UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Stanz im Mürztali energiakogukond Austrias läheneb külaarengule arukalt

Allikas: Christiana-Gabriela Kristal, maaeluvõrgustik
2. november 2022. a

3.-6. oktoobril toimus arukate külade arenguprogrammi õppereis Austriasse, Stanz im Mürztali energiakogukonnaga tutvuma.

Artiklis tuleb juttu kogukonna taaselustamisest, energiakogukonnast, kaasamisest, kogukonnataksost, kohaliku raha loomisest ja paljust muust põnevast, mida õppereisil kogeti.

Styria provintsis, Stanz im Mürztali külas elab veidi üle 1800 inimese (70 km2 pindalal). Stanzis on sarnased probleemid nagu teistes Euroopa Liidu maapiirkondades: iive on negatiivne ning toimub linnastumine. Ligi 40 aastat tagasi oli Stanzis 3 poodi, politseijaoskond ja muud vajalikud teenused.

2015. aastal seisti aga silmitsi tõsiste katsumustega: rahvastik vähenes, 2013. aastal pandi viimane pood kinni ning infrastruktuur oli puudulik. Seetõttu võttis Stanz 2016. aastal kasutusele strateegia “Local Agenda 21”, mille läbi püütakse küla arendada. Nüüd on asjad muutumas.


*Kohalikust omavalitsusest
Küla juhib 13 inimest, kuid arengutegevustesse on aktiivselt kaasatud 80. Kohaliku omavalitsuse volikogus on 15 mandaati ja 3 parteid ja seda kõike vaid 1800 elaniku jaoks. Võrreldes Eestiga on seda elaniku kohta palju rohkem.

 


Osalejate grupipilt Ulrichskirche ees


Igapäevaselt toimusid vallahoones seminarid

Stanz+ strateegia ja energiateemad

Olulised eesmärgid, mida soovitakse saavutada:

  • muuta Stanz 2030. aastaks elektrienergia osas isemajandavaks;
  • luua jätkusuutliku turismi suund;
  • arendada kodanikuühiskonda.

Tutvu strateegiaga siin>>


Stanzi kogukonna taaselustamine

Kogukonna kaasamise protsess algab sellest, et küsitakse, mida kogukond vajab/tahab ja alles siis hakatakse arutama, mis on oluline esmajärjekorras ära teha ja mida üldse saab teha. Enamasti töötatakse töörühmades, mis tagab parema koostöövõimekuse. Mõeldakse palju erinevatele kogukonda ühendavatele tegevustele. Töörühmade töö tulemusena on vaba aja veetmiseks korrastatud tiigiümbrus, loodud vahetuspood (swap-shop), korraldatakse transporditeenust ja palju muud kasulikku. Kesklinna planeerimisel sooviti, et nii noortel kui ka vanadel oleks koos mugav elada. 


Killuke vahetuspoest

Kollane päikesevari

Päikesevarju kasutusjuhend

Pood, mis toimib ilma müüjata ning kus ühe vana saab teise uueks

Vahetuspood toimib ilma inimtööjõuta, kuid ei toimi ilma inimesteta. Elanikud viivad kauplusesse asjad, mida nad kodus enam ei vaja ning raha nad selle eest ei küsi. Samamoodi saab sealt endale tasuta meeldiva välja valida ning koju kaasa viia. Poe toimimise võtmesõnaks on usaldus.

Kollased päikesevarjud tänaval ja kohalik sõidujagamissüsteem

Stanzi teeäärtes on kollased päikesevarjud, mille kõrval istumispingid. Päikesevarju avamine on märguandeks, et selle avanul on sõidusoov. Möödasõitjad peaksid peatuma ning transporti pakkuma. Peatumine ei ole küll kohustuslik, kuid väikese kogukonna tõttu säilib võimalus, et õhtul tuleb naabrile selgitada, miks mööda sõideti. See julgustab omavahel suhtlema.

Kogukonnatakso E-Mobil ja selle vabatahtlikuna tegutsevad juhid

Kogukonnatakso annab võimaluse liikuda soodsalt punktist A punkti B. Kohalikele pensionäridele on see tähtsaks teenuseks, sest arstil käimised saab küll sotsiaaltöötajaga tehtud, kuid sõbrannaga kohvikusse või kinno sotsiaaltöötaja ei vii. Taksojuhtideks on kindel grupp kogukonnaliikmeid, kes on nädalapäevad omavahel ära jaotanud ning elanikele on teada, kes mingil päeval sõidab.

Sõidul on kindel tariif – iga sõidu eest tuleb tasuda ei vähem ega rohkem kui 2,5 eurot. Auto osteti riikliku toetuse eest ning laadimise eest maksab omavalitsus. Sõidutasu läheb ühiskassasse elektri eest tasumiseks.

 
Kogukonna vabatahtlik takso

Kohalik pood – Trixies, mis soodustab suust-suhu infolevikut

Kohaliku poe loomisel sooviti, et seal müüdavast oleks vähemalt 50% toodetest kohaliku päritoluga. Seetõttu ei sobinud poeks mõni suurkett. Poes puudub kassaliin, mistõttu toimub ostlemine aeglasemalt ning see jätab aega omavaheliseks vestluseks. Nii soodustatakse suust-suhu info levimist.

Toit, mida poes enam kaubandusliku välimuse puudumise tõttu müüa ei saa, kuid mis süüa kõlbab, läheb toorainena kasutusele kohalikus restoranis. Nii tekib vähem toidujäätmeid ning märgatav rahasääst nii restoranile kui ka poele.


Trixise poeesine

Vahvad poekorvid

Uhke välimusega külapood

Energiateemad

Energiakogukond - energiat on vaja toota täpselt nii palju, kui kogukond vajab


Kaart, kus on näha majade soojusenergia vajadus

Energiatootmisel püütakse olla innovaatilised ning uuendustesse kohalikke energiatootjaid kaasa tõmmata.

  • Suur osa soojusenergiast toodetakse hakkepuidust. Energiakogukonna eesmärkide saavutamiseks sõlmiti leping kohalike põllumeestega, kellel on palju metsa. Lepingus sätestati kohustus tagada energiakogukonnaga liitunutele 15 aasta vältel soojusenergia hinnaga 0,1 €/kWh.
  • Igal eraisikul on Austrias luba energiatootmises osaleda.
  • Hüdroelektrijaamaga plaanitakse tagada energia neil päevil, kui päikest ja tuult ei ole.
  • Kogukonna üks energiakeskustest plaanitakse luua muusikamajja.
  • Elektritarbimist mõõdetakse ning mõõdutulemusi kasutatakse selleks, et majapidamistel päriselt aidata asja parandada. Selleks mõõdetakse ka energiakadusid. Energiakao vähendamiseks plaanitakse paigaldada salvesti (so akupaak). Lisaks toetatakse hoonete renoveerimist.
  • Suuremaks eesmärgiks on energiatarbimine ära jaotada, et suuremad tarbijad (tootmisseadmed jms) tarbiks siis, kui teised ei tarbi.

Energiakogukonnaga liitumiseks tuleb igal majapidamisel tasuda ühekordne tasu - 2500 eurot. Esimene koosolek toimus sel teemal Stanzis 2021. aastal ning siis panid end ootejärjekorda kirja 20 inimest (kokku osales 70).

Kogukonnaliikmed saavad tulevikuplaanide järgi omavahel elektrienergiat vahetada. Oluline on teada energiavajadust, sest vaid siis saab planeerida selle katmist. Energiavajaduse väljaselgitamiseks kasutatakse Šveitsi andmestikku, mis hindab maja energiavajadust ruutmeetrite arvu, maja vanuse ning ehitusmaterjali põhjal.

Taastuvenergia on Stanzi energiakogukonnas olulisel kohal

Tulevikus soovitakse olla 100% fossiilsete kütuste vabad (hetkel on see tase 30%).

REPower EU: EU Solar Energy Strategy üheks eesmärgiks on see, et igal 10000 elanikuga kogukonnal on oma energiakogukond (seitsmes Euroopa riigis, sh Austrias ja 2022.a mais Eestis on see omaks võetud). See võib anda tõuke ka Eestis energiakogukondade loomiseks, et olla iseseisvam.

Uute energiaallikate kasutuselevõtt ei ole aga nii lihtne kui paistab - Austrias on sama probleem, mis Eestis: kaablid ei ole valmis juurdetuleva energia liigutamiseks. Viimaste aastakümnete jooksul ei ole süsteemi palju investeeritud ja suured energiatootjad pigem aeglustavad seda uuendamist, sest ei ole huvitatud oma turuosa kadumisest.

Kohaliku maksevahendi loomise plaanid: kinkekaart, tokenid ja blockchain

 


Kinkekaart, millega vaid Stanzis maksta saab


*token – tõend, mis väljendab plokiahela süsteemis mistahes vääringut või õigust
*blockchain – hajus, tehingutel põhinev andmebaas, mis on jagatud kõigi selle kasutajate vahel. Igal kasutajal on koopia kõige hilisemast ahelast, mis hoiab endas kõiki tehinguid, mis kunagi tehtud. (
rohkem plokiahelast ja tokenist>>)

 

Algusest peale on olnud süsteemne seos energia ja kohaliku maksevahendi vahel. Idee on selles, et kui kellegi päikesepaneel toodab päeval hästi energiat, siis telefonis on olemas juba võimekus (tokenid*), et kohalikus baaris õhtul müüdud energia eest õlut osta.

Lisaks on omavalitsuses müügil kinkekaardid, millega saab vaid Stanzis maksta. Need on loodud soodustamaks kohalikku majandust, et turist, kellele see kingiti, kindlasti just Stanzis oma ostud teeks. Hiljem saab kohalik ettevõtja omavalitsusest kogutud kinkekaartide eest raha lunastada.

Asjad oleks omavahel digitaalses seoses blockchaini* kaudu. Kahjuks on kohaliku maksevahendi kasutuselevõtul mitmeid takistusi: nii juriidilisi, tehnilisi kui ka andmekaitseküsimusega seotuid.

My Power

Oma plaane käis tutvustamas ettevõte Riddle & Code – tarvaraarendusettevõte, kes spetsialiseerub just energiatootmises vajaminevale. Nende eesmärk  on luua kliendile võimalus olla energiateemades iseseisev ja kliimasõbralik ning oma energiat ise toota ja jagada.

Selleks töötasid nad välja digitaliseeritud energiaplatvormi My Power, millel on kaks toodet:

  • My Power Invest – ehk saa omanikuks
  • My Power Community – ehk võimalus jagada energiat

Kõik saavad olla samal ajal nii tootjad kui ka tarbijad (ingl. k prosumer = producer (tootja) + consumer (tarbija)). Eesmärgiks on panna masinad omavahel suhtlema, et need saaks ise aru, millal teha energiamahukamaid tegevusi (millal teised ei tarbi). Suhtlus energiatootja ja -tarbija vahel on oluline, et ei tekiks energia üle- või puudujääki. Infrastruktuur ja platvorm on loodud, kuid nüüd oodatakse kasutajaid ja edasiarendajaid. Energia-tokeniga võiks saada  täpselt teada, kust kuhu ja millal energia liigub.

*source-token – läbi selle saavad kõik elanikud soovi korral olla mikroinvestorid, omades pisikest osa päikesepaneelist.
*80% energiast saab oma kogukonnas vahetada, kuid 20% sõltub suurest võrgust.

Vabatahtliku töö tasu on tunnustus

Linnapea Fritz ei jaga käskluseid, vaid küsib inimestelt, mis on nende oskused ja mida nad teha soovivad. Just nii leiab ta vabatahtlikud kogukonnas. See on pikem protsess, inimesel peab olema valik ja piisav mõtlemisaeg. Kui inimene leiab endale sobiva, tuleb ta ise küsima linnapea ootuseid. Ootused ei saa olla liiga kõrged, muidu muutub inimene ebakindlaks. Seetõttu ei tohi liiga suurt ülesannet anda. Ka ebamäärane ülesanne ei toimi – vaja on kindlat algust, lõppu ja sisu. Inimeste ootus on saada kindel ülesanne.

Läbi vabatahtliku töö saavad ka seni isoleeritumad inimesed ennast vajalikuna tunda. Tuleb aga jälgida, et nad oma võimeid üle ei hindaks. Vabatahtliku töö juures on alati märksõnaks usaldus.

 
Kohalik kuuri-keegel

Kõik ei ole suhtluses alati lilleline, kuid konflikte ei ole vaja, sest positiivsem osa kogukonnast lahendab enamasti negatiivse ise ära. Kohtudes ei ole kõige tähtsam see, mis kirja sai, vaid see, et üldse samal tasandil suhelda sai. Väikses kogukonnas on oluline teada, mis inimeste eraeludes toimub, sest muidu ei saa temaga õigesti suhelda ja võib juhtuda, et küsid abi valel ajal. Usalduse võitmine peab olema igasse projekti sisse planeeritud.

Sotsiaalne innovatsioon on võti! Inimesed paneb tööle ühine valupunkt. Pehmete väärtuste arendamisse peaks rohkem investeerima.

Märkamised


Sotsiaalmaja nii noortele
kui ka vanadele

Kogukonnaga korrastatud
tiigiümbrus

Katariina kihelkonnakirik

Sotsiaalmaja loodi eesmärgiga pakkuda kvaliteetseid elutingimusi neile, kes vajavad kohe elupaika, kuid ei suuda seda ise üürida või osta. See annab ka neile võimaluse end Stanzis sisse seada. Kogukonnaga korrastati tiigiümbrus, kus nüüd on vaba aja veetmise koht: saab ujuda, uisutada jpm.


Puud tutvustav silt

Suunanäitaja

Õuelauad

Matkarada oli leidlikult lahendatud: puude küljes olid sildid, mille kaanel kirjas "Was ist das?" (Mis see on?) ja kui kaane avasid, siis nägid, mis on puu nimi ja millised on selle viljad. Väga huvitav oli piirkonna teejuhatamine: tänavasildil polnud mitte aadressid noolekestega, kuhu suunduda, vaid hoopis perenimed - seda põhjusel, et kogukond on pisike ja kõik tunnevad kõiki. Veel oli märkimisväärne vahva õuelauake, mis külmal ajal ka sooja annab: metalltünnis põles lõke ning see andis piisavalt sooja, et laua ümber juteldes külm ei hakanud.


Lõpetuseks Stanzi põhisnäkist - grillitud kastanitest..

 

« Tagasi