MAAELUVÕRGUSTIK: Lihtne ja maalähedane - Soome avatud talud

Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik 27. september 2022. a

Maaeluvõrgustik korraldas teist aastat järjest õppereisi Soome, et külastada septembri teisel laupäeval toimuvat Soome avatud talude päeva (Lähiruokapäivä). Tegemist oli justkui vastuvisiidiga, sest suviti on Soome maaeluvõrgustik korraldanud õppereisi Eesti avatud talude päevale. Meil oli võimalus külastada talusid kahel päeval, sh Lähiruokapäiväl ehk laupäeval, 10. septembril, kui toimus ka Soome avatud talude päeva avasündmus Rautanmaa külas. Õppereisi kava leiab SIIT. Sel aastal osales Soomes rekordiline arv talusid - 304 talu (vaata kaarti paremal). Allpool lühiülevaade külastatud taludest ning mõtisklus Soome ja Eesti avatud talude päeva erinevusest.  Fotod: Kai Kulbok ja Reve Lambur     Pildikesi avasündmusest Raudanmaa külas Raudanmaa asub kahe suure järve - Längelmäveden ja Vesijärven ääres ning Tampere linnast ligikaudu paarikümne kilomeetri kaugusel. Piirkonnas elab 600 inimest, suvel on elanikke rohkem. Külamaja avati kaks aastat tagasi (detsembris 2020) - pärast seda, kui kool kinni pandi. Külamajas pakutakse igapäevaselt lõunat ning avatud on miniloomaaed. Miniloomaaias on ponid, laamad, kitsed, lambad, jänesed, kanad, merisead. Loomaaia majakesed on laste endised mängumajad.  Külaseltsi eesmärk oli algusest peale olla isemajandav. Seltsis on kaks inimest tööl - üks kohvikus ja teine loomaaias. Väga palju tehakse ära külarahva vabatahtliku töö abil.  Seltsis on ligikaudu 100 liiget - nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid. Sündmused, mida korraldatakse on enamus suunatud ka väljastpoolt tulijale - ikka selleks, et oma piirkonnale raha teenida.  Lisaks miniloomaaiale ja kohvikule on olemas ponide ilusalong ning pakutakse ponide agility teenust.  Lähiruokapäivä avasündmusel toimusid pidulikud kõned, minilaat, avatud oli loomaaed, lapsed said proovida kündmist, tehti traktorisafarit.  Haltija talu (Haltijan tila) - haltijantila.fi Lambad, lihaveised, köögiviljad, viljapuud, mesilased  Osaleb avatud talude päeval juba kolmandat korda, eelmisel aastal oli neil külastajaid ligikaudu 700. Tegemist on ühistuga (ühistul on 5 liiget), kes on oma tootmise rajanud kolme talu maadele, mis enne I maailmasõda kuulus vaid ühele talule. Kokku harib ühistu biodünaamiliselt ja keskkonnasõbralikult ligikaudu 20 hektarit maad. Ühisrahastu kaudu saadi 30 000 eurot, et osa maad ära osta (pangalaenu pidi ka lisaks võtma). Kokku toetas ühistut 250 inimest, kel oli võimalus panustatud raha eest soetada nt oma õunapuu. Lisaks viljapuudele on ka kasvuhoone, köögiviljaaed ja mesilased. Samuti on ühistul lihaveised (koos vasikatega kokku 30 isendit) ning lambad (sh Soome lambad, soome keeles suomenlampat), lisaks ka haned. Korraldatakse villa looduslike värvidega värvimise töötubasid. Plaan on ehitada puutöökoda ja mesinduskoda. Võetakse vastu kooligruppe. Mitmel sügisel on käinud Helsingi ametikooli õpilased nädalasel praktikal. Huittu talu (Huitun tila) - huituntila.fi Lambakasvatus Tegemist on 300 aastase ajalooga taluga, mille praegune pererahvas ostis 2017. aastal, et alustada lambakasvatusega. Praeguseks on talul 50 utte, enamus neist põlistõud - Soome maatõugu lammas, Ahvenamaa lammas ja Norra lammas. Lisaks on talul ka kaks Soome maatõugu hobust. Talu saadusteks on lambaliha ja -vill, mida müüakse otse tarbijale talupoest ja Soome OTT (OTT - otse tootjalt tarbijale, Soomes REKO-renkaat, vt aitojamakuja.fi/reko) võrgustiku kaudu. Soome vanad elumajad, mis on ehitatud 1800ndatel, on suured, sest seal on kogu aeg elanud kaks põlvkonda koos - nii ka Huittu talus. Talul on 30 hektarit põllumajandusmaad ning lisaks metsamaa. Pesoneni mesindustalu (Pesosen mehiläistarhat) - www.mehilaistarhat.fi Pesoseni talus on mesindusega tegeletud juba 1988. aastast ning n-ö päris mesinik on talus juba 23 aastat. Nii peremees kui ka perenaine on mesinikud ning see ongi nende põhitöö. Taoline olukord on Soomes pigem erandlik. Talul on 200 taru ning mesindustöödeks on eraldi mesindushoone olnud 11 aastat. Aastane toodang on 5-7 tonni mett. Mesi müüakse otse tarbijale ning edasimüüjate kaudu kauplustes. Mesinduskoda on avatud juulis neli päeva, avatud talude päeval septembris ning jõulude eel. Kuna nõudlus on suur, siis ainult enda toodetud meest ei piisa. Vaid töödeldakse ka lähikaudsete mesinike mett – tehakse meesegusid, saunamett, meeseepi, küünlaid. Talus on lisaks pererahvale kolm palgalist töötajat. Jaskara talu (Jaskaran tila) - www.jaskarantila.fi Piimatootmine, lambad, kanad Talu põhisissetulek tuleb piima tootmisest. Talus on 60 piimalehma ning lisaks sama palju noorloomi. Piima lüpsab üks lüpsirobot. Talu on oma vanematelt välja ostnud hakkajad noored, kel on neli väikest last ning lisaks piimatootmisele kasvatatakse hobikorras lambaid ja kanu. Lisaks on 60 hektarit põldu, mistõttu loomadele vajalik silo ja hein toodetakse ise. Kõigil lehmadel on oma nimed – ühed on oma nime saanud kuningliku perekonna järgi, ühed hokimeeskonna järgi. Keskmine piimatoodang on üle 10 000 kg/a lehma kohta ning lehmad pusvad karjas 3-4 laktatsiooni. Talul on ajalugu üle 500 aasta. Kogu talu peab üleval oma perekond ning kasutatakse asendustaluniku teenust. Talu osaleb Lähiruokapäiväl teist korda. Eelmisel aastal oli neil umbes 400 külastajat. Rönnviki veinitalu (Rönnvik viinitila) - www.ronnvik.com Avatud igapäevaselt aprillist septembrini ning gruppidele ka muul ajal. Talu tegeleb veinitootmisega, kuid põhitegevus on hoopis linnulihatootmine ehk lindude kasvatus (80 000 lindu). Lisaks on talus ka väike õllepruulikoda, kuid seda majandab teine ettevõte. Talus alustati veini tootmisega 1995. aastal, kui Soome liitus ELiga ning sai loa marjaveini toota. Soomes võib veini toota vaid Soomes kasvatatud marjadest ja puuviljadest. Talus tehakse veini mustast, rohelisest, valgest ja punastest sõstrast, vaarikast ja maasikast, rabarberist. Veinid on võitnud mitmeid veinikonkursse. Soomes on hetkel kokku 21 veinitootjat ning suurim neist on Rönnvik. Kuni 12%-lise kangusega veini võib müüa ka väljaspool talu, kuid kõiki muid kangemaid jooke vaid talus asuvast söögikohast. Restoran koos suure söögisaaliga avati alles poolteist aastat tagasi. Restoran mahutab suvel kuni 200 inimest ning on väga populaarne külastuskoht. Lisaks korraldatakse väiksematele seltskondadele (kuni 12 inimest) matkasid koos veini ja juustu degusteerimisega. Juust tuleb lähedaasuvast talust. Degusteerimisi tehakse ka talus. Restoranis pakutakse kohaliku toitu. Toimuvad elava muusika õhtud. Lisaks on olemas ka väike poeke, kus müüakse kohalike ettevõtjate tooteid. Toika talu (Toikan tila) - www.toikantila.com Piimatootmine, lihatooted, köögiviljad, heinapallid Praeguse talu peremehe ema ja isa tulid sellesse tallu 1952. aastal, siis oli talu suurem, kuid jagati hiljem poegade vahel ära nii, et Toikka talul on 20 hektarit haritavat maad. Talu peamine tegevusala on piimatootmine: 60 lüpsilehma ja sama palju noormoomi. Lehmi lüpsab taaskord üks robot. Kui 2000. aastal laut ehitati, siis tundus see olevat suur, kuid nüüdseks on vajadused kasvanud ning laut on väikseks jäänud. Talu majandab pere – isa, ema ning täiskasvanud tütar ja poeg. Oma tooteid turundatakse otse: herned, liha (sh vorst), ternespiim, heinapallid. Talu oli avatud ka eelmisel aastal, siis külastajaid väga palju ei olnud. Tänavu tundub neid  Lihtne, maalähedane, kohalik, väike - see on Soome avatud talu Peamised avatud talude päeva Eesti ja Soome erinevused: Soomes saavad talud liituda ka sündmuse toimumise päeval, Eestis me eeldame, et liitutud on varem – et jõuaksime taludeni toimetada teavitusasjad ning lisada info trükikaardile, mis sel aastal ilmus Maalehe vahel. Soomlastel on vaid veebikaart. Kui Eestis teevad üldjuhul kõik talud üpris suuri ettevalmistusi, et sel päeval pakkuda külalisele parimat, sh sageli ka põnevat programmi, siis Soomes tundus, et talud nii palju ei pinguta (v. a avasündmus Raudanmaa külas). Pigem ei erine see päev muus osas, kui et talu on külalistele avatud. Samas ei ole sündmus Soomes ka veel nii populaarne, et taludesse jõuaks tuhandeid inimesi, kuigi ka seal hakkab sündmus vaikselt populaarsust koguma. Meil on talud avatud 10-17, seal saavad talud ise määrata, mis kellast kellani avatud ollakse. Väga paljud talud on avatud vaid kella 14-15-ni päeval. Soomes on see päev vaid Soome maaeluvõrgustiku korraldada, samal ajal kui Eestis toimub see Maaeluministeeriumi ja maaeluvõrgustiku koostöös.