INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2014-11-18
Nr:	248
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4396&page=3265&action=article&
Teema:	Eesti Leader
Alateema:	Ühistegevus
Kirjatüki pealkiri:	LEADERi panus toiduvõrgustike ja koolitoidu arendamisse
Kirjatüki autor:	Krista Kõiv, Reve Lambur
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4395&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	21. oktoobril toimunud maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäeva kajastasime ka 28. oktoobri Võrgukirjas, kuid seekord keskendub fookuslugu teemapäeva raames toimunud kahele arutelugrupile: LEADER ja kohaliku toidu võrgustikud ning LEADER ja koolitoit. Mõlemas grupis esitleti kahte näidet, millele järgnes arutelu. Arutelu juhtisid Eesti OTT eestvedaja Sirkka Pintmann, Saarte Koostöökogu nõustaja Sulvi Munk ja Kodukant Läänemaa tegevjuht Ene Sarapuu. Kohaliku toidu võrgustikud ja LEADER Mercedes Merimaa, Pärnu Lahe Partnerluskogu tegevjuht andis ülevaate kohaliku toidu temaatikast Romantilisel Rannateel. Kohalik toit on Romantilise Rannatee projekti üks alavaldkondi ja kohalikku toitu pakutakse kõikidel Romantilise Rannatee nimiüritustel, näiteks lestafestil, hapukurgifestivalil, võilillefestivalil jt. Tänu koostöövõrgustikule on maaturismiettevõtjate ja tootjate vaheline suhtlemine muutunud lihtsamaks, mis on omakorda julgustanud ka tootjaid. Koostöövõrgustikku kuuluvad lisaks maaturismiettevõtjatele ja talunikele ka külaseltsid. Turismiettevõtjate ja tootjate vahel on välja kujunenud otse tootjalt tarbijale sidemed. Romantilise Rannatee piirkonnale on oluline, et turismiettevõtjad pakuksid kohalikust toorainest valmistatud toitu. Põhja-Eesti kohaliku toidu koostöövõrgustikust ja kaubamärgisest andis ülevaate võrgustiku liige Piia Tiigemäe, Rebase talu perenaine. Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustikku on LEADERi abil ning Arenduskoja eestvedamisel arendatud juba mõned aastad. Piirkond hõlmab hetkel viit valda: Ambla, Tapa, Vihula, Kuusalu ja Kadrina. Tegevused ja suund on sarnased Romantilise Rannatee omadega - väiketootjate ja turismiettevõtjate vahelise koostöö edendamine. Eesmärk on moodustada toimiv võrgustik, mis vääristaks kohalikku toorainet ning tooks esile ka piirkonna traditsioonilisi toite. Välja on töötatud märgis, mille on praeguseks saanud 16 toidutootjat ja -pakkujat. Võrgustiku liikmetele on korraldatud mitmeid koolitusi ning toimuvad tegevused koolide ja lasteaedade suunal. Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis on kvaliteedimärk ning näitab, et seda tootjat saab usaldada. Plaan on laieneda ka teistesse Harjumaa valdadesse. Arutelu juhtis Sirkka Pintmann, kes on üks OTTide (Otse Tootjalt Tarbijale) eestvedajatest. OTT-liikumine on alates 2009.a korraldanud tootjate ja tarbijate omavahelisi kaubakohtumisi nii Kuusalu, Raasiku, Kose, Rakvere piirkondades, kui ka Viljandimaal, Saaremaal, Läänemaal ja Pärnumaal. 2014.a kevadel loodi OTTide liit - MTÜ Eesti OTT Kuidas jõuaks info ja kaup paremini tarbijani? Lühikese ajurünnaku tulemusena püüti leida vastused küsimustele: - Mis on kohalik toit? - Kes on tarbija? - Millised on tegevused, kuidas kohalik toit jõuaks tarbijani? - Mis on kohalik toit? - Tegevused, kuidas kohalik toit jõuaks tarbijani? - Kohaliku toidu tarbijad? - Kohapeal (piirkonnas) toodetud toit - Hulgikogus versus jaekogus - Keskkonnasõbralik, vastutustundlik kaup, võimalikult väike roheline jalajälg - Traditsiooniline - Nime ja näoga toode - Kaasaegsus - Raha jääb piirkonda - Hooajaline toit - Piirkondlik omapära Olemasolevad: www.eestimahe.ee, Eesti OTT, kohalik pood Turundus, mis toetab arukust Müük turismiettevõttele Tootjate omavaheline võrgustumine (kaubavahetus) Naabrid Piirkonna inimesed ja ettevõtted Piirkondlikud lasteasustused Toitlustajad Ürituste, laadad Haiglad Kaitsevägi Vanadekodud Turistid Eesti omanike kaubaketid (nt ETK) Koolitoit ja LEADER Koostööprojekt "Kohalik toit koolis ja lasteaias" sai alguse Saaremaa mahetootjate 2009. aastal Saaremaa koolides läbi viidud uuringust, kus selgus, et 80% toorainet toodi sisse mandrilt. Mahetootjad pöördusid Saaremaa LEADER-tegevusgrupi poole, mis omakorda kaasas hiidlased ja Läänemaa. Projekti raames korraldati erinevaid üritusi koolide personalile. Saaremaal läksid projektiga rohkem kaasa lasteaiad, kus toiduraha lapse kohta on suurem. Tavaliselt köögipersonaliga ei tegele mitte keegi. Projekti tulemusena kasvas huvi teema vastu märkimisväärselt. Ene Sarapuu, Kodukant Läänemaa tegevjuht kirjeldas koostööprojekti tegevusi: "Peamised kitsaskohad olid, et tarbija ja tootja ei saa omavahel kokku." Läänemaal kaasati kutsehariduskeskus ning koolikokad. Projekti raames korraldati õppereise, koolitusi ja retseptivõistlus. Läänemaal viidi läbi küsitlus, kust tulid välja trendid ja vajadused. Projekti raames käidi koolist kooli ning inimesed said omavahel kogemusi vahetada ning ka tootjad olid alati kaasatud. "Teadlikkus oli ikkagi ääretult madal! Lihtsaim tundus osta külmutatud kotlet. Samuti oli algul näha, et Veterinaar- ja toiduamet ametnikud tõlgendasid piirkonniti seadust väga erinevalt." rääkisid projekti elluviijad. Koostööprojektist "Sirguvad Söögisellid" tegi ülevaate Sulvi Munk. Tegemist on rahvusvahelise koostööprojektiga, milles osales 5 kooli Saaremaalt, 2 kooli Hiiumaalt, 4 kooli Inglismaalt ja 4 kooli Prantsusmaalt. Partnerkoolides rajati koolide juurde peenramaad. Lapsed võtsid oma toodanguga osa Saaremaa turupäevadest. Käidi taludes, seejärel mindi leivatööstusesse, et toiduahelat paremini tundma õppida. Lisaks toimusid töötoad tippkokkadega, kus tippkokk püüdis asetada ennast koolikoka rolli. Alati olid toidu tegemisse kaasatud ka lapsed. Muutustele peavad avatud olema kõik Ettekannetele järgnenud arutelu juhtisid Sulvi ja Ene. Sulvi sõnul on muutusi näha, sest koolid on hakanud mõtlema, kuidas kasutada võimalikult palju kohalikku toorainet. Arutelu käigus leiti, et oluline on ikkagi ka lapsevanema eeskuju, seega tuleb kindlasti harida ka lapsevanemaid. Ning muutustele peavad avatud olema kõik osapooled - näiteks kui koolikokk on vastu, siis on väga keeruline midagi muuta. Koolide jaoks on talunikelt kõige rohkem hakatud ostma juurvilja ja kartulit ning liha ei osteta külmhoonest, vaid otse kombinaadist. Tapa kooli näide: toitlustusteenus ostetakse sisse ning kohapeal toitu ei valmistata. Leping on sõlmitud kohaliku omavalitsuse ja suurköögi vahel. Suurte hangete ja teenuste tegemist ei tohiks lubada, sest mida kaugem, seda vähem kohalik. Samas iga omavalitsus jälgib pingsalt eelarvet ning hulgi on ju soodsam. Tapa lastevanemate algatusel peetakse koolis puhvetit, kus pakutakse tervislikku ja värsket toitu, näiteks ostetakse väga palju kooritud porgandit - 7 kuni 8 kg päevas. Puhveti pidamisega on tegeletud üks aasta – see annab võimaluse osalise tööajaga töötada. Suvel on tunnustatud kooliköögid tühjad ning võiksid olla kasutuses kogukonnaköögina. See tulu saaks minna koolile. Samal ajal antakse võimalus kohalikul väikeettevõtjal oma tootmisega alustada. Üheks võimaluseks oleks ka see, et kooliköök on avatud avaliku toitlustuskohana, nagu näiteks Põltsamaal. Veel ettepanekuid: - Tuleks leida avaliku elu tegelasi, kes kohalikku toitu sh kala propageeriksid. Vaja on reklaamnägusid; - Koolilapsed on kapriissed - tuleb tekitada nõudlus, st anda vähe - Lugude jutustamine; - Üks osa teavitusest võiks rõhuda sellele, et mahe ei võrdu kallis; - Esteetiline laua katmine; - Eesti koolides on lõunapaus liiga lühike; - Hommikupudru on väga kuum kaup! - Koolikokkasid tuleb koolitada ja tunnustama; - Trükiseid on liiga palju, rohkem võiks olla praktilisi projekte, kus inimestega tegeletakse - õppereise, koolitusi, kasvõi riigi siseselt; - Lapsevanemad võiksid seltsinguid moodustada; - Lapsed kaasata toidutootmisesse, tänapäeval saaks koolipeenra teha ju ka turbakotti; Üleriigiline lastevanemate liikumine, et riiklikku kooliraha tõsta. Kõigi teemapäeva ettekannete ja videosalvestustega saab tutvuda Maamajanduse Infokeskuse veebilehel

« Tagasi