VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2015-01-13
Nr:	255
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4518&page=3265&action=article&
Teema:	Teised võrgustikud
Alateema:	Konverents
Kirjatüki pealkiri:	Eesti OTTide kokkusaamine Viljandis
Kirjatüki autor:	Krista Kõiv ja Reve Lambur
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4515&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?id=3215&page=3336&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Eesti kohaliku toidu võrgustikud "Otse Tootjalt Tarbijale" ehk OTTid said kokku Viljandimaa OTT võrgustiku aastapäevaseminaril, mis toimus 10. jaanuaril 2015, Sakala keskuses Viljandis. Päev oli jagatud kolme ossa: kõigepealt toimus Eestimaa OTTide ja tootjate kohtumine, seejärel kohaliku toidu ja toodete laat linnarahvale ning lõpetuseks avatud seminar globaalpohmelusest. Eesti OTTid Sissejuhatuse tootjate kohtumisse tegid Kuusalu OTT ja MTÜ Eesti OTT algataja Sirkka Pintmann ja Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT eestvedaja Anu Johani. Sirkka Pintmann, keda võib nimetada ka OTT liikumise maaletoojaks Eestis, andis põgusa ülevaate, mis on OTT. Otse tootjalt tarbijale ehk OTT on mudel, mida alates 2009. aastast on Eestis arendatud. Tegemist on toiduvõrgustikuga, mille eesmärk on pakkuda tuge väiketalunikule ja tarbijale, et tooteid saaks osta ilma vahendajata. Esimene OTT loodi 1. augustil 2009.a Kuusalus, seejärel hakkas tegutsema Raasiku OTT 2010.a ja Peetri OTT. Viimane on oma tegevuse küll praeguseks lõpetanud. OTTid käivad koos veel Viljandis, Kosel, Rakveres, Kolgal, Pärnus, Haapsalus (Läänemaa OTT) ja Kuressaares (Saare OTT). Loodud on ka üle-eestiline MTÜ Eesti OTT, mille eesmärgiks on OTTide omavahelise koostöö suurendamine, läbi mille pakkuda talunikele laiemaid müügivõimalusi ja korraldada ühisüritusi. OTTide hetkeseis Uma Mekk’i eestvedaja Kadri Karu Võrumaa Partnerluskogu piirkonnast: "Meil regulaarseid kaubakohtumisi ei toimu. Panustame rohkem oma kaubamärgi UMA MEKK väljaandmisele ja ühisturustamisele." Läänemaa OTTi eestvedaja Karin Kuusemaa, kes on tegutseb ka ise tootjana Tammejuure mahetalus: "OTT tegutseb juba teist aastat, peamiselt Haapsalus. Korralised kaubapäevad toimuvad alates 2013.a juulist." Pärnumaa OTTi eestvedaja Herdis Elmend: "Pärnakatel ei ole taolisi tootjate koosistumisi veel toimunud, Facebook`i lehel on küll juba ligi 2000 fänni, kuid samas neljapäeval käib kohal väga vähe rahvast." Kose OTTi eestvedaja Olja Markova, kes on ka kitsepiimatootja: "Kord kuus võiks korraldada OTTide kokkusaamisi koos toodete pakkumisega, et oleks võimalik ka teisi piirkondi külastada." Saaremaa OTT on loodud MTÜ Saare Mahe ja Saaremaa Talupidajate Liidu koostöös, tegevusega alustati 2014.a mais. Esimesena valmis internetipõhine kauplemissüsteem, et ostjad saaksid ise otse tootjate käest tellida. Eesmärk on olla kohalikule väikeettevõtjale toeks toodete turustamisel, ühise teabematerjali või pakendi valmistamisel, logistika korraldamisel jne. Eesmärk on müüa toodang parema hinnaga. Rakvere OTTi veab Ele Sööl: "Rakvere OTT alustas eelmise aasta aprillis, ühtegi kaubakohtumist pole vahele jäänud ning on tekkinud püsikliendid." Viljandi OTT tootja Ants Tamme Koksvere veskist: "Viljandi OTTi puhul on võrgustiku eestvedajad suure töö ära teinud." OTTide ootused katusorganisatsioonile EESTI OTT OTTide ootus on saada rohkem omavahel tuttavaks, leida uusi kontakte, õppida teiste headest kogemustest, suurendada koostööd ja korraldada ühisüritusi. Tuleb tõsta avalikkuse teadlikkust, sest ikka leidub veel inimesi, kes ei ole midagi OTT-idest kuulnud ja levitada arusaama, et toiduvõrgustike kaudu saab ehtsat toitu. Samuti võiks leida ühiseid lahendusi, mis aitaksid üle saada logistikaga seotud probleemist, et iga tootja ei peaks ise sõitma. Tootja ootus OTTile on, et oleks võimalus tootjaid laiemalt tutvustada. Kui tootja nimi on kusagil infomaterjalis, siis leitakse teda paremini! Tähtis on ühine messidel ja laatadel osalemine, sest väiketootja jaoks on osavõtutasu sageli ülejõu käiv. Siinkohal tegigi Viljandi OTT üleskutse, et 5. - 7. juunil toimuvad Viljandis Hansapäevad, kuhu on planeeritud ka OTTide telk ja kuhu oodatakse OTTide tootjad üle Eesti. Keskaegsete rõivastega Hansapäevadele Tootjate kohtumine jätkus Lea Malingu loenguga keskaegsetest rõivastest ning toimus väike moedemonstratsioon. Esitlemisele tulid riided 13., 14. ja 15. sajandist. Kas teadsite, mis vahe on rõival ja kostüümil? Rõivas on valmistatud käsitsi ning kostüüm on valmistatud masinaga. 13. sajandil levis arusaam, et mida rohkem riiet, seda rikkam inimene. Riided valmistati villasest kitsast kangast, kleidi all kanti pikka linast valget pluusi. 14. sajandil muutus riietus liibuvamaks, moodi tulid nööbid, kaelus avardus ning varrukad olid kitsad. 15. sajandil muutus riietus keerukamaks, tulid kasutusele karusnahad, kaelused olid avarad ja kolmnurksed, varrukad olid kitsad, kanti uhkeid peakatteid - peakatete sajand. Lea Malingu soovitus oli, et lihtsa keskaegse riietuse juures võiksid naised kanda pealinikut. Logistikalahendus - Social Logistics Kuna toiduvõrgustike jaoks on üheks oluliseks teemaks logistika, siis koosolekule olid kutsutud ühte võimalikku logistika lahendust tutvustama Magnus Nirgi ja Paavo Ränk firmast Bo Technologies OÜ. Mis on Social Logistics? See on platvorm tarbijatele ja tootjatele, veebilehekülg ostmiseks ja müümiseks, võimalus transpordi hankimiseks ja müümiseks, ühtne kanal andmete ja info vahetamiseks. Kaja Kesküla, Lõuna-Eesti toiduvõrgustik (LET) eestvedaja kommentaar: "LET tegutseb alates 2006. aastast, kui hakati korraldama Võru- ja Tartumaa eraisikutele kaupade laiali viimist. 2009.a hakati internetis müügiväravat üles ehitama ning 2010. aastaks saadi see tööle. Kuid praeguseks on see lahendus vananenud ning ollakse huvitatud uue lahenduse arendamisest. LET ühendab ligikaudu 15 talunikku. Muuhulgas viiakse kaupa ka toitlustusettevõtetele Tallinnas - hetkel ületab nõudlus pakkumise." Kohaliku toidu taluturg üheks päevaks Sakala keskuse fuajeesse üles sätitud taluturult said nii seminaril osalejad kui linnarahvas osta head ja paremat: piimatooteid, lihatooteid, teraviljatooteid, köögiviljatooteid - kõike kohalikku ja maitsvat Eestimaa väiketootjatelt. Globaalpohmelus Seminari keskne osa - kaks tulevikku vaatavat ettekannet. Esimesena rääkis publitsist Kaupo Vipp majandusest, toidust ja globaalpohmelusest ning seejärel arutles Viljandi Rohelise maja poe ja kohviku omanik Enn Onni kohaliku ja puhta toidu teema üle globaalpohmeluse tingimustes. Kaupo Vippi ettekanne kestis poolteist tundi ning et sellest täpsemalt aru saada, tuleks lugeda tema raamatut või sattuda tema loengule. Kuid üldjoontes on nii, et inimeste arv maailmas kasvab pidevalt, kuid taastumatud ressursid, eelkõige nafta tootmine headest leiukohtadest hakkab otsa lõppema. Alles jäävad leiukohad, kust nafta hankimine ei ole enam ressursitõhus. Siinkohal kehtib seos, et kui rahvastiku arv kasvab, siis elatustase langeb ja vastupidi. 20. sajandil ehitati kõik süsteemid üles sellele, et meil on pidev nafta juurdevool. Umbes 30% kasutatud energiast põhineb naftal, kuna nafta kasutegur on kütustest kõige suurem. Majanduslik mõtlemine põhineb sellel, et alati valitakse selline energiakasutusviis, mis on kõige kättesaadavam. Elusolend võtab alati kõige parema kasutusele kõige varem. Näiteks õunapuu otsast ei võta keegi esimesena kõige kõrgemat ja ilusamat õuna, vaid võetakse kõige parem õun, mis on kergesti kättesaadav. Rahandus ei saa toimida ilma kasvuta. Kui nafta hind langeb, siis langeb ka majandus ka ning oleme majanduskriisi lävel. Keskmise ameeriklase sissetulek on nominaalselt küll tõusnud, kuid reaalselt langenud. Komplekssete ühiskondade kollaps (lihtsustumine) - iga ühiskond jõuab mingil hetkel sinna, kus kasumlikkuse tegur langeb. Iga süsteemi lahendamiseks peaks tekitama uue lüli, kuid on jõutud sinnamaale, et uus lüli ei ole kasulik, ei anna midagi juurde. Reaalne on lahendada universaalseid probleeme, mitte globaalseid. Kui hakkaksime tarbima kohalikku asju, siis oleks see esmane, mis teha saame. Tuleb luua kogukonnad, varuda tööriistad. Kõige olulisemad on vesi ja toit. LISAINFO: Kaupo Vipp on kahel korral rääkinud ka Öölikoolis, mille salvestused on järelkuulatavad - www.ylikool.ee/et/13/kaupo_vipp Kohalikust ja puhtast toidust Enn Onni, Viljandimaa Rohelise maja poe ja kohviku peremees, on väliseestlane, kes tuli siia 1995.a Ameerikast ning läks algul Põlvamaale elama. Kõik sai alguse sellest, et Ennul olid tööriistad! Tulevikuperspektiivist lähtudes lähevad kõik elektritööriistad kusagile prügimäele ja asemel tulevad tavalised tööriistad. Ehitas oma kätega (alates metsa langetamisest ja palkide koorimisest kuni viimase viimistluseni) palksauna, paar aastat elati ilma elektrita. Viljandis toimiv kodukohvik sai alguse puukuurist. Kohviku tarbeks hakati otsima puhast ja kohalikku toorainet. Hiljem sai kohvikuks endine apteek. Nüüdseks tegutsevad nad seal juba neljandat aastat. Emil Rutiku kommentaar: Kurb on see, et Eesti maapoest ei leia ühtegi kohalikku toodet. See raha läheb piirkonnast välja, kuid selleks, et raha jääks kohapeale, tuleks tarbida kohalikku toodet. Samas on kohalik toit jätkuvalt liiga odav ja selle tootmine ei tasu ennast ära. Maagiline kaubakohtumine Sirkka ütles lõpusõnadena OTTidele välja järgmist: "Usun, et maagiline kaubakohtumine Eestimaa ristteedele leiab aset ka siis, kui internetti enam ei ole ja välismaailm on kinni."

« Tagasi