On alanud uus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) periood ning koostatud on Eesti ÜPP strateegiakava aastateks 2023-2027. Mis aga üldse on ÜPP? Miks ja kellele see oluline on?
ÜPP ehk Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ühine poliitika, mida juhitakse Euroopa tasandil ning mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest. See aitab kindlustada kvaliteetse toidu mõistliku hinnaga kättesaadavuse, samal ajal tagades põllumajandustootjatele õiglase elatustaseme. Seega on see oluline tegelikult nii tootjale kui ka tarbijale ehk kogu Euroopa Liidu elanikkonnale.
Uue perioodi poliitika on senisest enam tulemustele orienteeritud ning rohkem pööratakse tähelepanu keskkonnateemadele. Jätkuvalt on prioriteediks tagada toiduga kindlustatus. Uuel perioodil soovitakse parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda ning kaasajastada nii põllumajandust kui ka üleüldiselt maapiirkondasid teadmiste edendamise ja digiülemineku abil.
ÜPP eesmärgid 2023-2027. Allikas: Marko Gorbani ettekanne. |
Väga palju mõjutavad ühist põllumajanduspoliitikat ka teised poliitikad
Ühisesse põllumajanduspoliitikasse annavad oma sisendi ka Euroopa keskkonna- ja kliimapoliitika algatused. Need suunavad senisest enam põllumajanduses keskkonnale ja kliimale tähelepanu pöörama. Seejuures tuleb olla tähelepanelik, et täites Euroopa Komisjoni rohepöörde ja kestliku tootmise eesmärke, oleks arvesse võetud kohalikke olusid. (Pärtel, M. Maablogi, 12.01.2023)
Millega reguleeritakse Eestis ÜPP elluviimist?
Peamiseks vahendiks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika elluviimisel Eestis on Eesti ÜPP strateegiakava 2023-2027. See koondab enda alla nii ÜPP I samba sekkumised (otsetoetused Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist) kui ka II samba sekkumised (maaelu arengu toetused Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja riigi eelarvest).
Mis on I samba sekkumised?
I samba sekkumiste ehk otsetoetustega toetatakse põllumajandustootja sissetulekuid, et ta saaks olla oma tegevuses jätkusuutlik ning majandada keskkonnasõbralikult. Samuti antakse otsetoetuste kaudu võimalus põllumajanduse uutele tulijatele ehk noortele alustavatele põllumajandustootjatele.
Oluline teada!
- Toetust saab aktiivne põllumees. Enam ei saa olla toetuse kasutamise eesmärgiks näiteks uue põllumajandusmasina soetamine, vaid eesmärgiks peab olema saavutatav tulemus, mis on ka mõõdetav. Saavutatav tulemus võib olla näiteks energiasääst kindlas ha haritava maa kohta, vähenenud väetiste/taimekaitsevahendite kulu x ühiku toodangu kohta või midagi muud sarnast. Oluline on, et tulemus oleks mõõdetav.
- Uuel perioodil on varasem nõuetele vastavus asendunud tingimuslikkusega, mis kujutab endas kohustuslikke nõuete kogumit, mida tuleb täita, et saada otsetoetust.
- Näide tingimuslikkuse nõudest: HPK 1 Püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu säilitamine. See tähendab, et püsirohumaa osakaal riigis ei tohi väheneda 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%. Tähendab see ka seda, et taotlejad, kellele kehtib püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, peavad määratud ulatuses püsirohumaa tagasi rajama. Alates 2023 kehtib nõue kõigile ning nõude rikkumisel tuleb arvestada, et kuna tegemist on tingimuslikkuse nõudega, kehtib erinev sanktsioneerimissüsteem. (Rannik, K. ÜPP strateegiakava 2023-2027 pindala-, looma- ja maakasutustoetused. 2022. a ettekanne)
Mis on II samba sekkumised?
II samba sekkumised on maaelu toetused. Nendega soodustatakse erinevates valdkondades laiemat maaelu arengut.
Siia alla kuuluvad erinevad sekkumisliigid nagu keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused, looduslikud ja muud pindalapõhised piirangud, määratletud kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid, investeeringud, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamisne ja põllumajandusettevõtluse stardiabi, riskijuhtimismeetmed, koostöö, teadmiste vahetamine ja teave. (ÜPP faktileht)
|
Mis siis uuel perioodil õigupoolest teisiti on?
- Suurem fookus on roheüleminekul. Senisest enam on keskkonnaga seotud sekkumisi.
- Toetust saab aktiivne ehk oma tegevuses tulemustele orienteeritud põllumees.
- Toetusi püütakse õiglasemalt ümber jagada, mis tähendab, et ümberjaotatavad tootmiskohustusega toetused suunatakse Eestis võimalusel väiksematele majapidamistele.
- Toetatakse ühistegevust, mille läbi antakse võimalus paremaks piirkondlikuks koostööks.
- Pööratakse enam tähelepanu teadmiste vahetamisele läbi tervikliku nõuande, teadmussiirde ja innovatsiooni käsitluse.
- Ühiskonna ootused on muutunud ning vastavalt tarbija ootustele peaks käituma ka toidutootmissektor. Toit peab olema ohutu ja kvaliteetne ning seetõttu on vaja fookust rohkem loomade heaolu parandamisele suunata.
- Lisaks roheinvesteeringute toetamisele on jätkuvalt oluline tootlikkuse kasvu ja Eesti ettevõtjate konkurentsivõime parandamise toetamine.
|
|
Ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027 faktileht |
Allikad/lisamaterjal:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles