EUROOPA LEADER KOOSTÖÖMESS: Tuleviku eesmärk, et kõik Euroopa Leader tegevusgrupid osaleksid rahvusvahelistes koostööprojektides!

Allikas: Maaeluvõrgustik, Krista Kõiv ja Ave Bremse 28. september 2010. a

23. – 24. septembril 2010 toimus Šotimaal Euroopa Liidu Leader koostöömess. Euroopa Komisjoni sõnum koostöömessil oli, et perioodi 2007 – 2013 lõpuks võiks iga Euroopa Liidu Leader tegevusgrupp osaleda vähemalt ühe rahvusvahelise koostööprojekti elluviimisel! Koostöömess andis selleks häid võimalusi maaelu arengus osalejatel jagada omavahel kogemusi ja vahetada teadmisi. Koostöömessi pildigalerii     Samuti soodustada tegevusgruppide ja teiste maaelu arengus osalejate vahel uute partnerluste tekkimist, soodustada Leader koostööprojekte tegemist ja koostööpartnerite leidmist. Koostöömessil osales üle 270 maaelu arendaja, kokku 21 liikmeriigist Koostöömessil olid esindatud Šotimaa Leader kohalikud tegevusgrupid ja maaelu arengu organisatsioonid, liikmeriikide Leader tegevusgrupid, riiklikud maaeluvõrgustikud ja ametiasutused, Leader fookusgruppide liikmed ning Euroopa Komisjoni Põllumajanduse- ja maaelu peadirektoraadi ja Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunkti esindajad. Kokku osales koostöömessil 275 inimest 21 liikmeriigis: Belgia, Bulgaaria, Läti, Ungari, Austria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Küpros, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia (Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Inglismaa, Šotimaa) ja Taani. Eestis osalesid Leader tegevusgruppide esindajad: Kristiina Liimand, Tartumaa Arendusseltsist ja Kaire Sardis, Jõgevamaa Koostöökojast. Põllumajandusministeeriumist osales maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroost Konstantin Mihhejev. Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonnast (maaeluvõrgustik) osalesid Krista Kõiv ja Ave Bremse. Mitte ainult parimate praktikate jagamine, vaid kogemuste vahetamine kuidas probleeme on lahendatud! Koostöömessi avas Šoti keskkonnaminister Roseanna Cunningham. Minister rõhutas rahvusvahelise koostöö tähtsust ja Leaderi arendavat mõju maapiirkonna arendamisel. Ministri kõne üheks oluliseks teemaks oli taastuvenergiaallikate kasutuselevõtmine, energia sõltumatus. „Taastuvenergia kasutamine on võti maapiirkonnas jätkusuutliku elu säilitamisel! See annab maapiirkonna ettevõtjatele, kes suures osas on ka maa kasutajad, põllumajandustootjad võimaluse ennast ise ja ka teisi maapiirkonna ettevõtjaid energiaga varustada” rääkis minister. „Šotimaal on rohkelt rohelise energia ressurssi ja meie riiklik eesmärk on 2020 aastaks varustada tarbijaid kuni 80% ulatuses taastuvenergiaallikatel baseeruva elektriga.”. Minister rõhutas veelkord Leader algatuse olulisust, sh ka taastuvenergia kasutuselevõtmise projektide algatamisel. ”Parim projekt on see, mis algab „rohujuure tasandilt” :ütles oma kõnes keskkonnaminister Roseanna Cunningham. Leader meetme raames on käimasoleval perioodil  šhotimaal tegemisel juba 900 projekti ja Leaderi toel loodud ja loomisel 480 töökohta. "Euroopa Liidu suunal töötame selle nimel, et meie hääl kostaks Euroopa Liidus. Osaleme aktiivselt Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuteemalistel aruteludel. Nii ajalooliselt, kui ka praegu on põllumajandus oluline! rääkis minister. Rohkem peab tähelepanu pöörama noortele maal. „Meil tegutseb ka noorteparlament, peame ka nende häält kuulama!” rõhutas minister. Oma avasõnade kokkuvõtteks soovitas Šoti keskkonnaminister Roseanna Cunningham „Ärge jagage ainult oma parimaid praktikaid, jagage oma eksimusi ja vigu, kuidas olete probleemide lahendamisega hakkama saanud ning millised on lahendused!” Leader Euroopas. Eesti Leader Euroopas Koostöömessi üldkogul andis Leader meetme rakendamise hetkeseisust Euroopa Liidus ülevaate Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi (DG AGRI) esindaja Jean Michel Courades. Euroopa maaeluvõrgustiku Leader allkomitee rahvusvahelise koostöö fookusgrupi tööst Eesti maaeluvõrgustiku esindaja Ave Bremse. Jean Michel Courades (DG AGRI) rõhutas oma sõnavõtus: „Euroopa Komisjon tahab Leaderit hoida ja arendada!” Euroopa Komisjon näeks meelsasti, et iga Euroopa Liidu tegevusgrupp osaleks vähemalt ühe rahvusvahelise koostööprojekti elluviimisel! Praegusel ajal on käimas mitmed Leader-meetodil toetuste jagamist hindavad tegevused. Euroopa Liidu tasandil eelmise, Leader+ perioodi (2000 – 2006) hindamisprotsess. Euroopa Liidu liikmeriikide tasandil on töös maaelu arengu programmide strateegia hindamine ja programmide vahehindamine. Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja liikmeriikide maaeluvõrgustike tasandil arutatakse Leader meetodi rakendamise kitsaskohti, arutatakse ühiselt erinevates fookustes. Teemadeks on altpoolt tuleva initsiatiivi printsiibid (otsuste protsess ja Leaderi rakendamine kõikide maaelu arengu programmi meetmetele); Leader meetme uuendusliku / eksperimentaalse iseloomu säilitamine (selle raskused ja lahenduste) ja rahvusvaheliste koostööprojektide rakendamine (peamised kitsaskohad ja lahendused). Jean Michel Couradese ettekanne ülevaatega Leader meetme rakendamisest avaldatakse peatselt Euroopa maaeluvõrgustiku veebilehel. Joonis J.M.Couradese ettekandest: Leader strateegiate rakendamise ala Euroopa Liidus (hetkeseis) liikmeriikide keskmiselt 81%, Eestis 99,99% maapiirkonnast. Joonis J.M.Couradese ettekandest: Leader tegevusgruppide arv hetkel Euroopa Liidus 2 155 kohalikku tegevusgruppi. Bulgaarias ja Rumeenias on tegevusgrupid veel moodustamisel, samuti toimub veel osades riikides tegevusgruppide valikuprotsess. Joonis J.M.Couradese ettekandest: Maaelu arengukava Leader telje toetuse väljamaksed 2010.a. juuli lõpu seisuga. Fookuses on rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimine (FOOKUSGRUPP 3) Üks Euroopa maaelu arengu võrgustiku temaatilisi algatusi, mis on käivitatud liikmesriikide soovil on Leader fookusgrupid. Fookusgrupp 3 on kokku kutsutud arutamaks Leader rahvusvaheliste koostööprojektide rakendamise parandamist juba sellel programmperioodil. Fookusgrupi juhtmaadeks on Soome (Soome maaeluvõrgustiku esindaja Juha-Matti Markkola) ja Eesti (Eesti maaeluvõrgustiku esindaja Ave Bremse). Kuna Edinburgi kohtumise teemaks oli rahvusvaheline koostöö, siis tehti kokkuvõttev ettekanne ka selle fookusgrupi tööst ja tulevikuplaanidest. Ettekanne on inglisekeelsena kättesaadav järgnevalt lingilt www.maainfo.ee/edinburg.pdf Rahvusvaheliste koostööprojektide teemalise fookusgrupi koosolekud on toimunud Eestis 16. veebruaril 2010 ja Soomes 30. märtsil 2010. Lisaks korraldati ka videokoosolekuid. Esimene kokkuvõte fookusgrupi tööst esitati maikuus 2010 Euroopa maaelu arengu võrgustiku Leader allkomiteel. Fookusgrupi töös on kokku osalenud 32 osalejat, esindatud on 15 liikmesriiki. Fookusgrupis on esindatus kõikidelt Leader meetme rakendamisega seostud tasanditelt - ministeeriumid, maaeluvõrgustikud ja kohalike tegevusgruppide liikmed. Järgmise etapina soovitakse osalejate ringi laiendada. Koostöö ja koostööprojektid on üks Leaderi võtmeelementidest Koostööprojektide tähtsust rõhutas ka J.M.Courades oma ettekandes. Rahvusvaheline koostööprojekt ei ole ainult tegevus, milles osalevad eri maade partnerid. Koostööprojekti tasandil panustatakse iga koostööpartneri piirkonna arengusse nagu näiteks: arendatakse uusi oskusi innovaatilisus ja know-how võimalused uuteks ärikontaktideks tugevdatakse piirkonna strateegiat ja piirkonna identiteeti. Paraku on koostööprojektide tegemiseks bürokraatiat rohkem kui muidu, kuna järgida tuleb iga partnerluses osaleva liikmesriigi seadusraamistikku. Liikmesriikide erinevatest koostööga seotud reeglitest ülevaate saamiseks, võimalike kitsaskohtade tuvastamiseks ning protsessi sujuvamaks muutmiseks ettepanekute tegemine ongi see oluline töö mida fookusgrupp püüab lahendada. Lahendamist vajavad valdkonnad on jagatud neljaks alateemaks: erinevused otsuste tegemise ajagraafikutes ja erinevad rakendusreeglid, erinevate maaelu arengukavade kasusaajate erinevad ootused (erinevad definitsioonid „ühistele kuludele“ ja „ühistegevustele“, informatsiooni vajadus, koostööprojektide kõige vajalikumad ja olulisemad valdkonnad. Samas peab arvestama, et nagu Leader meetme siseriiklik õigusraamistik on ka Leader rahvusvahelise kootöös rakendatavad meetmed, piirsummad, määrad jms igal liikmesriigi õigus omad reegleid kehtestada. Isegi heade ettepanekute korral ei pruugi neid reegleid olla võimalik muuta. Seega on kõige olulisem ja tõhusam abi koondada informatsioon reeglite, abikõlblikkuse, tähtaegade, piirsummade jm kohta. Samuti pidevalt ajakohastatud kontaktisikute nimekiri iga liikmesriigi ja regiooni kohta (näiteks Saksamaa, Itaalia, UK, Hispaania), kelle käest saaks küsida infot. Näiteid läbi arutatud teemade ja tehtud ettepanekute kohta: mitte kõik liikmeriigid ei toeta ettevalmistavate kohtumiste kulusid, samuti on kulud erineva suurusega ning taotletakse erineval viisil. Kui Soomes ja Eestis on see liidetud administratiivkuludele ja tegevusgrupp saab ise otsustada millal ja kui mitmekesi ettevalmistavatel kohtumistel osalevad, siis paljudes riikides peab seda eraldi taotlema. Töögrupi ettepanek oli, et ettevalmistavad kulud oleks igas liikmesriigis kindlasti lubatud, koguda ja teha kättesaadavaks info, kuidas eri liikmesriikides on defineeritud „ühised kulud“ ja „ühised tegevused“ vältimaks arusaamatusi. Tulevikuks soovitada mitte neid mõisteid kitsendada, tulevikus mitte kitsendada liikmesriikides koostööprojektide valdkondi, tulevikus mitte kitsendada toetussummasid koostööprojektidele, tulevikus ühtlustada koostööprojektide taotlemise dokumentatsioon ja teha see kättesaadavaks koostööprojektide käsiraamatus, tulevikus võiks koostööprojekti ühiste huvide kokkuleppekiri olla piisavaks aluseks koostööprojekti taotluse esitamiseks, koostööprojekti paremaks läbiviimiseks soovitada kasutada eraldi projektijuhte. Koostööprojektidest ülevaate ja ideede saamiseks suurendada projektinäidete andmebaasi. Eesti kohalike tegevusgruppide Leader koostööprojektid: Eesti kohalikud tegevusgrupid on üsna hoogsalt plaane teinud rahvusvahelisteks koostööprojektideks. Neli neist on ka jõudnud kinnitatud taotlusteni ja alustanud tegevusi: Järva Arengu Partnerid rahvusvaheline koostööprojekt koos kolme Tsehhi tegevusgrupiga: Sdruzdeni SPLAV, Nad Orlich ja OKO. Koostööprojekt kannab pealkirja "Koostöö kultuuripärandi haldamisel ja tutvustamisel" ja on suunatud piirkondade kultuuripärandiga. Hiidlaste Koostöökogu teeb koostööd kolme partneriga: Taani tegevusgrupid LAG Development North West Zealand ja LAG Bornholm ning LAG Karhuseutu Soomest. Projekti pealkiri on "Rahvusvaheline koostöö traditsioonilise purjetamise ja merepärandi edendamisel" ja selle eesmärk on käivitada rahvusvaheline merekultuuri koostöö, ühendada huvilisi Läänemere piirkonnas ning kaasata projekti noori. Tegevused: kogemuste vahetamine ning partneritelt paremate praktikate õppimine ja ülevõtmine meresõidu, laevaehituse, noorte koostöö ja Leader tegevuste alal. Samuti turunduse ja teavituse alane tegevus: uuringud, veebilahendused, trükised, koostöö vastaval alal jm. Jõgevamaa Koostöökoda on osaline koostööprojektis "FENIX", mis kaasab veel nelja partnerit. LAG Peräpohjolan Kehitys ry, Varsianais-Suomen jokivarsikumppanit ry, Leader Sjuhärad, Kemin Seudun 4H-yhdistys ry osalusel toimuvad erinevates riikides eri partnerite noorsoo-organisatsioonide esindajate kohtumised/noortelaagrid. Projekti eesmärgiks on tõsta maapiirkondade noorte aktiivsust. Arutluse all olevaks peateemaks on maapiirkonna noorte vajadused ja võimalused kohaliku elu edendamisel, lähtudes erinevatest vaatepunktidest. Mulgimaa Arenduskoda koostööprojekt on koostöös LAG Karhuseutu ja pealkiri on ""Abja ja Karhuseutu 4H klubide sõprussideme loomine". Koostöö sisuks on noorteorganisatsioonide 4H koostöö vastastikku Soome ja Mulgimaa piirkondade tutvumisega ning noorte eneste poolt oma piirkonna kohta filmide tegemine.