INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2015-12-01
Nr:	294
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5358&page=3265&action=article&
Teema:	Teised võrgustikud
Alateema:	Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri:	Noortalunike vahetusprogramm annab noorele talunikule võimaluse teadmisi vahetada
Kirjatüki autor:	Maiden Paljak
Organisatsioon:	Tsiistre Teemaja
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5353&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat korraldas 15.-16. oktoobril 2015 Brüsselis konverentsi "Noortalunike vahetusprogrammid" ("Knowledge for Young Farmers"). Üritusel esitleti ja arutleti pilootprojekti "Noortalunike vahetusprogrammid“ uuringu tulemusi. Eestist osalesid seminaril Gaidy Mölder, MTÜst Eesti Noortalunikud ning Maiden Paljak, Tsiistre Teemajast. Euroopa Komisjoni tellimusel viidi läbi ulatuslik uuring noortalunike (kuni 40-aastased) vahetusprogrammide kohta. Euroopa noortalunike vajaduste ja ootuste kaardistamiseks intervjueeriti kokku 2205 noort talunikku 28st Euroopa Liidu liikmesriigist. Talunikud vajavad ligipääsu mõistlikele laenudele Konverentsi avasõnad lausus Mihail Dumitru, kes on Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi juht. Põllumajandus-ökonomistina on ta spetsialiseerunud põllumajanduse ja maaelu edendamisele. Oma avakõnes avaldas ta heameelt avada niivõrd oluline teema. Olles kogenud taluelu Lõuna-Rumeenias, leidis ta, et talunik olla pole pelgalt töö, vaid sellest saab elustiil. Tänapäeval püüab talunik raske töö kõrval nautida ka kaasaegset mugavat elustiili. Vanema generatsiooni talupidajatel on suur ja hindamatu kogemustepagas ning noortel on selle täienduseks pakkuda energilisust. Täna vajab talunik täiendavaid teadmisi turunduses, ärinduses, samuti ka ökonoomias ja geneetikas. Kahtlemata on talupidamine tunduvalt laiem ja mitmetahulisem tegevus, kui teised ärialad. Noortalunikel on võimalus taotleda Erasmus stipendiumi, kuid rahalist toetusest rohkem vajaksid noortalunikud tuge investeerimisplaani koostamisel ja ligipääsu mõistlike tingimustega laenudele. Toit on ühiskonna alus Järgmisena kõneles Mairead McGuinness, kes on Euroopa Parlamendi asepresident. 2014. aasta mais valiti ta kolmandat korda Euroopa Parlamenti. Ta on põllumajandusteadlane, kes töötab põlumajanduse ja maaelu edendamise tulevaste vormide kallal, samuti globaalse arengu poliitika, keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse nimel. Oma kõnes rõhutas ta, et toit on ühiskonna alus. Põllumees-talunik toidutootjana vajab seetõttu oma töös rohkem teadmisi, kui keegi teine. Ta rõhutas, et lisaks teadmistele vajavad noored talunikud ka ligipääsu mõistlikele laenudele. Ta leiab, et vahetusprogrammi üks mõte on see, et saaks oma majapidamise kellegi hoolde jätta või asendada talus nii olulised töökäed ajaks, mil end täiendatakse. Lisaks võimaldab programm leida mõttekaaslasi ja sõpru, kellega ka edaspidi sidet hoida. Paljud noortalunikud on välja kasvanud pereäridest ehk tänapäeval ei tegeleta põllumajandusega vaid elustiili pärast. Talunikud ootavad austust ja tunnustust, sest nende toode on vajalik ja väärtuslik. Talutoode on väga kõrgekvaliteediline kaup. "Küllap on igal põlvkonnal omad mured, kuid noortalunik on ühiskonna selgroona tugevam kui iial varem, sest nende panust hinnatakse ja tunnustatakse," leiab McGuinness. Pilootprojekt ”Noortalunike vahetusest” keskendub vajadustele. Muidugi tulevikku keegi ette teada ei saa, aga märksõnadeks on vesi (põud vs üleujutus) ja toit. Kõige tähtsamad on hea idee ning töötahe, mitte taotlusvoorud Bálint Pém, Slovakkia Noortalunike Ühingu president, on sündinud ja kasvanud Slovakkias, Komárnos. Ta otsustas teismelisena pöörduda tagasi oma perekonna traditsioonilise talupidamise juurde ning lõpetas edukalt ülikooli põllumajanduse alal. Pärast kooli lõpetamist ongi mees tegelenud talupidamisega. Põhilised kasvatatavad kultuurid on moon, durum-nisu ja oder. Slovakkia noor- ja väiketalunikel on raske alustada ning suurte põllumajandustootjate kõrval raske konkurentsis püsida. Noored kasvatavad pigem loomi ja köögivilja. Slovakkias on võimalik saada 50 000 eurot noortaluniku toetust, esitades ning hiljem täites äriplaani. Pém soovitab kõigil noortel tööle hakata ning oma head ideed realiseerida, mitte jääda ootama toetusi! Arutletakse maa kättesaadavuse üle. Pém tõdeb, et ka temal on tuttavaid, kes saavad Euroopa Liidult toetust lihtsalt oma heinamaade niitmise eest. Toetus selle eest on kõrgem, kui põllukultuuri kasvatamisest saadav tulu. Milleks siis näha vaeva? Olemasolevad vahetusprogrammid noortalunikele Noortalunike vahetusskeeme tutvustas Martin Scheele: CLASSIC - osalejad reisivad mitmeks nädalaks, kuni 12 kuuks, teise riiki või oma kodumaa teise piirkonda; CLASSIC ORGANIC - sama, mis eelmine, aga keskendub orgaanilisele või ökoloogilisele talupidamisele; LEADERSHIP - valitud noortalunikud saavad juhtimiseks ja edasiõpetamiseks teadmisi kogenud ettevõtjatelt ja juhtidelt; BUSINESS - loob ettevõtlike noortalunike võrgustikku; WEB-BASED - põhineb internetisuhtlusel ja infovahetusel - kirjalikud- ja videoõppematerjalid. Ei sisalda füüsilist ringiliikumist; GROUP EXCHANGE - vahetus läbi gruppide tegevuse. Reisimine ja kokkusaamised kuni 15 noorest koosnevas grupis kuni 2 nädala jooksul; EU EXCHANGE - Euroopa Liidu ja rahvusvahelised vahetused, viiakse läbi valitsuse organisatsioonide ja EL fondide poolt (nt ERASMUS). Kõik skeemid on ainulaadsed ning igas rühmas on üle viie erineva alaskeemi - kokku enam kui 185 erinevat skeemi. Martin soovitab tõsta skeemimentorite teadlikkust, et näidata talunikele skeeme võimalikult läbipaistvalt, et leida sobivaim ning jagada rohkem tagasisidet ja analüüsida tulemusi. Konverentsil tegi ettekande ka Hans-Henrik Jörgensen, kes on töötanud Taani Talunike Ühingus alates aastast 1983 ning aastast 1991 täistööajaga organisastsioons "Travel to Farm". "Travel to Farm" on Taani noorte talunike vahetusorganisatsioon, mis saadab igal aastal pea sada noort ka välismaale. "Travel to Farm" eesmärgid: Jagada isiklikku ja õpitud tarkust; Anda vahetuses osalejate teadmisi sihtkohast, kuhu minnakse; Teenida teises farmis töötades tasa oma olme- ja reisikulud. Programmis osalejad on positiivsed, õpihimulised ja tihti ka põnevat päritolu. "Noortalunike vahetusprogrammid“ uuringu tulemustest: Noortalunike jaoks on olulisem kitsaskoht maa kättesaadavus. Olukorra keerukus on tingitud seaduslikest, institutsionaalsetest, pärimisega seotud põhjustest ja maa hinnast. Ka puuduvad maa soetamiseks vahendid - nt mõistlike intresssidega laenude kättesaadavus. Euroopa noortalunikud on huvitatud tehnoloogilisest teadmistest ning talude arendamise strateegiast. Soovitakse enam teadmisi ettevõtlusest, sealhulgas turundusest, koostöövõrgustikest ja kommunikatsioonist. Informatsiooni leidmiseks eelistavad talunikud suhelda teiste aktiivsete talunikega, alles siis erinevate ühingutega või põllumajandusnõunike ja -konsulentidega. Noortalunike tähtsaimad allikad teadmiste ammutamiseks on internet, temaatilised messid ja ekskursioonid. Samuti personaalsed kogemuste jagamised, seminarid ja konverentsid. Kuigi internet on oluline infoallikas, ei ole e-õpe, foorumid ning sotsiaalmeedia väga populaarsed. Peamised põhjused, miks küsitletud noortalunikud peavad vahetusprogrammis osalemist keerukaks, on ajanappus ning võimetus leida selleks ajaks endale tallu asendajat. Noortalunikud, kes on ühtlasi ka oma talu omanikud, on enesekindlamad - tajudes vähem üldisi vajadusi, kuid nad on ka vähem avatud uutele teadmistele. Samas kõrgema haridustasemega noortalunikud on uutest oskustest ja kogemuste omandamisest rohkem huvitatud. Neil pole vahetusprogrammi osas kõhklusi. Noortalunike üldised soovitused vahetusskeemide koostamiseks, tuginedes küsitlusele, on järgmised: vahetusskeemid peaksid olema nö rätsepatöö ehk arvestama peaks iga taluniku ja tema kodumaa eripärast lähtuvaid vajadusi; võtma arvesse, et noortalunike vajadused on seotud nende kodumaa haridussüsteemiga; vahetusskeemid peavad olema paindlikud ehk arvestama ajaga ja rahalise olukorraga; lahendama noortalunike kõige aktuaalsemat probleemi - kas maad peaks rentima või ostma. Taolisi programme on ka varem läbi viidud. Vanim neist on lausa sada aastat vana - "Travel to farm" tegutseb juba aastast 1912. Lisaks on veel mitmeid populaarseid nt WWOOF, mis keskendub mahepõllumajandusele. Konverentsil anti ka nõu, kuidas koostada oma individuaalne ja töötav vahetusskeem. Tähtis on tunda oma sihtgruppi, planeerida, teostada monitooring, hinnata oma töötajaid, panna asi enda heaks tööle ning jääda kontakti ka pärast vahetuses osalemise lõppu. Maiden Paljaku muljed konverentsist Ma ei ole ise otseselt küll talunik, kuid elan ja töötan oma kandi talunikega väga tihedas koostöös külg-külje kõrval. Tõsi, minu kodu asub vanas talus, kus teadmiste abiga oleks võimalik hakata näiteks linnukasvatusega tegelema. Minu ettevõtte, Tsiistre Teemaja moto on: "Koondada Teemajja kõik kohalikud tootjad-toidutootjad, käsitöölised ja loomeinimesed, et läbi nende tutvustada kohalikku kultuuri. Teemajas on kõik ettevõtjad, olenemata suurusest, võrdsed." Tsiistres, Misso vallas on 10 km raadiuses suur lehmapiimafarm ja meierei, sealiha farm, hulk lambakasvatajaid ning mitmeid erinevaid kitsekasvatajaid. Mõistagi kasvatatakse ka kartulit, tera- ja köögivilja. Väärindatakse metsasaadusi ja tehakse käsitööd. Olen nõus, et noortel talunikel on rohkem “sära silmis”. Nad on julgemad ja avatumad. Oleme valmis oma edukate näidetega vastu võtma Euroopa noortalunikke, kes soovivad kogemust saada. Samuti leian, et meie Missomaa algatus “Tule maale” peaks võtma nõuks vahetusprogrammi propageerida ja seeläbi noori maaleasujaid julgustama, harima ja toetama. Me soovime, et meie valla rahvaarv tõuseks, kuid olgem realistid, siinkandis on õigeim viis kasutada ära keskkonda just maaharimise või loomakasvatuse eesmärgil. Programmi skeemi saab kohandada ka nii, et maale-tulija osaleb programmis, veedab aega, õpib ja töötab meie toimivates tootmistaludes ning seejärel saab otsustada kas, kuhu ja kuidas end sisse seada. Meil on maad ja hooneid müügis. Ehk inspireerib ja julgustab sellise programmi läbiviimine ka mõnd maale elama tulijat asja ette võtma? Ka on koos töötamine see, mis ühendab inimesi. Kontakt pärast programmi lõppu on loomulik.

« Tagasi