EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

UUDISED

   

PÄRNU POSTIMEES: Taluturg otsib oma nägu

Allikas: Pärnu Postimees, Urmas Hännile
17. september 2010. a

 Kui aasta eest Pärnus Steineri aias esimest korda toimunud ta­luturg pälvis müüjate elavat hu­vi, siis mida aeg edasi, seda vä­hem leiab taluturult omatoo­dangu pakkujaid: põhjuseks nii paljude tootjate tegevuse lõpe­tamine kui tootjate kulude kok­kuhoid.

„Oleme endale võtnud hul­lu eemärgi, aga katsume sellega hakkama saada," tõdes taluturu üks organisaatoreid Kaire Ilus. „Algul läks libedalt, nüüd läheb natuke vähem libedalt, eks me pea natuke oma asju kohenda­ma."

Ehkki väidetust järeldub, na­gu keskenduksid turu korralda­jad järgmise taluturu eel Steineri aeda põllu-, lauda-ja aiasaadus­tega kauplejate leidmisele, on neil muidki väljakutseid. Ei loo­dud ju taluturgu üksnes selleks, et toitumisteadlik inimene saaks sealt mahetoitu osta, ettevõtmi­se olemus on sootuks sügava­mal.

Kultuurilaks turult

„Taluturg pole ainult see, mis on Steineri aias, vaid seegi, mis on selle vastas Maarja-Magdaleena gildi majas," ütles taluturu vabatahtlik Ulla Leht­saar.

„Taluturu kohta on väga hea ütlus," laiendas Lehtsaar eelöel­dut endale kõrva jäänud arva­musega. „Taluturg võiks olla sel­line vahva koht, kuhu saab lau­päeva hommikul perega tulla, kust saab head süüa suurele ja väikesele, kus näeb kohalikku kultuuri. Ehk siis pillimehed-tantsijad ja veel kõik see, mis gildi majas toimub, nii et taluturule tulnu saab nädalavahetu­seks hea laksu kultuuri."

Just kultuuriga seotud lause ajendas taluturu korraldamisel kaasa löövat Herdis Elmendit välja ütlema seisukoha, et juba kontuure võttev taluturg võiks­ki edasi elada sellisena, missu­guseks see on napi aastase tege­vusajaga kujunenud.

„Peaks jätkama minifestivali vormis, et inimene tuleb turule ja tal on siin vähemalt pool päeva tegemist," avaldas Elmend.

Teisalt tõdesid kõik kolm ta­luturu korraldajat, et muude te­gemiste kõrvalt on turu tarvis aega näpistada keeruline ja üks­kord peaks hüva algatuse kest­mise eest hoolitsemine minema mahekauba tootjate või neid ühendava organisatsiooni kät­te.

„Meie eesmärk on tuua toot­ja kokku saama ostjaga, et toot­ja saaks tarbijaga otsekontakti, nii et nad ei peagi mõne aja pä­rast enam turule tulema," mär­kis Ilus.

Ideaaltulemus oleks toiduring, kus talunikega kaupa tei­nud linlaste peredele tuuakse värsked toiduained koju kätte.

Lõuna-Eestis on niisugune süsteem hästi käima saadud, sa­ma kehtib Tallinnas tegutseva Tagurpidi Lavka ja tartlaste Juu­rika kohta.

Sibul olgu sibul

„Mis saab olla veel paremat, kui et taluturul saavad kokku teadlikud tarbijad ja teadlikud tootjad," leidis taimetark ja biodünaamik Mercedes Meri­maa.

Ehkki keegi ei saa kellelgi keelata söömast või raudnaelu, kui sööja sellest rõõmu ja rahul­dust leiab, on tänapäeval tark eelistada mahetoitu.

Muidugi on masstoodang odavam, ent Merimaa väitel tu­leb inimesel teha valik. Valik sel­le vahel, kas ta ostab kartulit, si­bulat, porgandit üksnes nende nimetuse pärast või soovib, et see kartul, sibul, porgand teda ka toidab.

„Meid ei toida ainult need ained, millest toit koosneb, ega üksnes Mendelejevi tabeli ai­ned," selgitas taimetark. «Tege­likku energiat inimliku organis­mi ja tervise ülesehitamiseks an­navad molekulaarsidemed, mis neid aineid omavahel koos hoia­vad, ehk see, mis teeb kartulist kartuli, kapsast kapsa, porgan­dist porgandi."

Mineraalväetisteta küpse­nud põlluviljas on Merimaa sõ­nutsi palju rohkem energiat kui keemilise rammuga kiirkasvule innustatud söögipoolises.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo