INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2015-05-12
Nr:	272
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4826&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa Leader
Alateema:	Leader
Kirjatüki pealkiri:	LEADER Euroopas
Kirjatüki autor:	Ave Bremse
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4823&page=3452&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Aprilli lõpus kogunes Brüsselis esimest korda Euroopa maaeluvõrgustiku üldkogu LEADER asjatundjate töörühm - toimus LEADER ja kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) allrühma esimene koosolek. Kohtumisel räägiti allrühma ülesannetest ja arutati uue perioodi arenguteemasid, kuid kõige huvitavam osa oli kahtlemata perioodi 2007-2013 LEADERi kokkuvõtted ning uue perioodi 2014-2020 käivitumise plaanid liikmesriikides. LEADER-meetodi rakendamine - juba aastast 1991 Esimesed LEADER-programmid olid eraldiseisvad programmid ja neid rakendati ainult piiratud territooriumidel. Aastatel 1991-1993 rakendatud Euroopa Komisjoni algatus LEADER I oli eksperimentaalne toetusprogramm, kus maapiirkonna probleemide lahendamise vankri ette rakendati kohalik algatus - kohalike tahe piirkonda paremaks muuta! Katsetati esmakordselt LEADER-lähenemisel toetusskeemi. Loodi esimesed kohalikud tegevusgrupid, üle-Euroopa oli neid kokku 217. LEADER on akronüüm prantsuse keelsest lausest, mis eesti keeles tähendab "Seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel". LEADER-meetodi rakendamisel on olulisel kohal kohaliku arengu strateegiad, nende elluviimine ja koostöö. LEADER - kohustuslik maaelu arengukava toetusmeede alates 2007. aastast Kõikides liikmesriikides on ühetaoline võimalus ja ka kohustus LEADER-meetodil toetusskeemi rakendada alates eelmisest programmperioodist - perioodil 2007-2013. Suurim erinevus varasemaga oli see, et kõik kriteeriumitele vastavad piirkonnad said võimaluse LEADERit rakendada. LEADER oli maaelu arengukava (MAKi) osa ehk MAKi 4.telg ning LEADERi kaudu oli võimalik ellu viia kõiki Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) meetmeid. LEADER/CLLD allrühma koosolekul tegi LEADERi rakendamise kohta ettekande Karolina Jasinska-Mühleck, Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadist (DG AGRI). Ettekandes käsitletud andmed on 2014. aasta lõpu seisuga ja kuna programmi lõpetamine kestab veel terve 2015. aasta, siis on mitmete riikide andmetesse oodata muudatusi. Aastatel 2007-2013 oli LEADER-meetme eelarve varasemaga võrreldes palju suurem, liikmesriikide kohta kokku 8,9 miljardit. Euroopas tegutses kokku 2416 kohalikku tegevusgruppi. Lõppeval perioodil oli probleemiks LEADER-meetme suhteliselt aeglane algus. Suuremate numbriteni jõuti alles aastatel 2009-2010. Seega jäi üsna paljudele tegevusgruppidele oma piirkonna strateegia rakendamiseks ainult kolm aastat. Meenutame siinkohal, et Eesti kohalikud tegevusgrupid valiti 2008. aastal ja nad alustasid esimeste taotlusvoorudega 2009. aasta alguses. Erandina kaks Harjumaa tegevusgruppi, kes alustasid aasta hiljem. Eestil kolmas tulemus LEADERi raha kasutamisel Euroopa LEADERi mõõduka tempoga algus mõjutab ka lõpetatud projektide ja väljamaksete näitajaid. Väljamakstud projektide arv tõuseb hüppeliselt alles 2014. aastal, kuid paraku on Euroopas 2014. aasta lõpu seisuga keskmiselt kolmandik LEADER vahendeid kasutamata. Õnneks ei kuulu Eesti siin keskmiste hulka, vaid on tõusnud Ühendkuningriikide (95%) ja Iirimaa (94%) järel kolmandaks. Eestis on kasutatud 93% LEADER meetme eelarvevahenditest. Kuna Eestis on mitu kuud usinalt programmi lõpetamise nimel pingutatud, on tänaseks täitmise osakaal juba üle 97%. Rõõm on näha ka oma naabreid Soomet ja Lätit tublidel kohtadel. Kõige väiksemate numbritega Küpros, Bulgaaria ja Kreeka. LEADERit on peamiselt kasutatud maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamise (MAKi 3.telg) projektide elluviimiseks ning ainult 1% eelarvest on kulunud koostööprojektidele. Tulemus Euroopas - 2 416 tegevusgruppi ja 140 000 LEADER projekti LEADER on toonud palju positiivset - tegevusgruppidega on kaetud 94,8% kogu Euroopa Liidu territooriumist. LEADER tegevusgruppide piirkondades elab ca 28% rahvastikust. Rahastatud on 140 tuhat projekti, mis on märkimisväärne. Rahvusvahelisi LEADER koostööprojekte on elluviidud 462, toetus keskmiselt 165 000 eurot projekti kohta. Kui võrrelda aga perioodi alguse prognoosi, siis kahjuks on see aga loodetust väiksem. Eesti lootis samuti jõuda 70 rahvusvahelise koostööprojektini, aga tulemuseks jäi 28. Põhjuseks on siin kindlasti rahvusvaheliste projektide tavaprojektidest keerukam teostamine. Hoolimata sellest, et ametlik arv väga suureks ei kujunenud, on siiski LEADER andnud paljudele võimalust rahvusvaheliselt suhelda seminaridel, konverentsidel, õppereisidel ja laatadel. Ka Euroopa maaeluvõrgustik plaanib siinkohal üritusi ja seminare, mis eri piirkondade inimesed kokku tooks ja koos tegutsema paneks. LEADER/CLLD 2014-2020 plaanid Kuigi uue toetuste perioodi alguseks loetakse 2014. aastat, siis võtab üleminek aega ja täna saab rääkida alles uue perioodi plaanidest. Siinjuures tuleb veel rõhutada, et LEADERist rääkides räägime nüüd kogukonna juhitud kohalikust arengust (CLLD) ja mõnes liikmesriigis, kas tervikuna või osaliselt, ka multi-fondide kasutusele võtmisest. Seniste andmete põhjal andis ülevaate 2014-2020 liikmesriikide plaanidest Urszula Budzich-Tabor, Euroopa maaeluvõrgustiku kontaktpunktist. Ülevaates kasutati ka andmeid, mis on liikmesriikide partnerluslepingutes. Siinkohal meenutame, et partnerluslepingud Euroopa Liidu toetusvahendite kasutamiseks sõlmiti aasta tagasi. Samas on juba neissegi tulemas muudatusi. Nii mõnigi liikmesriik, kes algselt plaanis LEADER-meetodit kasutada lisaks Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) vahenditele ka teiste fondide (Euroopa Regionaalarengufond, Euroopa Sotsiaalfond) raames, on kahjuks sellest loobumas. Eesti oli üks kaheksa liikmesriigi hulgast, kes ei plaaninud juba algselt multi-fonde kasutama hakata. Erinevused on ka selles, kuidas toetusfonde kasutatakse ning millised on fondide osakaalud. Kogu Euroopa planeeritud LEADER eelarve on kokku umbes 94 miljardit eurot. LEADER rakendub kõigis 28 liikmesriigis. Tegevusgruppide arv uuel perioodil veidi kahaneb ja oodata on 2050 tegevusgruppi, tegevuspiirkonnas elanike arvuga 147 miljonit. Eelarve jaotuse osas läheb kõige suurem osa projektitoetustele, väiksem osa jooksvatele kuludele ja elavdamisele ning koostööle. Aprilli alguseks oli Euroopa Komisjon kinnitanud 25 maaelu arengukava. Kokku ootab kinnitamist 118 arengukava, sest suurte riikide piirkondadel ja liidumaadel on oma arengukavad. Juba kinnitatud arengukavades on kõige suurem LEADERile planeeritud eelarve osa Saksamaa kahel liidumaal: Saksimaal (DE-Saxony) - LEADER meetmele kuni 45% liidumaa maaelu arengukava eelarvest ja Hesses (DE-Hesse). 13% ja kolmandal kohal Eesti - 10% Eesti maaelu arengukava eelarvest on suunatud LEADERile. Liikmesriikidest 11 plaanivad LEADERit rakendada ka linnalistes piirkondades, sh meie lähinaabrid Soome, Rootsi, Leedu ja Poola. Uue LEADER perioodi tegevustega on Euroopas juba algust tehtud LEADER strateegia 2014-2020 ettevalmistamiseks ja piirkonna kaasamiseks saab kohalik tegevusgrupp taotleda ettevalmistavat toetust. 2014. aastal oli ettevalmistava toetuse taotluste vastuvõtuvoor avatud vähemalt 10 liikmeriigis või piirkonnas, näiteks Rootsis, Taanis, Saksamaal, Austrias, Hispaanias, Prantsusmaal ja ka meil. Eestis toimus LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse strateegia ettevalmistamiseks taotluste vastuvõtu voor 2014. aasta oktoobris- novembris. Toetust said kõik 26 Eesti kohalikku tegevusgruppi. 2015. aasta I poolaastal saab Euroopas strateegia ettevalmistavat toetust taotleda veel vähemalt üheksas liikmesriigis (näiteks Rumeenia, Iirimaa, Poola, Leedu jt), ning sügisel veel vähemalt kahes riigis. Päris mitmes liikmeriigis või piirkonnas avatakse ettevalmistava toetuse saamise võimalus aga alles 2016. aastal. Osades liikmesriikides või piirkondades on aga uue perioodi kohalikud tegevusgrupid juba valitud. 2015.a alguses said kinnituse näiteks 54 Soome kohalikku tegevusgruppi. 2015. aasta I poolaastal on kinnitatud või plaanis kinnitada veel vähemalt 10 liikmesriigi või piirkonna (näiteks Taani, Austria, Saksamaa, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa) kohalikud tegevusgrupid ning sügisel saavad tegevusgrupid oma strateegiatele heakskiidu veel vähemalt kuues liikmeriigis (Iirimaa, Belgia, Itaalia jt). Eestis on strateegiate hindamine planeeritud 2015. aasta hilissuvesse või sügisesse. Hiljemalt aasta lõpuks peaks kohaliku arengu strateegiad saama Eesti ametiasutustelt heakskiidu. Vähemalt üks kolmandik liikmesriike on aga kohalike tegevusgruppide ja nende piirkondade strateegiate heakskiitmise planeerinud 2016. aastaks. Esialgsetel andmetel on nendeks Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Kreeka, Horvaatia, osad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia piirkonnad jt. LEADER/CLLD allrühma esimese töökohtumise arutelud Olulise aja võtsid rühmaarutelud erinevatel teemadel. Arutati millist abi ja juhendmaterjale võiks Euroopa maaeluvõrgustik koostada, kuidas olla abiks tegevusgruppidele, riiklikele maaeluvõrgustikele ja rakendusasutustele. Millised teemad ja tegevused on olulised? Multi-fondid - loodetakse kuulda rakendajate kogemust. Koostööprojektid - vajadus kogemuste vahetuse ja lihtsustamise järele. Sooviti jätkata tööd temaatiliste fookusgruppidega. Lihtsustamine - mitme fondi kasutamisel ei tohiks bürokraatia suureneda. Protseduurid peaksid olema nii lihtsad, kui võimalik. Eesmärgiks peaks olema see, et taotleja ei peaks mõtlema millise fondi kaudu ta toetust taotleb - vaid, et ta saab toetust probleemi lahendamiseks. Maaeluvõrgustiku roll uuel perioodil. Andmebaasid ja veebiarendus - erinevate liikmesriikide näiteid peab levitama, et üksteiselt õppida. Kuidas mõõta LEADERi edu - indikaatorite defineerimine ja ekspertgrupi kokkukutsumine. Tegevusgruppide vaheline koostöö - eriti konkreetsetele teemadele suunatud, näiteks lõimumine (romad, immigrandid). Detailsem info ja ettekande slaidid ENRD ürituste veebilehel - enrd.ec.europa.eu/en/en-rd-events-and-meetings/events Euroopa maaeluvõrgustiku LEADER/CLLD allrühma esimene töökohtumisel, 21. aprillil Brüsselis, osalesid Eestist Aivar Niinemägi, LEADER Foorumi esindaja / tegevusgrupi PAIK tegevjuht, Kristine Hindriks Põllumajandusministeeriumist ja Ave Bremse Maamajanduse Infokeskusest. Uus periood 2014-2020 on uuendanud Euroopa maaeluvõrgustiku tegevustele kaasaaitavate kogude struktuuri, mille kohta oli detailsem ülevaade 17. veebruari VÕRGUKIRJAS.

« Tagasi