Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2013-07-16 |
|---|---|
| Nr: | 189 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3280&page=3265&action=article& |
| Teema: | Maaelu areng |
| Alateema: | Majandus |
| Kirjatüki pealkiri: | Kohaliku majanduse elavdamine |
| Kirjatüki autor: | Risto Räisa |
| Organisatsioon: | Eesti Maaülikool majandus- ja sotsiaalinstituut |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3276&page=3265&action=article& |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | Rootsi võiks olla paljudele riikidele eeskujuks, kuidas hoida ja toetada elu maapiirkondades. Rootsi riik on järjekindlalt ja suuremahuliselt panustanud nii rahaliselt kui muude toetusmeetmete abil tegevustesse, mis võimaldavad parandada elukeskkonda väljaspool suurlinnasid. Ometi on järjest intensiivsem globaliseerumine ja urbaniseerumine seadnud surve alla elu maapiirkondades. 25. – 26. juunil toimus Rootsis Åres konverents, kus arutati, kuidas muutuvas maailmas saaks elu edeneda ka väljaspool suurlinnasid. Konverents oli suunatud Põhjamaade maaelu edendamisega seotud organisatsioonidele. Et teema on äärmiselt aktuaalne ka Eestis, siis osales konverentsil Eesti Maaelu Arengukava 2007–2013 püsihindaja Eesti Maaülikooli Majandus- ja Sotsiaalinstituudi esindaja. Konverents toimus Põhja-Rootsis Åres. Toimumiskoht oli valitud iseloomulik konverentsi temaatikale. Just Põhja-Rootsi kannatab kõige rohkem väljarände ja pendelrände all. Kohalik ettevõtlus on vähenenud, mistõttu kolitakse suurlinnadesse või käiakse tööl kauge maa taha. Põllumajandusettevõtlus, mis varem maapiirkonda elus hoidis, pakub suurtootmise laienemise tõttu järjest väiksemale arvule kohalikele elatusallikat. Väiksem talupidamine ei tasu enam ära, mistõttu vähematraktiivsed põllumaad jäävad kasutuseta. Täpselt samad probleemid on aktuaalsed ka Eestis. Mida maaelu päästmiseks teha? Konverents oli üles ehitatud kahepäevalisena. Esimesel päeval esinesid ülevaatega olukorrast ning ettepanekutega oma ala tippspetsialistid Põhjamaadest. Teisel päeval arutasid konverentsil osalejad, milliste vahendite ja meetmete abil saaks toetada elu jätkumist maapiirkondades. Konverentsil esinejad ja osalejad olid ühte meelt, et riigi jõuline ja märkimisväärne sekkumine on maaelu elushoidmiseks vältimatult vajalik. Konverents käsitles teemat kaheosalisena: (1) kas ja milleks on maaelu jätkumine vajalik; (2) mida teha, et elu maal jätkuks? |
Viimati muudetud: 30.01.2024