UUDISED

PÄRNU POSTIMEES: Taluturg otsib oma nägu

Allikas: Pärnu Postimees, Urmas Hännile
17. september 2010. a

 Kui aasta eest Pärnus Steineri aias esimest korda toimunud ta­luturg pälvis müüjate elavat hu­vi, siis mida aeg edasi, seda vä­hem leiab taluturult omatoo­dangu pakkujaid: põhjuseks nii paljude tootjate tegevuse lõpe­tamine kui tootjate kulude kok­kuhoid.

„Oleme endale võtnud hul­lu eemärgi, aga katsume sellega hakkama saada," tõdes taluturu üks organisaatoreid Kaire Ilus. „Algul läks libedalt, nüüd läheb natuke vähem libedalt, eks me pea natuke oma asju kohenda­ma."

Ehkki väidetust järeldub, na­gu keskenduksid turu korralda­jad järgmise taluturu eel Steineri aeda põllu-, lauda-ja aiasaadus­tega kauplejate leidmisele, on neil muidki väljakutseid. Ei loo­dud ju taluturgu üksnes selleks, et toitumisteadlik inimene saaks sealt mahetoitu osta, ettevõtmi­se olemus on sootuks sügava­mal.

Kultuurilaks turult

„Taluturg pole ainult see, mis on Steineri aias, vaid seegi, mis on selle vastas Maarja-Magdaleena gildi majas," ütles taluturu vabatahtlik Ulla Leht­saar.

„Taluturu kohta on väga hea ütlus," laiendas Lehtsaar eelöel­dut endale kõrva jäänud arva­musega. „Taluturg võiks olla sel­line vahva koht, kuhu saab lau­päeva hommikul perega tulla, kust saab head süüa suurele ja väikesele, kus näeb kohalikku kultuuri. Ehk siis pillimehed-tantsijad ja veel kõik see, mis gildi majas toimub, nii et taluturule tulnu saab nädalavahetu­seks hea laksu kultuuri."

Just kultuuriga seotud lause ajendas taluturu korraldamisel kaasa löövat Herdis Elmendit välja ütlema seisukoha, et juba kontuure võttev taluturg võiks­ki edasi elada sellisena, missu­guseks see on napi aastase tege­vusajaga kujunenud.

„Peaks jätkama minifestivali vormis, et inimene tuleb turule ja tal on siin vähemalt pool päeva tegemist," avaldas Elmend.

Teisalt tõdesid kõik kolm ta­luturu korraldajat, et muude te­gemiste kõrvalt on turu tarvis aega näpistada keeruline ja üks­kord peaks hüva algatuse kest­mise eest hoolitsemine minema mahekauba tootjate või neid ühendava organisatsiooni kät­te.

„Meie eesmärk on tuua toot­ja kokku saama ostjaga, et toot­ja saaks tarbijaga otsekontakti, nii et nad ei peagi mõne aja pä­rast enam turule tulema," mär­kis Ilus.

Ideaaltulemus oleks toiduring, kus talunikega kaupa tei­nud linlaste peredele tuuakse värsked toiduained koju kätte.

Lõuna-Eestis on niisugune süsteem hästi käima saadud, sa­ma kehtib Tallinnas tegutseva Tagurpidi Lavka ja tartlaste Juu­rika kohta.

Sibul olgu sibul

„Mis saab olla veel paremat, kui et taluturul saavad kokku teadlikud tarbijad ja teadlikud tootjad," leidis taimetark ja biodünaamik Mercedes Meri­maa.

Ehkki keegi ei saa kellelgi keelata söömast või raudnaelu, kui sööja sellest rõõmu ja rahul­dust leiab, on tänapäeval tark eelistada mahetoitu.

Muidugi on masstoodang odavam, ent Merimaa väitel tu­leb inimesel teha valik. Valik sel­le vahel, kas ta ostab kartulit, si­bulat, porgandit üksnes nende nimetuse pärast või soovib, et see kartul, sibul, porgand teda ka toidab.

„Meid ei toida ainult need ained, millest toit koosneb, ega üksnes Mendelejevi tabeli ai­ned," selgitas taimetark. «Tege­likku energiat inimliku organis­mi ja tervise ülesehitamiseks an­navad molekulaarsidemed, mis neid aineid omavahel koos hoia­vad, ehk see, mis teeb kartulist kartuli, kapsast kapsa, porgan­dist porgandi."

Mineraalväetisteta küpse­nud põlluviljas on Merimaa sõ­nutsi palju rohkem energiat kui keemilise rammuga kiirkasvule innustatud söögipoolises.

« Tagasi