Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2014-03-25 |
|---|---|
| Nr: | 220 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3827&page=3265&action=article& |
| Teema: | Maaelu areng |
| Alateema: | Ühistegevus |
| Kirjatüki pealkiri: | Väikeste toidutootjate koostöö teadusasutustega on võimalik ja vajalik |
| Kirjatüki autor: | Reve Lambur |
| Organisatsioon: | Maaeluvõrgustik |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3823&page=3265&action=article& |
| Piltide veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?b=325&page=3538&action=pic_list& |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | Veebruaris toimus järjekordne maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäev, mis seekord oli teaduse, arenduse ja innovatsiooni teemaline. Saime inspiratsiooni novembrikuust kuni veebruarini toimunud Euroopa innovatsioonipartnerluse mõttekodadest. Sel aastal alanud uus EL eelarveperiood toob kaasa uue maaelu arengukava 2014-2020 (MAK), mille meetmed rakenduvad loodetavasti järgmisel aastal ning need aitavad tulevikus tootjate ja teadlaste vahelist koostööd suurendada. 20. veebruaril toimunud teemapäeval tutvustasid Põllumajandusministeeriumi ametnikud vastavaid MAK meetmeid ning esitati erinevaid näiteid väikekäitlejate ja talunike koostööst teadusasutustega. Teemapäeval tutvustasid oma tegevusi Eesti Maaülikooli mikromeierei, Polli aiandusuuringute keskus ning Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskool. Oma kogemusi jagas ka Anu Johani, kes peab Viljandimaal Väike-Vasara talu ning on Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT üks eestvedajatest. Artiklis keskendumegi teemapäeval toodud näidetele. Edukas väiketalu peab olema innovaatiline FIE Anu Johani, kes peab Viljandimaal Väike-Vasara talu, omab koostöökogemust Viljandi Katsekeskuse, Eesti Taimekasvatuse Instituudi (endine Jõgeva Sordiaretuse Instituut) ja Eesti Maaülikooliga. Anu tegutseb hobitalunikuna, see tähendab, et peab talu oma põhitöö kõrvalt. On olnud sunnitud tegema innovatsiooni, kuna maad ja aega on vähe. Et maad on vähe, siis peab kasvatama midagi sellist, mida saab kallimalt maha müüa. Väetisi ta ei osta, vaid kasutab selleks oma loomade sõnnikut. Talu tegeleb köögiviljakasvatuse, seemnekasvatuse, seakasvatuse ja vutikasvatusega. Linnukasvatus: Tänu sellele, et Anu on seotud Viljandi OTT toiduvõrgustikuga, siis on ta teinud koostööd Piret Purru-Lemettiga, kes on Viljandimaal erinevaid linnukasvatuse alaseid koolitusi läbi viinud. Anu nõuanne on, et lisaks raamatute lugemisele ja internetis surfamisele, peab ka inimestega rääkima ning suulist nõuannet saama. Vutikasvatamise algusaastatel ostis ta poest täissööta, kuid kodus täpsemalt lugedes selgus, et see sisaldas GMOd. Et tegemist on mahetootjaga, siis ei saanud ta seda edasi kasutada ning hakkas hoopis ise söötasid kokku segama. Loomade söödaks kasvatab ise soja ning Viljandi katsekeskus teeb teenusena sojaseemne koristusteenust kombainiga (kuigi seemne kadu on sellisel juhul pea kolmandik, võrreldes seemnete käsitsi korjamisega, mis on seevastu oluliselt aeganõudvam). Tootjana soja söödaks kasutamisel oli suureks abiks Eesti Maaülikoolist Ragnar Leming. Eesti elab importsööda peal, kuid seda tuleks muuta. Asjakohane näide on see, et Eestis on vaid üks mahesöödatehas, mis asub Saaremaal Valjalas. Seakasvatus: Sead on külvikorras, st kui vabaneb köögiviljapõld, siis lähevad sinna sead, kes väetavad maad, eemaldavad umbrohu ja kobestavad mulda. Üks teadus on see, mida sa õpid koolitajatelt, teine see, mida õpid teistelt tootjatelt ning kolmas teadus on looduse enda rütmide järgimine. Lisaks on Anu teinud lepingulist koostööd Jõgeva SAIga - peipsi tippsibula kasvatamine. Viljandimaa toiduvõrgustik OTT tegevuse raames on kaasatud oma tegemistesse erinevaid teadlasi – Anne Luik, Selma Teesalu, Darja Matt, Virgo Mihkelsoo, Mikko Rahtola. Toiduvõrgustiku peamine eesmärk on teha kohalik toit kättesaadavaks kohalikule inimesele. Kogu tootearenduse saab laboris teha 5 liitri piimaga Eesti Maaülikooli mikromeierei kuulub EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna alla. Peamine eesmärk on küll üliõpilastega tegelemine, kuid tihedat koostööd tehakse ka ettevõtjatega. Ülevaate mikromeiereide tegevustest andis Hannes Mootse. Mikromeierei käivitus 2007. aastal, mida võib nimetada juurutamise ajaks. 2008. aastast hakkasid ettevõtjad ise huvi tundma, seega tekkis suurem otsekontakt ettevõtjatega, saamaks teada millist töötajat ettevõte oma tööstusesse tööle ootab ja mida kool peaks õpilasele pakkuma. 2009-2013 on toimunud paralleelselt regulaarne õppetöö ning koostöö ettevõtjatega. Koostööd on tehtud järgmiste ettevõtetega: SA Põlvamaa Arenduskeskus, OÜ Luke Farmimeierei, R Capital OÜ, Aivar Pikkmets (Mätiku talu), Kadastiku talu, Lambakasvatajate selts, OÜ Mahekala, Astelpajutooted OÜ. Ettevõtjal on alati võimalus pakkuda üliõpilasele välja mõni lõputöö teema. Uurimistöö läbiviimine ei maksa ettevõtjale midagi ning on samas ka kõigile tasuta kättesaadav, kuid seal võib olla ka riske, mis ei ole tootmisettevõttele vastuvõetavad, sest töö autor on üliõpilane. Hetkel on projekteerimise tasemel mahetöötlemiskeskuse (piim, liha, taimsed saadused, joogid, ehitus) loomine Moostesse. EMÜ tulevik: Õppekavadest lähtuvalt arendatakse ka õpikeskkonda, hetkel on olemas mikromeierei (piimasaaduste tehnoloogia labor) ning tulevikus on plaan rajada ka lihasaaduste tehnoloogia labor, taimesaaduste tehnoloogia labor ja ühtne analüüsilabor, sensoorikalabor, modelleerimis- ja projekteerimislabor ehk kärglabor, hetkel on pooleli projekteerimine. Kui see kõik valmis saab, siis oleme eeskujuks nii Baltikumile kui ka Põhjamaadele. Loodame, et selle valmimiseks jätkub piisavalt nii inim- kui ka rahalisi ressursse. Polli aiandusuuringute keskus aitab ettevõtja koduköögist välja EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse koostööst ettevõtjatega andis ülevaate Pille Põllumäe. Pollis on tootearendusköök, mis valmis 2009.a ELi projekti raames, mille käigus tehti valmis õunahoidla ning ehitati ka töötlemisköök. Polli keskus hõlmab aiandussektorit - puuviljad ja marjad. Aastas tehakse koostööd keskmiselt 40 ettevõtjaga. On tööpäevi, kus tuleb vaid telefonis rääkida. On ettevõtjaid, kes tulevad oma toodanguga ja palvega, et sellest midagi tehtaks, kuid on ka neid, kes tulevad oma kindla retsepti ja teadmisega. Mahud ja võimalused - kui mikromeierei mahub lauale, siis Pollis toimub kõik suuremal pinnal. Kahest tonnist toormest saab ühe tonni toodangut. Seda ei saa küll suurtootmiseks nimetada, kuid koduköögist on see siiski suurem – see aitab ettevõtjal otsustada, kas peaks ka omale sellised või mõned muud seadmed soetama. Praeguseks on Polli seadmed juba natukene vananenud, oleks vaja võimsamaid ja teistsuguseid masinaid. Tulevik: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse eestvedamisel ja koostööpartnerite kaasabil on rajamisel Eestis ainulaadne taimsel toorainel põhinevate teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus - pk.emu.ee/struktuur/polli_ak/tervisejaloodustoodetekompetentsikeskus/ Olustvere on ettevõtjatele koostööpartner Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskooli esindas teemapäeval Riina Annus, kes on seal õppetööstuse juhataja, toiduainetööstuse koordinaator ja piimanduse eriala juhataja. Olustveres on Erialaliitudega koostöös toimunud erinevaid koolitusi, nt Eesti Piimaliidu liikmeid õpetas koolitaja Hämeenlinnast Soomest. Lambakasvatuse koolitus algas lamba tapmisest ning lõppes lambalihast toidu valmistamisega. Samuti on toimunud ka kitsekasvatajate koolitus, kus tehti kitsepiimast juustu. Rohkem pilte Olustvere TMK kohta Maamajanduse Infokeskuse pildigaleriist - www.maainfo.ee/index.php Ettevõtjad saavad käia Olustveres oma toodanguga katsetamas. Oluline on tagada töötlejale kvaliteetne tooraine, kuid selleks on vaja õpetada nii tootmissektorit kui ka töötlemissektorit. Lõpetuseks Toidu tooteahel või toidu tarneahel koosneb (Väljavõte Hannes Mootse ettekandest:): põllumajanduslik tootmine taimne ja loomne toore toiduainete valmistamine toiduainete turustamine toidu tarbimine. Sektori arendamisel peaksime arvestama kõikide nende toidu tooteahela lülidega. Toorme tootmisega teenib vähem, aga kui tooret väärindada, siis on kasum kõrgem. Täispikka kokkuvõtetet teemapäevast saab lugeda SIIT Skeem Hannes Mootse ettekandest, mille leiab teemapäeva veebilt - www.maainfo.ee/index.php MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Anu Johani ja Hannes Mootse ettekanded on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel - www.maainfo.ee/index.php Järgmine maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäev toimub 10. aprillil Põlvas ning on taaskord teaduse, arenduse ja innovatsiooniteemaline. Info ja registreerimine - www.maainfo.ee/index.php Kohaliku toidu teemaleht (uudised, üritused, võrgustike kontaktid) Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/ |
Viimati muudetud: 30.01.2024