PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Põhja-Harju arukate külade esindajad käisid tutvumas Austria aruka külaga |
Allikas: Põhja-Harju Koostöökogu
25. oktoober 2022. a |
Kaks aastat kestnud üle-eestilise LEADER-i tegevusrühmade koostööprojekti „Arukate külade arenguprogramm“ raames toimus 3.-6. oktoobril projektis osalejatele õppereis Austriasse Stanzi. Põhja-Harju piirkonnast käisid Austrias uusi teadmisi hankimas ja heade näidetega tutvumas kolme aruka küla ehk Uuesalu, Lubja ja Neeme küla esindajad.
Neljapäevasel õppereisil tutvuti Styria provintsis maapiirkonnas asuva Austria külakesega Stanz im Mürztal, kus elab kokku 1 844 inimest ja territooriumi pindala on 70 km2.
2016. aastal vaadati tõsiselt otsa kogukonna murekohtadele nagu kiire linnastumine, elanikkonna vähenemine, palju vanu ja mitte-energiatõhusaid hooneid, atraktiivse avaliku ruumi puudumine ning asuti üheskoos lahendusi otsima.
Muudatustega toimetulekuks koostas Stanz 2016. aastal strateegia „Local Agenda 21“, mille eesmärgiks oli tagada küla integreeritud areng, baseerudes kohalike elanike teadmistele ja toetusele. Alates strateegia loomisest on aktiivselt tegeletud külakeskuse arendamisega, hoonete energiatõhustamisega ja elukvaliteedi tõstmisega. Võtmesõnaks on kindlasti väga hea koostöö omavalitsuse, vallavolikogu ja külaelanike vahel ning kaasatus ja avatud suhtlemine. Seitsme aastaga on õnnestunud Stanzis luua täiesti uus külakultuur, mida toetab enamik elanikkonnast ning igapäevaselt on aktiivselt kaasatud umbes 80 vabatahtlikku!
Väljakutsed vs lahendused
Milliseid nutikaid lahendusi on kogukonnas siis rakendatud? Üheks eesmärgiks oli külakeskuse avaliku ruumi atraktiivsemaks ning turvalisemaks muutmine. Viimase kolme aasta jooksul on kõik küla keskuses seni tühjalt seisnud hooned jätkusuutlikud renoveeritud ja uue funktsiooni saanud. Näiteks seati ühele tühjalt seisnud pinnale paar aastat tagasi sisse isetoimiv pood Võta ja Jäta. Müüjat seal ei ole ning rahaga ei kaubelda, põhimõte on see, et too enda kodus mittevajalikud esemed poodi ja vali midagi meelepärast asemele. Poe eest hoolitseb rühm vabatahtlikke, kes on omavahel ära jaganud nii poe avamise/sulgemise kui ka ruumi korrastamise. Külarahva seas väga populaarne!
Küla südames troonib kaks väga olulist maja – omavalitsuse haldushoone ning sotsiaalmaja, mille alumisel korrusel asub toidupood. Mis teeb need majad eriliseks ja annab tunnistust nutikatest lahendustest on see, et lähenetud on äärmiselt kogukonnakeskselt. Näiteks on vallamaja koosolekusaali üks sein üleni klaasist ning ruumis istujale avaneb vaade moodsale sotsiaalmajale, kus elanikud jagunevad umbes 50% eakad ning 50% noored pered. Korterid antakse üürile tähtajatu lepingu alusel ning väga soodsa üürihinnaga – eesmärgiks esiteks soodustada erinevas vanuses elanike vahel sotsiaalset sidusust ning teiseks soodustada noorte perede jäämist oma kodukohta.
Sotsiaalmaja alumisel korrusel asub aga toidupood, mis ei ole samuti sugugi mitte tavaline toidupood – nimelt tegutseb see põhimõttel, et vähemalt 50% kaubavalikust oleks pärit kohalikelt tarnijatelt. Poes on mõeldud ka toidujäätmete vähendamise peale – nii rändavad toiduained (nt puuviljad, köögiviljad ja lihatooted), mille säilivustähtaeg kohe kukkumas, lähedalasuvasse restorani, kust neist valmistatakse road, mis järgmisel päeval jõuavad valmistoiduna samasse poodi müüki.
Külas on olemas ka 24/7 avatud toiduautomaat, kust on võimalik osta esmavajalikku alates munadest ja vorstist kuni lõpetades šampooniga.
Järgmise aasta jooksul plaanitakse küla südames muuta ka liikluskorraldust, sest põhjust muretsemiseks on küll – küla lõikab pooleks üksainus kitsas peatänav, mida läbib ööpäevas ca 2000 autot. Lahendusena kaotatakse küla südames ehk vallamaja ja kaupluse eest sõidutee ja kõnniteed ning kogu ala muudetakse üheks suureks platsiks, kus liiklemisel kehtivad võrdsed õigused nii jalakäijatel kui ka autodel. Suurim lubatud sõidukiirus autodele on 20 km/h.
Kollase vihmavarju peatus
Maapiirkondades on tihti murekohaks ka avalik transport. Nutikas Stanz on asja lahendanud sedasi, et kogukonnale on soetatud kaks autot ehk e-taksot, mille juhtideks on end üles andnud grupp vabatahtlikke (18 inimest). Süsteem toimib sedasi, et sõita soovijad helistavad eelmisel õhtul või samal päeval autojuhile (sõidugraafik ja kontakt leitav koduleheküljelt) ning teavitavad sõidusoovist. Sõite tehakse ajavahemikul kell 08.00-19.00 ning maksimaalsed vahemaad on ca 20 km (sest nii kaugel asub lähim suurim asula, kus poed ja arstiabi). Päris tasuta see sõit siiski pole ja väike sümboolne summa kütuse eest tuleb sõitjal endal välja käia. Teenus on populaarne ja keskmiselt toimub iga päev 15 sõitu.
Transpordile on ka teine ja veel loomingulisem lahendus – nimelt võib küla peatänava ääres näha kollaseid pinke ja vihmavarjusid. Kui pingil istub inimene ja vihmavari on avatud, annab see märku sellest, et inimene soovib kuhugi sõita ning möödujal on võimalus talle küüti pakkuda. Külavanema sõnul täidavad need pingid ka suurepäraselt sotsiaalset eesmärki – kollased pingid tekitavad elevust ning tihti käiakse seal ka niisama istumas ja lobisemas.
Isemajandav elektrienergia
Teine Stanzi kogukonna väga oluline eesmärk on muuta aastaks 2030 Stanz elektrienergia osas isemajandavaks. Hetkel on taastuvenergia osakaal 30%, kuid eesmärgiks on kasutada 100% taastuvenergiat.
Selle eesmärgi saavutamiseks kutsuti 2020. aastal ellu projekt „Stanz+“, mis hõlmab erinevaid lähenemisviise energiaautonoomia suunas, energiavõrkude hübriidkasutust paindlikkuse tagamiseks ja energiale orienteeritud külakeskuse taaselustamist. Tegemist on pilootprojektiga, mille eesmärgiks on luua mudel, mida saaks tulevikus rakendada ka teistes külades. Projekti on kaasatud mitmed partnerid nagu IT-lahenduste ettevõte ja uuringuagentuur, aga ka riiklik instituut, kes aitavad vajalike uuringute, arvutuste ning mudelite väljatöötamisega.
Projektil on neli põhiväljundit:
1) Energiatõhusus ja autonoomsus: kohalike energiavõrkude loomine ja laiendamine (uue biomassi kütte- ja elektrivõrgu ehitamine ja paindlikumaks muutmine; vee- ja tuuleenergia ning elektrienergia ülejäägi integreerimine energiavarustusse, päikeseenergia osakaalu suurendamiseks paneelide paigaldamine katusepindadele).
2) Energiatõhusad hooned: energiatõhusate uushoonete planeerimine ning olemasolevate hoonete energiatõhusamaks muutmine.
3) Majanduslik: Stanzi külakeskuses asuvate olemasolevate ja ehitatavate hoonete ja infrastruktuuri uute energiakasutus- ja rahastamiskontseptsioonide väljatöötamine ja rakendamine eesmärgiga vähendada CO2 heitkoguseid hoonefondis 50% võrra.
4) Sotsiaalne innovatsioon: uute ärimudelite rakendamine energia tootmiseks, jaotamiseks ja kasutamiseks (n-ö kohalikud energiaühistud ehk ise toodavad ja ise tarbivad). Uute toodete ja teenuste osalus- ja rahastamismudelid (n-ö krüptoraha kasutuselevõtmine, kogukonna vautšerid jne).
Kuhjaga häid näiteid ühest väikesest külakogukonnast! Selge on see, et kõikide nende uuenduste ja tegevuste taga on korralik eelarve ning päris iga ideed üks ühele me Eestis üle võtta ei saaks – erinevused on juba nii meie kultuurilises-, sotsiaalses- kui ka majanduslikus taustas. Küll aga mõjus see külaskäik äärmiselt inspireerivalt ja loominguliselt. Ja nagu soovitas Stanzi äärmiselt karismaatiline kogukonnajuht Fritz – suurte eesmärkideni jõudmiseks tuleb alustada väikestest sammudest ning muidugi koostöö kogukonnaga: kaasa inimesi, aruta nendega asjad läbi ja anna igaühele võimalus panustada sellega, mis on talle jõukohane.
Lisainfo Arukate külade arenguprogrammi kohta: https://leaderliit.eu/arukad-kulad/arukate-kulade-arenguprogramm/
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles