toodi välja rahastus, mis võiks alati olla suurem. Teadusvõrgustikes rahastuse jagunemine on tähtis aspekt, millele tähelepane pöörata. Tuleb arusaada, kui mitmele projektile rahastus antakse ning kui suures summas on kogu toetusfond. Tasub hoolega lugeda vastava projekti nõudmisi, mis on „väikses“ kirjas. Tihtipeale võib juhtuda, et ühe kriteeriumi täitmata jätmine tähendab kohe toetusest ilma jäämist.
Konsortsiumi moodustamiseks on hea teha teadlikult juba eelnevalt võrgustumist – see on partnerite leidmise aluseks. Kui varasemalt on juba kontakt loodud on palju lihtsam konsortsiumisse leida sobivaid koostöövalmis partnereid/ettevõtteid. Võrgustumiseks on hea käia konverentsidel, seminaridel, infopäevadel jms üritustel. Nii lood suhteid ning õpid tundma võimalike partnereid ja nende tööstiili, mis on projekti sujumiseks ja koordineerimiseks vajalik. Iga partner peaks teadma oma rolli ja ülesandeid projektis, mistõttu tuleb projektitaotluse koostamisel selgeks teha kohustused ja eesmärgid, et iga osapool saab täpselt aru oma rollist.
Taotlemisel võib tekkida oht nö. „üle taodelda“. Võimalik on olukord, kus projekti on kirjutatud tööd kolmele teadlasele, aga vooru tulemuste avalikustamisel selgub, et saadava rahastuse eest on võimalik reaalselt tööle palgata ainult ühte teadlast. Selliste olukordade vältimiseks kirjutatakse projekte väiksema ambitsioonikusega, et väiksema rahastuse saamise korral oleks kaetud ära vajalik töökulu. Samas väheväljapaistvad projektid ei pruugi kahjuks rahastust saada, kuna ei ole võimelisedki konkureerima ambitsioonikamate projektidega. Kuskilt peaks olema kuldne kesktee – kas rahastust suurendatakse või antakse vähematele projektidele suurem summa.
Projektide käigus tehtavate uuringute tulemused tihtipeale ei jõua praktikatesse. Toetuste abil on tore uurida küll, aga kui keegi tulemusi ei loe ega rakenda, siis -- kellele neid tehakse?
Projektide käigus tekib tihti erinevaid positiivseid sildu teadmiste ja teadmuste vahel, mis teoorias edasi viivad, kuid praktikatesse ei jõua. Praktikud, kes teevad 10a sama asja teevad seda 10a veel edasi, kuna nii on KINDEL. Sellist suhtumist tuleks muuta ning võtta kasutusele näiteks nn „demotalud“. Näidisettevõtted, kus teadlaste poolt projektide raames on leitud kasulikke teadmiseid praktikasse rakendada ning saadud õnnestumised ja mitte õnnestumised praktikuteni lihtsas ja arusaadavad vormis kohale viia. Kui juba naaber rakendab, siis hakkaks ümberringi elavad praktikud ka rohkem proovima.
Keegi peaks ees teed näitama. Ja kas teadlased oleks valmis kaasa tulema?
Tõlkis ja toimetas Daria Gabriela Orr, PMK
Projekti AgriLink eluslaborite juhend on kasulik nii eluslaborite käivitamiseks kui nende tegevuse käigus tekkinud murede lahendamiseks. Juhendis kirjeldatakse erinevaid rühmapõhiseid vahendeid ja meetodeid, mida kasutati AgriLink projektis eluslaborite lähenemisviisi rakendamiseks ning veebikursusel „Creating innovative agricultural advisory services through a Living Lab“. Tuuakse välja sidusrühmadega tegelemine, grupi juhtimine, vastastikune juhendam
Ilma muldadeta pole elu.
Kui mullad on terved ja säästvalt majandatud, pakuvad need toitu, puhast vett, elupaiku bioloogilise mitmekesisuse jaoks ja muid olulisi teenuseid, aidates samal ajal kaasa kliimamuutustele vastupanuvõimele
Siinkohal on mulla tervis määratletud kui "muldade jätkuv võime toetada ökosüsteemi teenuseid".
Peame neid teenuseid iseenesestmõistetavaks, kuid tegelikult on muld kogu Euroopas ja kogu maailmas napp, taastumatu ja ohustatud ressurss. 60–70% ELi muldadest on ebate
Eesti Maaülikool ja MTÜ Piimaklaster otsivad eluslabori abil lahendusi IKT ja andmete paremaks kasutuseks piima- ja liha väärtusahelas
Eluslaborid (ing. k. Living Labs) on viimasel kümnendil Euroopa projektides laialdast kasutust leidnud lähenemine, mille sisuks on avatud ja erinevat tüüpi osalejatega võrgustikul põhinev koos õppimine ja koos loomise protsess. Olulisel kohal on kasutajate, st toote või teenuse tarbija, piirkonna elaniku, organisatsiooni, keda vaadeldav probleem puudutab,
Euroopa innovatsiooni-teemalises sõnavaras on kinnistumas kaks uut terminit, millele Eestis veel head vastet ei ole.
Mis on Living labs ja Lighthouse? Eluslabor ja majakas?
Eluslaborit on kirjeldatud mitmeti - üldvaates on see kompleksne süsteem innovatsiooni ja teadmussiirde toetamisel. Määratlustel on erinevusi, aga ka ühiseid komponente:
osalejate aktiivne kaasamine, et neil oleks võimalus innovatsiooniprotsessi põhjalikult mõjutada;
testimine ja katsetamine päriselu keskkondad