INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2011-10-04
Nr:	110
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1872&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa Leader
Alateema:	Õppereis
Kirjatüki pealkiri:	Kuidas Iirimaal Leader rakendub
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1871&page=3452&action=article&
VIDEO:	EI
Lisainfo:	Ürituse info MMIK veebil http://www.maainfo.ee/index.php?id=1283&page=3394&
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	19. - 22. septembrini toimus Eesti Põllumajandusministeeriumi korraldatud visiit kolleegide juurde Iirimaal. Tihedal ja töises reisil osalesid ka esindajad PRIAst ja maaeluvõrgustikust. Ühe päeva Iirimaal täitis kohtumine Iiri põllumajandusministeeriumi kolleegidega, kus arutati mõlema riigi maaelu arengukava jaotuse, Leader meetme regulatsioonide ja rakendamise üle ning ka kontrolliaspekte. Teisel päeval sõideti LAG Meath Partnership piirkonda ja tutvuti mõnede projektidega. Maaelu arengukava ja Leader Iirimaal Iiri maaelu arengukava eelarve jaotub 1.teljele – 10%, 2.teljele – 80% ja 3.teljele (mis rakendub täielikult Leaderi ehk 4.telje kaudu) – 10%. Leader telje ülevaate tegi Noreen Finnegan keskkonna, kogukonna ja kohaliku valitsemise osakonnast. Iiri maaelu arengukava eelarve koos EL osaga on 5,778 miljardit eurot. Iirimaal alustati Leaderiga juba 1991. aastal ehk siis juba LEADER I perioodil. Seega on Iirimaal Leaderi rakendamisega mitu korda suurem kogemus kui Eestis, kus alustati 2006. aastal. Hetkel on Iirimaal 36 kohalikku tegevusgruppi, piirkonnast jäävad välja suuremad linnad. Elanike arv ühes Iiri tegevusgrupis on võrreldes Eestiga väga suur - keskmiselt 130 000 elanikku. Uue perioodi alguses räägiti kohalike tegevusgruppidega läbi ja muudeti veidi piire nii, et üks tegevusgrupp tegutseb ühe omavalitsuse piires. Olulisi erinevusi on veel, sest oma juriidiliselt kehalt on tegevusgrupp aktsiaselts. Siiski on neil piiratud kasumijaotus, mis tähendab, et osanikud ei saa kasumit dividendidena välja võtta. Kohalik tegevusgrupp võib ja tegelebki ka teiste programmidega. Leader meetme rakendamiseks on nad läbinud akrediteeringu ja põllumajandusministeerium on nendega sõlminud lepingu. See leping panebki paika ülesanded ja kohustused, sest eraldi määrust Leader meetme rakendamiseks Iirimaal ei olegi. Kuid siinkohal on tegu pigem õigusruumi erinevusega kui sellega, et bürokraatiat oleks vähem või midagi on vähem reguleeritud. Eelarvega probleeme pole, pigem oldi mures, et kas kogu raha suudetakse programmi lõpuks ära kasutada. Suuremaks erinevuseks oli see, et kohalik tegevusgrupp tegeleb ka selliste ülesannetega, millega meil tegeleb PRIA ja põllumajandusministeerium. See olevat nii korra jäänud ja nii ka edasi töötatakse. Strateegiat nimetatakse äriplaaniks, mida ka hinnati sõltumatu komisjoni poolt. Meetmed on maaelu arengukavas ette antud ja äriplaanis tehakse pigem eelarveline jaotus. Leader-telg on jaotatud üheksaks meetmeks ja kohalike tegevusgruppide juures peavad projektitoetuse taotlejad saama kõikidele meetmetele ka taotlusi esitada. Meetmed: mitmekesistamine mittepõllumajanduslikul suunal; ettevõtete asutamise ja arendamise toetus; turismitegevuste toetus; põhiteenused; külade uuendamine ja arendamine; maapiirkonna kultuuriväärtuste konserveerimine ja taastamine; koolitus ja informatsioon; oskuste omandamine ja arendamine; koostööprojektid. Jälgitakse, et fondide osas ei oleks kattuvusi. Seda mida saab ühest fondist taotleda ei saa taotleda teistest. Kohaliku tegevusgrupi ülesanded Iirimaal Ülesandeid on kohalikul tegevusgrupil palju ning nende ülesannete täitmiseks on nende büroodes paar inimest rohkem tööl, kui Eesti keskmise tegevusgrupi juures. Iirimaal kuulub ülesannete hulka projektide nõustamine ja ettevalmistamine, taotluste vastuvõtmine, hindamine, edastamine põllumajandusministeeriumi, väljamaksete tegemine, rakendamise jälgimine ja kontroll. Iirimaal tehakse Leaderi kaudu pigem suhteliselt suuri projekte. Iga projekti rakendajaga sõlmib omakorda lepingu kohalik tegevusgrupp. Projekte hindab juhatus, kellel on kohustus kokku tulla iga kuu. Seega hinnatakse projekte jooksvalt. Kuna projekti esitamisele eelneb pikk ettevalmistav periood, siis on tagasilükkamisi harva. Hindamiskomisjon ehk juhatus palka ega tasu ei saa. Kuna kohalik tegevusgrupp peab ise vastutama õigsuse ja kontrolli eest, siis on vähem jooksvat sekkumist keskasutuse ehk ministeeriumi poolt. Seminaride ja koolituste toimumise ning vabatahtliku töö arvestuse õiguse eest peab silma peal hoidma kohalik tegevusgrupp. Nende töötajad külastavad usinasti objekte ja teevad fotosid projektide erinevatest staadiumitest. Alla 1000 euro maksvad projektid on peaaegu kadunud, sest vastasel juhul läheb menetlemine kallimaks kui projekt ise. Keskmiseks projekti suuruseks nimetati 50 000 eurot. Maksimumsumma ühele projektile on 150 000 ja mõnel juhul kuni 200 000 või väga oluliste kogukonna projektide puhul ka 500 000 eurot. Toetuse määr (50, 75 ja 90%) oleneb projekti eesmärgist ja läbiviijast. Positiivse aspektina võiks veel nimetada, et taotlused ja ka aruanded, sh kviitungid, laetakse üles elektroonilisse süsteemi. Nii jõuavad dokumendid põllumajandusministeeriumisse kinnitamiseks suhteliselt kiiresti. Positiivne kinnitus saadakse 7 kuni 21 päevaga. Pikemalt läheb siis, kui on küsimusi. Väljamakseteks saab esitada kviitungeid iga kuu. Tehtud on mitmeid koostööprojekte, aga kahjuks suhteliselt vähe rahvusvahelisi koostööprojekte. Mida kohapeal nägime Meie ringsõitu saatsid LAG Meath Partnership tegevjuht Fiona Larkin ja finanstjuht Martin Hill. Alustasime Slane nimelisest kohakesest ja vaatasime seal kogukonnamaja Broomfield Heritage Centre. Maja oli saanud erinevaid toetusi ja üles ehitatud piirkonna inimeste poolt. Omavalitsus andis kogukonnamajale maa tasuta kasutamiseks, kuid muude kulude osas peavad kohalikud inimesed ise hakkama saama. Tegevused olid paljuski samad, mis ühes Eesti külamajaski võib ette võtta, – ringid, koorid, käsitöö ja üritused. Toreda lisandina oli õues laste aiamaa. Iga laps sai pisikesele maalapile istutada midagi ja jälgida selle kasvamist. Hoolimata maapiirkonnast, ei ole igal lapsel siiski oma aiamaad ja võimalust oma maja juures seda teha. Kogukonnamaja jooksvate kulude kate saadakse peamiselt ürituste rendituludest, kuid käivitatud oli ka loterii. Maja avas ametlikult 30.11.2007 Iiri president Mary McAleese, mille tähistamiseks oli majal mälestustahvel. Maja sissepääsu juures oli veel üks kivi – autasu parimale Leader koostööprojektile 2009. Majarahvas oli niivõrd sõbralik, et tegime läbi ka lühikese iiri tantsu kursuse ning näitasime ette mõned eesti rahvatantsu sammud. Järgmisena jõudsime Ashbourne ja külastasime Tayto Parki. Leader on selle suure atraktsioonide ja loomaaiaga pargi ehitamiseks ainult osaliselt toetust andnud. Tayto on Iirimaal toodetavate kartulikrõpsude nimi ning selle firma toodangu promoks on loodud ka suur atraktsioonide park. Siiski on tegu huvitava projektiga, mis annab piirkonnale ka hulgaliselt töökohti. Järgmine külastuspaik oli Bangla Therapy Centre – see keskus oli tekkinud sellest, et perel endal oli oma pojale vaja teraapiakeskust, mida piirkonnas ei leidunud. Pereema asutaski ja ehitas üles lastele suunatud teraapiakeskuse. Oma eriala spetsialistid saavad seal lapsi vastu võtta, konsulteerida nii ühekaupa kui väikestes gruppides. Toetust on saadud kahel korral kokku 110 000 euro eest. Viimane projekt oli Navani linnas siseruumides tegutsev laste mängumaailm. Eri vanuses lapsed saavad atraktsioonidel mängida, võimalus on tellida ka sünnipäevapidude tähistamist. Muljed Iiri Leaderist on üsna head. Muidugi on meie meetmete vahel erinevusi ja seda ka Leaderi rakendamisel. Üheks meie tugevuseks on maaeluvõrgustiku tegevuste laiem ulatus. Iirimaa maaeluvõrgustiku ülesandeid täidab hanke korras valitud erafirma, kus töötavad tublid spetsialistid, kuid kasutada olevad vahendid on hulga väiksemad.

« Tagasi