MAAELUVÕRGUSTIK: Ekspordivägi viis Eesti toidutootjad Leetu

9. oktoober 2022. a

Eesti toidusektori ekspordivõimekuse programm - ekspordivägi - viis bussitäie Eesti väiketootjaid 5.-8. oktoobrini Leetu, et:   teha turu-uuringuid Läti ja Leedu kaubanduses;  külastada ettevõtteid Leedus ja teel Leetu külastada Eesti suursaatkonda Vilniuses külastada Kaunases messi "Made in Lithuania" Ettevõtete külastused Mahe marja- ja puuviljakasvataja ning -töötleja „Dabas gardumi“, Lätis Mahe marja- ja puuviljakasvatus u 23 hektaril (vaarikas, sh hiline sort Polka, kuslapuu, must- ja punane sõstar, tikker, õuna- ja ploomipuud) ning tooted kuivatatud marjadest. Kuivatatud marja- ja puuviljatooted, kus tooraineks on vaid õun ja marjad, tehakse käsitööna ning on suhkruvabad. Talu on mahe alates 2019. aastast. Kuna marju kasvatatakse nii suurtel pindadel, siis kogu hooldus ja korje tehakse masinatega ning suurem osa saagist müüakse toormarjadena. Näiteks sel aastal saadi 7 tonni mustsõstraid, millest u 250 kg töödeldakse ise.  Mitmetele investeeringutele on saadud erinevaid toetusi, sh tootmishoonetele LEADER toetust, põllumajandustehnikale teistest investeeringumeetmetest. Tooteid eksporditakse vähesel määral Leetu.  Eelista ekspordil naaberriike, eriti väiketootjad peaksid sellest soovitusest lähtuma.  Leivatööstus „Biržu Duoma“ Sissejuhatuseks näitas ettevõtte videot, mis andis edasi teadmise, et ettevõttes on väga olulisel kohal ühtsed väärtused.  Hea teada: Tegemist on Kurganovai pere ettevõttega, mille on praeguseks üle võtnud teine põlvkond. Perekonna käes on olnud see 20 aastat, enne seda - alates 1953. aastast - oli riigi omandis. Üks vanimaid leivatööstuseid Leedus Esimene tööstuslik leivatööstus Leedus. Suuruselt kolmas värske leiva tootja Leedus. Töötajaid on 400 ning ühes kuus toodetakse 600 tonni tooteid. Toote sortiment on väga lai – leivast ja küpsetistest tortide ja šokolaadideni, lisaks gluteenivabad tooted. Kokku üle 200 erineva toote. Ettevõttel on kaks brändi ja 20 poodi (kohviku stiilis poed ja leivapoed). Ettevõtte suur missioon on olla innovaatiline nii tootmises kui ka turunduses. Samuti on suured eesmärgid olla jätkusuutlikud ja keskkonnasõbralikud: Päikesepark, kust ettevõtte saab 30% aastasest energiast (suvel kuni 100%). Jääksoojuse ära kasutamine maja ja sooja vee kütmiseks. Toidujäätmetevaba tootmine: järele jäänud leib kasutatakse teiste toodete sees (Granola, juuretis jms); koostöö kohalikele organisatsioonidega – jääke jagatakse noortekeskustele ja vaestele; viimased jäägid lähevad biokütuse tootmiseks. Tootmises kasutatakse vabapidamisel kanade mune (see üleminek tehti 1 aastaga, kuigi aega anti selleks 6 aastat). Kergesti taaskasutatav pakend, nt tootekleepsud plastikkotile ka plastikust mitte paberist (et oleks sama materjal). Vabatahtlik töö, nt toidupangas tegutsemine, maailmakoristuspäeval osalemine. Kohvikutes: klient saab oma taaraga (tassi, karbi või kotiga) toote 10% odavamalt; kraanivesi on kohvikus tasuta; lemmikloomad lubatud. Kontoris loobuti prügikastidest laua all – prügikastid on koridoris ning prügi peab sorteerima. Ekspordiks läheb 8% toodetest, sh midagi ka Eestisse. Ettevõtte tooted on müügil üle Leedu. Kõige keerulisem on logistika, millest u 50% korraldab ettevõte ise. Osaliste tagasiside: Nutikas ja innovaatiline ettevõte, kus turunduse jaoks hoitakse alles OMA LUGU, kuigi ollakse suurtootja Visioon, missioon ja väärtused – need peaksid kogu aeg kõigil silme ees ole  Toidupangal on väga suur huvi tööstustega koostööd teha  Päikesepaneelid kombineeritult loomakasvatuse jms põllumajandusega Kohtumine innovaatiliste krõpsude tootja Sele esindajatega Taaskord tegemist pereettevõttega, mis on tegutsenud üle 30 aasta. Esimene toode oli jahu, alates 2010. aastast toodavad kreekeri laadseid küpsiseid, mis sisaldavad läätse- ja hernejahu (21% proteiini) ja riisileiva laadseid tooteid. Kasutavad ainult naturaalseid maitseid. On oma tooteid re-brändimas, et tuua kõik tooted ühe nimetuse – USTUKIU – alla. Ustukiu on küla nimi, kus tehas asub. On ehitamas uut tehast. Hetkel on ettevõttel 80 tootjat, kuid uue tehasega inimeste arv väheneb. Külmkuivatusettevõte Jaukurai, toodete brändinimi SUPERGARDEN Kvaliteet, innovatsioon, mitmekesisus, 100% naturaalsed tooted. Tegutsevad alates 2016. aastast. Esimene toode, mida prooviti külmkuivatada, oli jäätis. Koostöös teadlastega on välja töötatud tervislikud snäkid – BITES (külmkuivatatud marjade ja köögiviljade pulber segatuna kakaorasvaga). 2018. aastal tuldi turule advendikalendriga. Alates 2023. aastast on plaanis snäkke hakata 3D-printima. Külmkuivatatud toote plussid: Säilib kauem, sh külmkuivatus säilitab 98% ulatuses toitained ja vitamiinid. 10x kergem Toitvam Ekspordivad 20 riiki, omavad ühte tehast, on saanud 7 auhinda, saanud 1 patendi (snäkkidele), 300 erinevat ühikut toodet 14 erinevas kategoorias. Alustati 600 ruutmeetril, hetkel toimetatakse 1500 ruutmeetril ning tulevikus laieneb tehas 4000 ruutmeetrile. Hetkel on tehases 10 külmkuivatit erinevas suuruses. Ühes kuus külmkuivatatakse 5000 tonni tooteid, millest 70% moodustavad maasikad ja vaarikad. Tervislikud snäkid BITES ja advendikalender Külmkuivatatud jäätis Toodete riiul - snäkid, külmkuivatatud marjad, külmkuivatatud jäätis Eesti saatkond Leedus Eesti saatkonnas Leedus võtsid meid vastu suursaadik Kai Kaarelson ja majandus- ja kultuurinõunik Mart Tarmak ning Leedu toiduklastri esindaja. Eesti tootjad tegid oma toodetest saatkonnas väljapaneku ning Krista Kuldeknupu ja Sirje Potissepa vahel toimus ekspordialane arutelu.  Kai Kaarelson, Eesti suursaadik Leedus: Leedus on Eestil vaid kolm diplomaati, seega oleme väga väikesed Kõige rohkem Eesti välisinvesteeringuid läheb Eestist Leetu, Leedu puhul on Eesti kolmandal kohal Saksamaa ja Rootsi järel. Turu poolest oleme mõlemas riigis viiendal kohal Leedu ekspordiorganisatsioon (Lithuanian Food Exporters Associations – Lit/MEA) ja toiduklastri (SMART food cluster) esindaja www.smartfoodcluster.com/ Eesti ja Leedu on väga erinevad, eriti keele mõttes. Lätiga on oluliselt lihtsam. See kandub üle ka toidu eksporti Klaster tegutseb alates 2013.a ning on üks kolmest edukaimast klastrist Leedus. Üks neljast silver label klastrist Balti- ja põhjamaades. Leedus on u 1000 toidutootjat, kuid ainult 80 (ehk alla 10%) neist ekspordivad. Põhjus eksportimiseks: kas toodetakse rohkem, kui on piirkonnas tarbijaid või on tooted liiga innovaatilised, et ei leia omal maal ostjaid). Tõenäoliselt leidub igale tootedel Leedus konkurent, seega tuleb oma konkurente siin tunda, et siia eksportida. Private label vs oma bränd – private label on tootjale riskivabam, kuid igal aastal pead jälle konkureerima, et selle brändi alla tootjaks saada. 80% ekspordist on private labeli all tehtud – see on n-ö Ida-Euroopa taak Oluline on leida head partnerid - meie peamised partnerid läänes on Leedust välja rännanud. Aasia jaoks me oleme lihtsalt Euroopa – nemad ei erista Ida- ja Lääne-Euroopat. Euroopa on nende jaks kvaliteedimärk. Kuid peamine väljakutse on logistika ja pikad vahemaad. Leedu peamised konkurendid on Poola ja Saksamaa, kelle konkurentsieelis on hind. Leedu tootjad on väikesed ning tugevuseks on paindlikkus ja innovaatilisus, hea asukoht, modernsus. Eksportimiseks on vajalik sertifikaatide olemasolu (BRC, IFS, Halal, Kosher etc) Leedus olulisemad ketid on Maxima ja Rimi (3. koht – aga küllalt kallis poekett ja asub suuremates linnades), Lidl (2. kohal hetkel), IKI (REWE grupi all), Norfia (väiksema sissetulekuga inimestele) ja Aibe (=COOP). Lidl on üsna huvitatud ka kohalikest toodetest. Umbes 55 poodi üle Leedu. LivInn – mahepoed - www.livinn.lt Mahetootmine ja tooted on pigem nišiteema. Kuna hinnad on kõrged ja peamised tootjad on väikesed ning müüvad oma tooteid pigem laatadel, taluturgudel (iga laupäev organiseerib Maxima kohaliku tootjate laata suuremates linnades). Lääne-Euroopas võib-olla 5-6% toodetest on mahe, sama ka Leedus. See on pigem moekaup. Piirkondlikud kaubamärgid on pigem kohalikele, mitte ekspordi jaoks. Sirje Potissepa vaade ekspordile ja koostööle: Eestil ja Leedul on erinevad majanduskeskkonnad, samuti erinevad maitse-eelistused, ootused pakendile Leedu ettevõtted on Eestiga võrreldes tugevamad eksportijad, nad on ka suuremad. Väiketootja, kes soovib eksportida, peaks alustama lähiriikidest – Läti, Leedu, Soome. Tuleb valida teatud hulk riike, kuna igas riigis turundust teha ei jõua  Kui plaanite eksportida riiki, siis minge kindlasti ka oma sihtriigi saatkonda ja kohtuge diplomaatidega. Heade ja püsivate kontaktide jaoks on kohtumised väga vajalikud.   Andre Sevastjanovi (AS Maris Gilden turundus- ja müügijuht) nõuanne: kõigepealt tuleb esitada küsimus "Kas eksportida?" ning seejärel "Kuidas eksportida?" Müü olemasolevat asja olemasolevale kliendile. Müü uut asja olemasolevale kliendile. Müü olemasolevat asja uuele kliendile. Müü uut asja olemasolevale kliendile. Õppereis oli väga hästi korraldatud, sest lisaks külastustele ja kohtumistele toimus pidev tagasisidestamine ja arutelu bussis, mis aitas kogu grupil omavahel hästi suhestuda ning leida üles ka omavahelised koostöö kohad.  LISAINFO: Vaata rohkem Ekspordiväe programmi kohta SIIT.