VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2015-02-18
Nr:	260
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4610&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Töökoosolek
Kirjatüki pealkiri:	Euroopa maaeluvõrgustike üldkogu esimene kogunemine Brüsselis
Kirjatüki autor:	Ave Bremse
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4608&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Euroopa maaeluvõrgustike esimene üldkogu toimus 26. jaanuaril 2015 Brüsselis Uue perioodi (2014-2020) maaelu arengukava rakendamisele kaasaaitavate võrgustike organisatsioonilises struktuuris on toimunud mitmeid uuendusi ja muudatusi - eelmise perioodi koordinatsioonikogu on asendunud laiemapõhjalise üldkoguga. Esimesel kohtumisel olid arutluse all maaelu paremaks võrgustamistegevuseks mõeldud strateegilised ja struktuurilised teemad. Maaeluvõrgustiku üldkogu (Rural Networks' Assembly) Maaeluvõrgustiku üldkogu on Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD võrgustik) ja Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku (EIP võrgustik) ühine üldkogu. Kui ENRD võrgustik tegutses juba eelmisel (2007-2013) perioodil, siis EIP võrgustik on loodud alles uueks 2014-2020 perioodiks innovatsioonialase võrgustikutöö koordineerimiseks põllumeeste, nõustamisteenuste osutajate ja teadustöötajate vahel. Üldkogu eesmärgiks on mõlema võrgustiku eesmärkide, ülesannete ja koostöö parem korraldamine ning võrgustikutöö temaatiline täpsustamine. Lisaks nimetatud kahele võrgustikule on kolmandaks seotud võrgustikuks Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustik. Maaeluvõrgustiku üldkogu koosneb 196 liikmest ning tegemist on koordineeriva koguga, kus arutatakse erinevaid teemasid ja koordineeritakse tegevuskavasid. Üldkogul esindatud asutused ja organisatsioonid on jaotatud nelja suuremasse kategooriasse: valitsusasutused, maaeluvõrgustikud, kodanikuühiskonna ja innovatsiooni esindajad. Täpsemalt kuuluvad sinna kõigi 28 liikmesriigi maaeluvõrgustike, korraldusasutuste e ministeeriumite, makseagentuuride, LEADER kohalike tegevusgruppide, innovatsiooni tugiteenuste või nõustamisteenuste esindajad ja teadusasutuste esindajad. Lisaks 25 üleeuroopalise organisatsiooni esindajat ja kolm kohalike omavalitsuste esindusorganisatsiooni. Üldkogu hakkab kogunema vähemalt kaks korda aastas. Eesti esindajad üldkogul: Tanel Tang ja Helena Pärenson (Põllumajandusministeeriumi e korraldusasutuse esindaja), Aivar Niinemägi (PAIK, LEADER tegevusgruppide esindaja), Piret Kljutšivski (PRIA e makseagentuuri esindaja), Katri Lingi (Eesti Maaülikool e teadusasutuse esindaja) ja Ave Bremse (maaeluvõrgustik). Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan’i sõnum Esimest maaeluvõrgustike üldkogu juhtis Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi üksuse peadirektor Aldo Longo. Sisulise sõnumi tõi Üldkogule uus Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan. Ta rõhutas, et uue perioodi eesmärgiks on jätkuv kasv. Iga liikmesriik saab saavutada tulemusi vastavalt oma eripärale. Olulisteks teemadeks on energia säästmine, keskkonnakaitse, innovatsioon ja lairiba. Edasiarenguks on liikmesriikide maaelu arengukavad head dokumendid. Meie eesmärk on ju suurem efektiivsus - mitte niivõrd rohkem toota, aga toota kvaliteetsemalt. Luubi alla tuleb võtta noortalunikud. Oluline on maaelu mitmekesistamine, paljude edukate tegevuste nagu maaturismi arendamine ja puhkuseteenuste korraldamine. Kuna plaanitud eelarve on suur, siis peab olema tagatud ka tõhus seiresüsteem. Tähelepanu tuleb pöörata ka lihtsustamisele, kuid see ei ole kunagi lihtne. Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaidi kõne Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid jagas oma mõtteid, kuidas võiks paremini kasutada EL eelarvet. Sissejuhatuseks tõi ta esile, et viimaste uuringute kohaselt on maaeluvõrgustike ja ENRD võrgustiku töö avaldanud maaelu arengule positiivset mõju. Samas pole võrgustikutöö võimalused ennast veel ammendanud. Veelgi rohkem saaks ära teha, parandades riigiülest koostööd näidete levitamisel. Maaeluvõrgustikud saavad veel rohkem abiks olla EL vahendite kasutamise kaasaaitamisele - fokusseerimise suurendamisele, vigade vähendamisele ja protsesside lihtsustamisele (heaks näiteks on siinkohal Euroopa Sotsiaalfond) ning rahastamise mitmekesistamise valdkonnas uute finantsinstrumentide leidmisele. Tuleb ühiselt eesmärgi nimel töötada, et panustatud avalikud vahendid tooksid kaasa võimalikult suure arengu. Kõne tekst inglise keeles on tervikuna leitav SIIT Veel uutest struktuuridest Laiapõhjalise üldkogu ettevalmistamiseks ja tööplaanide koostamiseks, alustab tööd maaeluvõrgustike juhtrühm (Rural Networks' Steering Group), mis koosneb 48 esindajast. Igast liikmesriigist kuulub sinna vähemalt üks ministeeriumi või maaeluvõrgustiku, Euroopa katusorganisatsioonide, nõuandeteenistuste ja seire esindaja. Eesti juhtrühma esindaja on Reve Lambur maaeluvõrgustikust. Erinevate teemadega tegelemiseks on loodud maaeluvõrgustiku alalised allrühmad (permanent sub-groups): innovatsioon põllumajanduse tootlikkuse ja säästvuse arendamiseks (60 esindajat), LEADER ja kogukonna juhitav kohalik areng (LEADER/CLLD, 96 esindajat) ja maaelu arengu programmide hindamine (asutamisel). Struktuuris on ette nähtud võimalus luua ka ajutisi temaatilisi allrühmasid ja fookusgruppe. Kõik Euroopa võrgustikud hakkavad korraldama ka seminare, koolitusi jt üritusi. Kolme allrühma koosseisude osas on tänaseks teada Eesti esindus LEADER/CLLD allrühmas: Põllumajandusministeeriumist Tanel Tang, maaeluvõrgustikust Ave Bremse ja LEADER Foorumi esindaja Aivar Niinemägi. Allrühm hakkab koos käima kaks korda aastas. Temaatiliste töörühmade töö Päeva teisel poolel jaguneti viide erinevasse töörühma, et teemade kaupa tuleviku tegevusi arutada. Töörühm 1 - Parem koostöö ENRD/EIP-AGRI võrgustikuüksuste vahel. Kuidas võrgustikutöö poliitika täiendaks teisi võrgustiku vorme ja tõstaks kaasatust? Töörühm 2 - Talupidajad ja innovatsioon. Kuidas luua dialoogi talupidajate ja teaduslike uurijate vahel? Töörühm 3 ja 4 - Võrgustikutöö prioriteedid. Millised on maaelu arengukava rakendamise tõhustamisel maaeluvõrgustike võrgustikutöö prioriteetsed teemad? Töörühm 5 - Innovatsiooni prioriteedid. Millised on innovatsiooni prioriteetsed teemad võrgustike tegevustes? Töörühm 6 - Parem kommunikatsioon sihtgruppidega. Kuidas saavad maaeluvõrgustikud kommunikatsioonitööd teha, et täiendada teadlikkust ja tõsta aktiivsust? Eesti esindajate kommentaarid töörühmades toimunu kohta Helena Pärenson: Osalesin töögrupis nr 5 - innovatsiooni prioriteedid. Grupiarutelude käigus püüdsime sõnastada ning olulisuse alusel reastada võimalikud prioriteetsed teemad innovatsioonitegevuste jaoks. Arutelud viisid järgmise esinelikuni: jätkusuutlik ja efektiivne sisendi kasutamine; teadmussiire; ringmajandus (circular economy); põllumajandustootmise meetodid ja -süsteemid. Konkreetsete sammudena pakuti välja: seminaride korraldamist parimate ja ka halvimate praktikate jagamiseks; pilootprojektide ja tootjate huvide sidumist teadusega, nt töörühm mullaviljakuse teemal; tootjalt toojale kommunikatsioon koos teaduse poolse nõuandega. Lisaks leiti, et maksimaalse kasu ja parima tulemuse saavutamiseks on oluline kombineerida omavahel Horisont 2020 ja MAK innovatsiooni meetmeid, sh tootjate kaasamine Horisont 2020sse. Piret Kljutšivski: Osalesin teises töörühmas, kus otsiti lahendust küsimusele, kuidas saavad huvitatud võrgustiku osapooled panustada põllumeeste ja teadusasutuste dialoogi loomisesse. Arutleti, kuidas vajalik info põllumeheni jõuaks ja millist infot üldse vajatakse. Vaja on teada ka põllumehe tausta: vanus, oskused, võimalused (ligipääs internetile). Selle abil saab valida infokanalid, mille kaudu saab huvitatud osapooli kokku viia. Meetoditest kasutada infokanaleid, õpitubasid, infopäevi jne. Oluline on ka info kättesaadavus arusaadavas keeles. Praktikate ja info jagamiseks liikmesriikide üleselt on vajalik ühtne IT-platvorm, mille kaudu vajalik ja korralikult selekteeritud info liiguks ja oleks kõikidele vajalikele osapooltele kättesaadav. Kolmandaks on tarvis teada ja prioritiseerida uuringute teemad. Makseasutus saab selle teema juures aidata kaasa just rakenduslikust poolest. Aivar Niinemägi: Üldkogul toodi esile, et lisaks põllumajanduslikule tootmisele on oluline tegelda tarbijatega, ka lühikese tarneahelaga. Praeguseks on põllumajandustootjate vanus kriitiline. Vajalik on arendada maaelu mitmekesistamist: oluline on arendada turismi, mitmekesistada teenuseid, sh sotsiaalseid teenuseid. Põllumajanduses tuleb pöörata tähelepanu bioenergia arendamisele. Vajalik on erinevate osapoolte mitmetasandiline dialoog. Edaspidi on vajalikud väga täpsed ja kitsalt piiritletud strateegiad, et ei toimuks maksmist põhimõttel "kõigile midagi". 2015. aastal toimuvad olulisemad sündmused (esialgne): 25.02 - Maaeluvõrgustike juhtrühma 1. koosolek 10.03 - Innovatsiooni allrühma 1. koosolek 22.04 - LEADER/CLLD allrühma 1. koosolek 12.06 - Maaeluvõrgustike juhtrühma 2. koosolek 23.06 - Innovatsiooni allrühma 2. koosolek 25.09 - LEADER/CLLD allrühma 2. koosolek 14.10 - Maaeluvõrgustike juhtrühma 3. Koosolek 17.11 - Innovatsiooni allrühma 3. koosolek 09.12 - Maaeluvõrgustike üldkogu 2. koosolek Üldkogu päevakava ja ettekanded on leitavad: maainfo.ee/index.php?

« Tagasi