EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

Võrgukirja toimetavad Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaelu võrgustikutöö osakonnast. Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee 

Ilmumise kuupäev: 2011-08-30
Nr: 105
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1785&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa Leader
Alateema: Rahvusvaheline koostöö
Kirjatüki pealkiri: Leader rahvusvaheline koostööprojekt - miks mitte naabritega!?
Kirjatüki autor: Krista Kõiv
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1784&page=3452&action=article&
VIDEO: EI
Lisainfo: MAAELUVÕRGUSTIK: Leader rahvusvaheline koostööprojekt - miks mitte naabritega!?
Allikas: Maaeluvõrgustik, Krista Kõiv
30. august 2011. a

9. ja 10. augustil 2011 toimus Soomes järjekordne Leader rahvusvahelise koostöö teemapäev – seekord fookuses Soome ja Baltimaad. Selliseid teemapäevi korraldatakse Soomes kaks kuni kolm korda aastas. Seminari raames vaadeldakse mingit piirkonda või riiki ja tullakse kokku arutama soomlaste võimalusi, et just selle piirkonnaga koostööd arendada.

Seekordsel Baltikumi teemalisel seminaril oli kokku 63 osavõtjat. Kõige rohkearvulisemalt oli esindatud Leedu – 39 liikmeline delegatsioon 27 erinevast organisatsioonist.

Eestist osalesid Põllumajandusministeeriumi ja Maamajanduse Infokeskuse esindajad ning nelja Leader tegevusgrupi esindajad - Kirderanniku Koostöökoda, Põhja-Harju Koostöökogu, Võrumaa Partnerluskogu ja Tartumaa Arendusselts.

Seminari töögruppide ja arutelude sissejuhatuseks olid ettekanded kõigist maadest – Eestist tegi Leader noorteteemalistest projektidest ja Leader rahvusvahelistest koostööprojektidest ülevaate Helene Kõiv, Maamajanduse Infokeskusest.

Leader noorteprojektidest rääkisid Kerli Kõiv, Noorsooühing Rõuge Noorteklubist ja Mairi Raju, Võrumaa Partnerluskogust,

Soomes on heakskiidetud 18 Leader-meetme rahvusvahelist koostööprojekti

Soome kohta saime ülevaate rahvusvahelistest koostööprojektidest Soome maaeluvõrgustiku üksuselt, Juha-Matti Markola esituses.

„Oleme palju arutanud, millised on põhilised vajadused maapiirkonnas, millised koostööprojekte oleks vaja Soome maapiirkonna arendamiseks. Me küll teame päris palju Balti riikide kohta, aga samas me ei tea päris täpselt, millised on teie vajadused maapiirkonna arendamiseks? Tänane seminar on võimalus meil omavahel tutvustada vajadusi ja võimalusi rahvusvaheliste koostööprojektide algatamiseks!“ sõnas Juha-Matti seminari tervituseks.

Soome Leader-meetme rahvusvaheliste koostööprojektide hetkeseis (august 2011): ettevalmistamisel on 23 Leader rahvusvahelise koostööprojekti; Soome maaeluvõrgustik on edastanud potentsiaalsetele partneritele 47 kutset koostööle; heakskiidetud on 18 rahvusvahelist koostööprojekti. Soome on olnud aktiivne otsima koostööpartnerid Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkti kaudu.

Soome Leader tegevusgruppide koostööpartnerid on Eesti, Rootsi, Luksemburg jpt, Leeduga on üks koostööprojekt, kuid ühtegi koostööprojekti ei ole veel Lätiga. Eelmisel Leader+ perioodil oli Soomes kokku ligi 100 rahvusvahelist koostööprojekti. Esimesel kohal koostööpartneritena olid siis Itaalia, Iirimaa, koostööpartnerid oli ka Eestist.

„Rahvusvaheliste koostööprojektide põhiline kasutegur on koostöövõrgustike tekkimine, laienemine, uued lähenemised ja kogemuste vahetamine! Rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimisel on aga väga oluline koostöö tegevusi ettevalmistav planeerimine!“ rääkis Juha-Matti Markola.

Soome üheks eripäraks on see, et rahvusvahelise koostööprojekti saab kinnitada ka juba eel-koostööleppe alusel (vastastikuste huvide kokkulepe) ja koostöötegevustega alustada. Soomes saavad koostööpartneriteks olla ka teised organisatsioonid, näiteks noorteorganisatsioonid, külade vabaühendused. Kuid ametlik kinnitus, koostöölepped ja kulutuste kontrollimine jt sarnased toimingud teeb vastava organisatsiooni piirkonna Leader tegevusgrupp.

Üle poolte Eesti Leader tegevusgruppide rahvusvahelistest koostööpartneritest on Soome tegevusgrupid

Augusti alguse seisuga on Eestis heakskiidetud 11 Leader-meetme rahvusvahelist koostööprojekti. Rahvusvahelisi koostööprojekte viivad ellu 8 tegevusgruppi, kokku on rahvusvahelisi koostööpartnereid 28, kellest 15 on soome tegevusgrupid.

Eestiga tegevusgruppidega teevad Soomest koostööd: LAG Karhuseutu ry (3 koostööprojekti), Northernmost Lapland Leader LAG (2 koostööprojekti), South West Riverside Partners Association, Outokaira Touttamhan ry, LAG Aktiivinen Pohjois-Satakunta ry, Kemin Seudun 4H-yhdistus ry, Leader Tornedalen, LAG Development Association Sepra, LAG Growth of North Kymi, LAG Joensuu region, LAG Ravakka ja LAG I Samma Bå-Samassa veneessä rf-ry.

Varsti avanevad Leader rahvusvahelised koostööprojektid ka Lätis!

Lätis on Leader rahvusvaheliste koostööprojektide vastuvõtmine, menetlemine ja kinnitamine reguleeritud eraldi õigusaktiga. „21. juulil oli viimane versioon rahvusvaheliste koostööprojektide õigusaktist Läti valitsuskabinetis arutamisel. Seminari toimumise ajaks ei ole aga eelpoolnimetatud määrus veel jõustunud.“ räägib Elza Pukite, Jelgava Leader tegevusgrupist "Lielupe".

Hetkeseisust: Lätis ei ole ametlikult kinnitud veel ühtegi Leader-meetme rahvusvahelist koostööprojekti, kui ootel neid juba on. Ka Eestis, näiteks projekt „Kogemuste vahetamine Jõgevamaa ja Karhuseutu käsitöötegijate vahel“, koostööpartnerid Eestist Jõgevamaa Koostöökoda, Soomest, LAG Karhuseutu ry ja Lätist LAG Darisim paši.

Põnevust tekitas Kodukant Läänemaa piirkonna projekt "Bändkämp 2009-2010" – idee ”Soome-Baltimaade ühine Bändkämp”

Soome-Balti teemalisel seminaril töötati eraldi võimalike kootööteemadega 5 töögrupis: noorteprojektid ja töö noortega, kohalik toit, külade areng, maaettevõtlus.

Noorteprojektidest rääkis ka Eesti ettekanne ja noorte teemalist töögruppi juhatas Kristiina Liimand, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht.



Kohest huvi ja koostöösoovi tekitas Läänemaa Kodukandi piirkonna Läänemaa noorte muusikute koolituslaager "Bändkämp 2009-2010". Selgus, et ka Soomes on korraldatud samalaadset üritust ”Rock Camp”.

Võib-olla oleks tore teha ühine koolituslaager Leedu – Läti – Soome ja Eesti noortele?

Soome poolt kirjeldati huvitav projekti - õpilasfirma teeb temaatilised mängukaarte loomaaiale, mida eri vanuses lapsed saavad pärast loomaias käimist mängiga ja meenutada mida nähti!

Noorteteemalises töögrupis räägiti teemadel: Kuidas teha Leader projekte / tegevusi niivõrd huvitavatena, et need oleks atraktiivsed ka piirkonna noortele? Kuidas me saaksime teha nii, et toetusraha läheks otse noortele? Noored saaksid otsustada, milleks seda raha kasutada?

Noored lähevad maapiirkondadest välismaale - kuidas hoida noori maapiirkonnas või kuidas teha nii, et noored maale tagasi tuleksid? Väikeste noorteprojektide arendamiseks võiks olla kindla summalist (väikese mahuline) toetust, mille taotlemine ja kasutamine oleks lihtsustatud jne.

Turundusnõustajad on olulised kohaliku toidu võrgustiku arengutes!

Kohaliku toidu teemalises töögrupis keskenduti aruteludele teemadel: sotsiaalne koostöö, kohaliku toidu võrgustikud, uut tüüpi turud (nt internet..), turundusnõustajate vajalikkus, probleemid suveturgude käivitamisega, väiketootjad on piirkonnast kadumine.

Teemana tõstatus ka maapiirkonna muude ressursside kasutamine, näiteks uued teenused maapiirkonnas: koduabiliste teenused, nn maavanaema teenused linnalastele jne.


Kuna nii mitmeski Soome seminari töögrupis tekitas nn maavanaema teenuste projekt elevust ja uusi mõtteid, seega märgime siinjuures, et ”Maavanaema teenuste” projekti-idee pärineb Eesti Rapla- ja Järvamaa tegevusgruppide innovatsioonikonverentsilt "Elu võimalikkusest südamaal".

Projekti-idee: Kaardistame ära sellised vanaemad ja vanaisad kes elavad meil maal, kellel on lambad ja kanad ning kes on nõus võtma enda juurde linnalapsi suvel ja olema neile vanaema, vanaisa eest. See oli meie töögrupi kõige populaarsem idee. Me ei räägi lastelaagritest, vaid just nimelt peremudelist, et pakutakse perena seda teenust. Lõuna-Järvamaa Koostöökogu piirkonnas on juba ka üks sellesuunaline Leader-meetme projekt töös. Projekti tegevused: lastelaagri Maal Vanaema Juures üldehitustööd, laagri olmehoone renoveerimine.

Mis siis ikkagi on küla, kas töö, elu või puhkekoht?

Külade arendamise temaatika on väga lai, seega põnevaid algatus-ideid jätkub. Näiteks on olemas küla kogukonna või mitme küla oma veebileht asjade vahetamiseks, müümiseks ja ostmiseks.

Külade välimuse ja atraktiivsuse parandamiseks igale külale ”oma nägu”. Näiteks Saksamaal „kõrvitsaküla“, küla oma „bränd“, rahvusvahelise koostööprojektina võiks selleteemalisi kogemusi vahetada.

Eesti mõttena rahvusvahelise koostööprojekti-idee – nn maavanaemade võrgustiku loomine, mida töögrupis edasi arendati: maavanaemade andmebaasi loomine, aasta parima maavanaema valimine jne. Põhimõttel, et kui pere suundub näiteks puhkusele, või tööle välismaale, siis saab ta ka seal leida maavanaema võrgustiku kaudu oma lastele suveks nädalaks – paariks maakoha, kus sõbralik vanapaar laste eest hoolitseb, näitab maaelu jms.

Rahvusvahelise koostööprojekti-ideena pakuti välja ka Soome ja Balti riikide külavanemate rahvusvaheline suvekool, koos iga maa külaliikumise katusorganisatsiooniga.

Pikalt arutati teemal: kas külad on töö, elu või puhkuse veetmise kohta? Eestis liigub trend selles suunas, et külaelu on elukoht ja puhkekoht, töökohad on linnades! Millised on regionaalpoliitika või selle puudumise mõjud. Töögrupis toodi mitmeid Norra näiteid, nt noorteparlamendi töö jne.

Balti ja Soome kaugtöökeskuste võrgustik – kas ainult unistus?

Maaettevõtluse töögrupis arutati teemal: Kuidas leida / meelitada noori ettevõtjaid maale? Kuidas maaettevõtjad võtaksid vastu uusi ideid? Maapiirkonna ettevõtjaid peab julgustama! Ettevõtjate aktiivsust vähendab bürokraatia!

Rahvusvahelise koostööprojekti-ideena – kaugtöökeskuste võrgustiku loomine. Eestis on ka Leader sellele tegevusele oma õla alla pannud. Hetkeseisuga on 4 Leader-meetme projekti, mis arendavad kaugtöökeskuste loomist maale: Saarte Kootöökogu, Arenduskoja, Põlvamaa Partnerluskogu ja Mulgimaa Arenduskoja piirkonnas.

”Keera paremale ja 15 minuti pärast saab tomatisuppi!”

Jahiturism, usuga seostud turism, palverändurite rajad, tervise turism – mõtted maaturismi töögrupist. Mida teha koos Läti-Leedu-Eesti ja Soome – ühe mõttena rahvusvaheliseks koostööprojektiks oli ühine Venemaa suunaline turundus, et turist leiaks üles ka Baltimaade ja Soome kaunid maakohad.

Maakohtade atraktiivsemaks muutmisel on asjakohased ka mobiilsete teenuste arendamine. Auto elektrooniline raja-leidja räägib Sinuga ”Keera paremale ja 15 minuti pärast saab tomatisuppi!”.

Pildil Soomes Baltimaade seminarist osavõtjad (istuvad) Vahur Jaakma Tartumaa Arendusseltsist, Triin Aarna Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnast, Kristiina Liimand Tartumaa Arendusseltsist, Helene Kõiv Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroost, Kerli Kõiv Noorsooühing Rõuge Noorteklubist ja Ave Heek Kirderanniku Koostöökogust.

Ees Krista Kõiv Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonnast ja Mairi Raju Võrumaa Partnerluskogust,

« Tagasi

Viimati muudetud: 19.09.2019

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo