NÄDALINE: Euroopa Liidu LEADERi programm on Raplamaal edukalt käivitunud (Raplamaa partnerluskogu) |
Allikas: Nädaline, Anne Kalf
22. september 2010. a |
Inimestega suheldes kerkib tihti esile küsimus: mis see LEADER on? Seepärast ongi nelja-aastase tööperioodi järel paslik veel kord tutvustada käesoleva lehe kaudu lugejatele seda, mis LEADER on, kuidas toimib, millised on olulised tegevusprintsiibid ja kuidas on see käivitunud Raplamaal.
LEADERi programmi käivitumisest Euroopas, Eestis ja Raplamaal
LEADERi programm, mille rakendamise eesmärk on edendada maaelu kohaliku algatuse kaudu, st arenev maaelupoliitika arvestab maapiirkondade ja -keskkondade mitmekesisust, kohalikku omapära ja seda, et ühiskond väärtustab üha enam kvaliteetset looduskeskkonda, on üks Euroopa Komisjoni algatusi, mis käivitati 1991. aastal.
LEADERi kaudu innustatakse maapiirkondi leidma uusi viise, kuidas saavutada sarnane elatustase teiste Euroopa riikidega, kasutades kohalikke varasid, ning lahendada probleeme, mis tulenevad näiteks vananevast elanikkonnast, teenuste osutamise viletsast tasemest või töökohtade puudumisest. Seega on LEADERi programmi eesmärk tõsta maarahva elukvaliteeti. Oluline koht on kohaliku toidu tootmisel, meeldiva elukeskkonna ja kohalikele elanikele töökohtade loomisel. See omakorda saab toimida ajakohaste tehnoloogiate ja teenuste abil.
Eestis alustati laiemas ulatuses LEADERi programmi rakendamist 2006. aastal. Esmalt loodi kohalikud tegevusgrupid, mis põhinevad partnerlusel, see tähendab lihtsustatult rohkem või vähem formaalset koostööd kohalikul tasandil avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel.
Partnerluskogu osapoolteks on kohalikud omavalitsused, nende territooriumil asuvad ettevõtjad ning mittetulundussektor. Raplamaa Partnerluskogusse kuulub üheksa omavalitsust (Järvakandi vald liitus Rohelise Jõemaa Partnerluskoguga).
Aastatel 2006-2008 käivitus partnerluskogude tegevus: alustasid tööd juhatused, koostati strateegia tarbeks uuringuid, mille tulemusena valmis igal tegevusgrupil oma nägemus, milles fikseeriti piirkonna vajadused tegevuse arendamiseks.
Strateegia koostamisel oli oluline lähtuda LEADERi programmi printsiipidest ehk põhimõtetest:
• piirkonna vajadusi arvestav strateegia ehk tegevuskava
• altpoolt ehk rohujuure tasandilt tulev algatus
• avaliku, era- ja kolmanda sektori partnerlus
• uuenduslikkus tegevustes
• koostöö erinevate võrgustike vahel
• kogemuste vahetamine probleemidele lahenduste otsimisel nii kohalike tegevusgruppide vahel, riigi sees, riikide vahel kui ka üleeuroopalisel tasandil
• omavahel seotud ja mitut valdkonda hõlmavad toetus-meetmed.
Nende seitsme põhimõtte rakendamine praktikasse eeldab tegusate inimeste olemasolu, kes erinevate projektide kaudu hakkavad strateegiat ellu viima.
Kuidas on kulgenud Raplamaa Partnerluskogu strateegia ellurakendamine?
Raplamaa Partnerluskogu on suuremate elanike hulkade kaasamiseks loonud valdades partnerluskogu liikmetest sidusrühmad, kelle ülesanne on kohalike elanike võimalikult laialdane teavitamine ja inimeste aktiivne kaasamine projektide kirjutamisele. Käesolevas lehenumbris tutvustavadki valdade sidusrühmade esindajad oma tegemisi piirkonna edendamisel.
Millised on tegevussuunad ehk meetmed, milleks on võimalik projektitoetust taotleda?
Raplamaa Partnerluskogu strateegiasse on kavandatud 6 meedet ehk tegevussuunda, mille arendamiseks on projektide abil võimalik toetust taotleda.
Need prioriteedid on:
• Ettevõtluse arendamine.
• Looduskeskkonna olukorra parandamine.
• Kultuuri ja pärimuse väärtustamine.
• Elukeskkonna parendamine - asulate füüsilise elukeskkonna parendamine ja külade omaalgatuse ning sotsiaalse aktiivsuse edendamine.
• Inimressursi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine.
• LEADERi tegevusgrupi arendamine ja koostöövõrgustikes osalemine.
Perioodil 2009-2010 jagati Raplamaa Partnerluskogus toetusi järgmiselt:
Meede 1.2. Mikroettevõtluse arendamiseks - 2 taotlusvooru (3. taotlusvooru projektid on menetlemisel).
Meede 3.1. Pärimustraditsioonide säilitamine ja arendamine - 2 taotlusvooru.
Meede 4.1. Asulate füüsilise elukeskkonna parendamine -3 taotlusvooru.
Meede 4.2. Külade omaalgatuse ning sotsiaalse aktiivsuse toetamine - 1 taotlusvoor (2. vooru tähtaeg on 20. oktoober).
Meede 5.1. Inimressursi ja sotsiaalse kapitali arengu toetamine - 2 taotlusvooru.
Kokku on kahe aasta jooksul - 2009 ja 2010 - esitatud projektitaotlusi 177 kogusummas 27 656154 krooni, millest PRIA on heaks kiitnud 116 projekti, kogusummas 21 900 642 krooni. Hulk projekte ootab veel PRIA rahastamisotsust.
Maaelu arengukava LEADERi meetme vajalikkuses ei kahtle enam ilmselt keegi ja selle vajalikkust edaspidigi tõendavad paljud Raplamaal aastatel 2009-2010 elluviidud projektid, mis on reaalselt mõjutanud maapiirkondade üldilmet ja igapäevaelu.
Käesoleva lehe veergudel esitatud näited demonstreerivadki Raplamaa Partnerluskogu piirkonnas tegutsevate sidusrühmade tegevuse loomingulisust, ettevõtlikkust, innovaatilisust ja tihedat koostööd erinevate partnerite vahel. Oskuslikult on osatud ära kasutada LEADERi programmi pakutavaid võimalusi.
Jääb loota, et uuel rahastamisperioodil, aastatel 2011-2013, ollakse samavõrd aktiivsed. |
Maaelu võrgustikutöö osakond / Maamajanduse analüüsi osakond 
Sisukaart
Prindi
Üles