VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2014-04-08
Nr:	222
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3856&page=3265&action=article&
Teema:	Eesti Leader
Alateema:	Külade areng
Kirjatüki pealkiri:	Leader tegevusgrupp kui arendaja
Kirjatüki autor:	Piret Leskova
Organisatsioon:	Eesti Leader Liit
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3853&page=3452&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Aastatel 2009 - 2014 on Eesti kohalikud tegevusgrupid ise teinud kokku üle 200 LEADER arendusprojekti. Tegevusgruppide strateegiad on erinevad, nii on ka tegevusgruppide endi poolt elluviidavate Leader projektide arv tegevusgrupiti erinev. Näiteks on Valgamaa Partnerluskogu oma piirkonnas teinud kuue aastaga kokku 40 Leader arendusprojekti. Samas on aga ka tegevusgruppe, kelle strateegias ei ole tegevusgrupi enda projekte üldse ette nähtud, näiteks Tallinna läheduses paiknev Nelja Valla Kogu. Vaata tabel 1. Valgamaa Partnerluskogu arendusprojektid on suunatud koostööle kogukonna ja noortega, kui ka ettevõtlikkuse suurendamisele. Valik partnerluskogu projekte: Projekt "Valged laigud" - korterelamute koolitus ja nõustamine. Eesmärk: Julgustada ja toetada vähese koostöökogemusega kogukondi aktiivsemalt ise üheskoos võtma initsiatiivi, et muuta oma kodukoht selliseks, et seal oleks hea elada. Sihtrühmaks korteriühistuta korruselamud. Kogukonnale suunatud projektid: Kogukonna hääl - külade ja mittetulundusühingute koostöö kohalike omavalitsustega; õppereis Soome; Noortele suunatud projektid: Valgamaa noorsootöö nähtavaks; noorte kaasamine kogukonda ja elukeskkonna kujundamisse; noortekeskuste suvekool; õppereis Ida-Virumaale; noorte infomess; Valgamaa õpilasmalev; Ettevõtluse arendamisse suunatud projektid: ettevõtlusuuring; Valgamaalt Maamessile; Valgamaa turismi- ja ettevõtluskeskkonna ning Valgamaa ettevõtjate tutvustamine Balttouril 2014; ettevõtlusnõustamise teenuse arendamine; Valgamaa Partnerluskogu osaleb ka koostööprojektis "Elu kahe maailma piiril". Leader tegevusgrupid erinevad ka projekti summade osas, mida on kasutatud tegevusgruppide enda projektide elluviimiseks. Näiteks on tegevusgruppidest kõige suuremad summad arendusprojektidesse suunanud Pärnu Lahe Partnerluskogu, kellel on käsil piirkonna turustamine läbi Romantilise Rannatee. Vaata infot tegevusgruppide poolt esitatud projektitaotluste kogusummade kohta - joonis 1. Pärnu Lahe Partnerluskogu on pannud õla alla piirkonna turismimajandusele. Valik partnerluskogu projekte: "Romantiline Rannatee" www.rannatee.ee; Projekt "Pillid helisema", mille eesmärgiks on innustada noori muusikaga tegelema; Pärnu Lahe Koostöökogu rahvusvahelised koostööprojektid "Julge unistada" (Dare to Dream) ja "Keskaja festivalid" (Medieval Festivals) ning Soome-Eesti-Venemaa noortelaagrid (FIN EST Rural Youth Camps) äratasid suurt tähelepanu ka 2013. aastal Põhja-Baltimaade Leader rahvusvaheliste koostööprojektide konkursil. Kui tegevusgruppide keskmine projektitaotluste summa oli kuue aasta jooksul 100 430 eurot, siis Pärnu Lahe Partnerluskogu ja Valgamaa Partnerluskogu on ületanud tegevusgruppide keskmise üle kolme korra. Kahekümne kuuest tegevusgrupist 10 on teinud projekte üle tegevusgruppide keskmise ehk siis üle 100 430 euro. Üle poolte tegevusgruppide projektide kogusumma jääb aga alla keskmise. Vaadates aga tegevusgruppide järjestust tegevusgrupi enda projektide arvu ja kogusumma suhte järgi, siis saame hoopis teistsuguse pildi. Esiridadesse asub Saarte Koostöökogu, kelle keskmine arendusprojekti summa ühe projekti kohta on 37 725 eurot. Saarte Koostöökogu on teinud kuue aasta jooksul viis projekti. Saarte Koostöökogu oma-asjaks on olnud piirkonna tuntuse suurendamine ja noored! Valik koostöökogu projekte: Õppereis Saaremaa toidutöötlejatele kohaturunduse võimalustest. Tegevuspiirkonna brändi rakendamine. Koostööprojekt "Kohalik toit kogukonna toidulauale". Saarte Koostöökogu rahvusvahelised koostööprojektid on "Planeet ütles mulle" ("Planet Said to Me") ja "Sirguvad söögisellid" ("Growing Gastronauts"). Tabel 2 annab ülevaate tegevusgruppide järjestusest tegevusgrupi enda projektide arvu ja kogusumma suhte järgi ehk siis siin saab ülevaate sellest, mis on igas tegevusgrupis keskmine toetuse kogusumma ühe projekti kohta. Arvutuslikult on siis tegevusgrupi poolt esitatud projektitaotluste summa jagatud tegevusgrupi enda projektide arvuga. Näiteks: Saarte Koostöökogu on teinud kuue aasta jooksul 5 projekti kokku summas 188 623 eurot. Jagame 188 623 viiega ja saame 37 725 ehk siis Saarte Koostöökogu keskmine projektitoetus ühe projekti kohta on 37 725 eurot. Tabelis on leitavad ka teiste tegevusgruppide keskmised projektitoetused ühe projekti kohta. Selle ülevaate järgi jagunevad tegevusgrupid täpselt kaheks, kus 13 tegevusgruppi on ühe projekti kohta kulutanud keskmiselt üle 10 000 euro ja 13 tegevusgruppi aga alla 10 000 euro. Kuid lisaks eelnevalt mainitud kolme tegevusgrupi projektidele on põnevaid ja piirkonna arengu jaoks olulisi tegevusgruppide oma-projekte veelgi. Alljärgnevalt väike loetelu. Tartumaa Arendusseltsi projektid: Ettevõtluse arendamisele suunatud projektid: Liikuvad ettevõtlusnõustajad Tartumaal; uuringute läbiviimine ettevõtluspotentsiaali aktiveerimiseks Tartumaal (metsaressurss, energia tootmise ressurss, maavarade ressurss); Kogukonnale suunatud projektid: kogukondade koolitusprogramm; tervisespordi edendamine Peipsimaal; Osalemine koostööprojektis "Elu kahe maailma piiril"; Noortele suunatud projektid: Rahvusvaheline noorte LEADER seminar - tulevikuküla ehitamine. Lääne-Harju Koostöökogu projektid: Piirkonna sädeinimestele koolitused ja koolitusreis; Lääne-Harju piirkonna turismiteenindajate koolitus; toiduhügieeni koolitus; Virtuaalne piirkonna infokaart; Lääne- ja Põhja-Harju turismialase koostöövõrgustiku loomine; Lääne-Harju kohaturundus; Ettevõtlikkuse edendamise programm. Hiidlaste Koostöökogu arendusprojektid: Rahvusvaheline koostööprojekt traditsioonilise purjetamise ja merepärandi edendamisel ("Traditional Sailing and Maritime Heritage"); Koostööprojekt Saarte Koostöökogu ja Kodukant Läänemaaga "Kohalik toit kogukonna toidulauale"; Kohaliku toidu sügislaat; Rahvusvaheline koostööprojekt koostöös Saarte Koostöökogu ning Inglismaa ja Prantsusmaa partneritega "Sirguvad söögisellid" ("Growing Gastronauts"). Peipsi-Alutaguse Koostöökoja arendusprojektid: Piirkonna esindamine Mardilaadal; Valdade viidastamine; Õppereisid vabaühendustele; Peipsimaa turundusstrateegia 2020 koostamine; Rahvusvahelise talveseminari korraldamine; Tervisesporditeemalise noortelaagri korraldamine. MTÜ PAIK: Pandivere pae-aasta läbiviimine ja paekonverentsi korraldamine; Pandivere giidide koolitus; Ettevõtjate õppereis Austriasse; Pandivere kaardid ja tooted; Rahvusvahelised koostööprojektid "Sallast Sallasse", "Külad liikumises", "Koostööle lähedal ja kaugel". Võrumaa Partnerluskogu arendusprojektid: UMA MEKK kaubamärgi väljatöötamine ja ellurakendamine; Osalemine projektis "Elu kahe maailma piiril"; Uuringu "Kogukonnateenuste arendamine Võrumaal" läbiviimine. Kirderanniku Koostöökogu: Kirderanniku visuaalse identiteedi väljatöötamine; trükis "Avasta Kirderannik"; trükis "Kirderanniku marsruudid - reisi aeglaselt"; Kohaliku toidu õppeprogrammi koolitusreis Austriasse; Turismiettevõtluse ja kohaliku toidu programmi sidustamine läbi koolituste; Kohaliku toidu brändi loomine ja turundustegevuste kavandamine. Kokkuvõtteks Lõpetuseks tahaks öelda, et kuigi tegevusgruppe on keskmise järgi väga raske määratleda ja keskmist tegevusgruppi ei ole olemas, on siiski graafiliselt põnev vaadata tegevusgruppide paiknemist keskmise suhtes. Joonisel 2 on arvestuse aluseks tegevusgrupi enda projektitaotluste kogusumma eurodes. Ülevaate lõpetuseks tahan veel öelda, et kuna käimas on tegevusgruppide strateegiate koostamised, siis ehk leiab mõni tegevusgrupp siit ka mõne sisendi oma strateegiasse ja ka seda, et statistikat ei maksa päris puhta kullana võtta. Statistika kohta on väga tabavalt öelnud pesapallilegend Lou Piniella: "Statistika on nagu bikiinid - nad näitavad palju aga mitte kõike." Edukat LEADER projektitaotluste koostamist tegevusgruppidele uueks programmperioodiks! Piret Leskova, Eesti Leader Liit LISAD: Tabel 1: Kohalike tegevusgruppide järjestus tegevusgruppide enda projektide arvu järgi Joonis 1: Kohalike tegevusgruppide järjestus projektide kogusummade lõikes Tabel 2: Kohalike tegevusgruppide järjestus tegevusgruppide enda projektide keskmise järgi Joonis 2: Kohalikud tegevusgrupid "keskmise" suhtes Maaeluvõrgustiku lisainfona lisati artiklisse tegevusgruppide näiteid.

« Tagasi