UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 7/2022 (61)
Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik, Innovatsioonivõrgustik
7. september 2022. a

  

 Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile. 

Juhtimisest põllumajanduses

Põllumajandusuuringute Keskus/ Maaeluvõrgustiku ja Juhtimisjalajälg OÜ koostöös toimuvad 2022. aasta sügisel infopäevad ja koolitused juhtimisest. Koolitusel vaadeldakse nii juhi isikust tulenevaid oskuseid, organisatsiooni toimimise mõtlemist kui ka ettevõtte finantsplaneerimise üldjooni. Ehkki inimeste ja organisatsioonide juhtimine võib olla samalaadne sõltumata tegevusvaldkonnast, on nende õppepäevade peamiseks sihtgrupiks põllumajanduse ja maaettevõtlusega seotud isikud.  

Ökosüsteemi teenused põllumajanduses

Mahepõllumajanduse Koostöökogu korraldab 20. septembril 2022 infopäeva ettevõtte külastusega teemal Ökosüsteemi teenused põllumajanduses.  Infopäev algab k 11 Otepääl (Karupesa hotelli seminariruum) ja jätkub pärast lõunat mitme ettevõtte (ca 7-10 km Otepäält) põldude külastamisega. Infopäeval tutvustatakse ka järgmisest aastast ÜPP strateegiakava raames rakendada kavandatavat toetusmeedet Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal. 

Konsulent eriti Lõuna-Eestis - kasuta võimalust. Tule ise ning anna sõbrale teada!

Tegemist on unikaalse infopäevaga, sest külastatakse nii tava- kui mahetootmise ettevõtteid. Teoreetilises osas vaatame külastatavate põldude kaarte ja arutame, mida saaks soovi korral tootja ise lihtsasti teha. Ettevõttes vaatame samu kohti looduses, et tekiks ettekujutus, milline põld, kui suures osas ökosüsteemi teenustega toetuse mõttes kaetud on. Sarnane infopäev on kavandamisel ka Kesk-Eesti piirkonnas.

Veiseliha väärtustamine ja sertifitseerimine

Karjatamispõhise veiseliha väärtustamise juures on kitsaskohaks eristumine teistest veiselihatoodetest. Kvaliteedimärgiste ja kaubamärkide kasutamine võib julgustada tootjaid kasutama jätkusuutlikumaid tootmistavasid, suurendada teadlikkust erinevatest tootmismeetoditest kogu tarneahelas ja pakkuda ostjatele läbipaistvat teavet. Mida ette võtta?

  • Karjatamispõhise veiseliha definitsiooni loomine Euroopa ja kohaliku tasandi regulatsioonides kasutamiseks, et võimaldada aus kauplemine ja läbipaistvus tõeliselt jätkusuutlikele tootmisviisidele ning ennetada rohe- ja rohupesu.
  • Kvaliteedikavad ja -tähised võivad olla kasulikud täitmaks teabelünkasid talunike ja ostjate vahel, suurendamaks usaldust ning nõudlust jätkusuutlikumate toodete järele.
  • Kaubamärkide arendamine toodetele, mis pärinevad agroökoloogilisi põhimõtteid järgivatest tootmissüsteemidest, koos selge märgistusega, mis annab teavet piirkonna, talu, tootmisviisi, tõu, keskkonnajalajälje, loomade heaolu ja tervise, toiduohutuse, ökosüsteemiteenuste, kultuuriteenuste nagu agroturism kohta, ei muudaks ainuüksi neid kvaliteetseid tooteid tarbijatele ahvatlevamaks vaid aitaks kaasa ökosüsteemide majanduslikule elujõulisusele ja vastupidavusele. Selleks et toetada veisekasvatajaid või piirkondi turuväärtusega kaubamärgi loomisel, võiksid kohalikud võimud või organisatsioonid välja töötada kaubamärkide töövahendid ja õppeprogrammid.
  • Uute kvaliteedikavade arendamine, ühtsete nõuete seadmine “karjatamispõhise veiseliha” tootmisele võib suurendada nende toodete saadavust laiemal turul. Mahetootmise sertifitseerimise süsteem on edukas näide, mis võib anda mõtteid selle kohta, mis soodustab või takistab kvaliteedil põhineva sertifitseerimissüsteemi rakendamist. Suurim takistus võib olla sertifikaadi taotlemise kulu väiketootjatele, kellel on niigi raskusi niššitoodetega laiemale turule pääsemisega.
Praktika   Kirjeldus
Oma talu märgis  

Ühtse märgisesüsteemi ja turustamiskanali puudumisel on mitmed ammlehmi pidavad talud erinevates Euroopa riikides kujundanud oma märgise, mida otseturunduses ja väljakujunuenud kliendivõrgustikus kasutada. Sellised talud korraldavad sageli teavitusüritusi, et tutvustada oma kõrge kvaliteediga tooteid, avalike huvide teenimist ja loomade heaolu temaatikat. Nende kaubamärkide väärtus põhineb tarbijate usaldusel.

Tarbijate teadlikkus loomade (pool)looduslikel karjamaadel karjatamisega kaasnevatest (avalikest) hüvedest ja loomade heaolu vajadustest luuakse tõhusa kommunikatsiooniga.

Näited Soomest: https://bosgard.com/ - http://www.morby.fi/ - http://koskis.fi/ 
Kvaliteedikava  

Rootsis on toidukaupluste keti Coop otsus võtta karjatamispõhise veiseliha kvaliteedikava kaubamärgi all toodetud liha müüki on kasvatnud nii müüdud liha hulka, tunnustatud farmide arvu kui väljamakseid talunikele. Coop on selle märgi müümisega tegelenud üle aasta ning kasvatab mahtu tasapisi, et tootjad suudaksid müügiga sammu pidada. Tunnustaja on Rootsi Kvaliteedimärk. Visa võrgustumistööga kestis Coopi huvi kasvatamine mitmeid aastaid. Kohalikul tasemel eksisteeris kvaliteedikava juba 15 aastat, enne kui Coop selle üleriigiliselt kasutusele võttis.

TAKISTUS: Tunnustamise kulu talupidajale võiks olla väiksem. Vaja on täita suur hulk lisadokumente.

www.sigill.se - www.naturbete.se

Rahvusvahelise veiselihatootmise fookusgrupi lõppraportist (eesti keeles) leiab näiteid praktikate ja strateegiate kohta, mille abil suurendada karjatamispõhise lihaveisekasvatuse igakülgset jätkusuutlikkust.

Mitmekülgne kõrvenõges.

Kõrvenõges on tuntud umbrohi ja armastatud ravimtaim. Teada on nii tema vajalikkus liblikate elutsüklis kui ka leotise kasulikkus taimekaitsevahendi ja väetisena. Kui vägev taim on kõrvenõges tegelikult ja kas tüütust umbrohust annaks põllumehel ka kasu lõigata?

Rahvapäraselt on nõgest kasutatud kanade, sigade, veiste ja teiste mäletsejaliste turgutaja ja parasiiditõrje vahendina. Enamasti kasutatakse kõrvenõgese maapealseid osi, mida on keedetud või kuivatatud, et need enam ei kõrvetaks. Veised pistavad parema puudumisel ka karjamaal kasvavad nõgesetaimed pintslisse. Teadusuuringuid nõgese toiteväärtuse ja mõju kohta söödataimena on tehtud vähe ja nähtavasti nõgest sellel viisil väga aktiivselt ja suures mahus ei kasutata.

Kas kõrvenõges paneb kanad munema? Lühike vatus - tõenäoliselt!

Loe artiklit - mitmekülgne kõrvenõges

 
 

LÜHIDALT  

 Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti Taimekasvatuse Instituut ühinevad 1. jaanuarist 2023. Uus asutus kannab nime Maaelu Teadmuskeskus (Centre of Estonian Rural Research and Knowledge - CERRK).  Maaelu Teadmuskeskus (METK) koondab rakendusliku põllumajandusteaduseloome ja -siirde ning teadmus- ja nõuandeteenuse kokku. 

 Veebiseminaride sarja Network to innovate järgmine seminar toimub 13. septembril ning seekord keskendume maasikatele. Seminaride sari toimub Eesti ja Soome maaeluvõrgustike koostöös ning esitletakse teemalt lähedasi projektide tulemusi Põhja-Balti piirkonnast.

 Euroopa Innovatsioonipartnerluse viimane infokiri keskenuds teadmiste ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) korraldustele. Loe infokirja tõlget.

 Eesti Teadusagentuur kutsub 6-19aastasi noori õpilasleiutajate konkursile. Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärgiks on väärtustada teadust ja innovatsiooni ning tunnustada nutikaid lahendusi.Varasematel aastatel on konkursil edu saavutanud näiteks pimedas toas käimiseks mõeldud lambisussid ning mitmed põnevad turva- ja koristusseadmed. Igapäevaelulisi lahendusi on pakkunud ka makaronide keetmise reha ja kahepoolne hambahari. Loe edasi Eesti Teadusagentuuri veebis.

 Konsulentide sügisene teabepäev tuleb 16.-17. november 2022. Esimesel päeval on koolitus Ajusõbralik täiskasvanukoolitus, teisel päeval päevakajalised teemad.

  Konsulentide kutse andmise järgmise vooru lõpuni on veel loetletud päevad. Võta ühendust Rutt Tõnuristiga enne 30. septembrit! Järgmine taotlusvoor on alles veebruaris 2023.

 

 Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist.  

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee 
või märgi vormil.

---> Tagasi konsulentide pessa.
« Tagasi