Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2016-05-17 |
|---|---|
| Nr: | 316 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5669&page=3265&action=article& |
| Teema: | Euroopa uuringud |
| Alateema: | Maaelupoliitika |
| Kirjatüki pealkiri: | Maaelu areng globaliseeruvas maailmas |
| Kirjatüki autor: | Anne Põder |
| Organisatsioon: | Eesti Maaülikool |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5650&page=3265&action=article |
| Piltide veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?b=670&page=3538&action=pic_list& |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | Kolmapäeval, 11. mail esines professor Michael Woods Maaeluministeeriumis loenguga „Maaelu areng globaliseeruvas maapiirkonnas“. Michael Woods on inimgeograafia professor Aberystwyth'i ülikoolis Walesis, "Journal of Rural Studies" peatoimetaja ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kelle põhiliseks huviks on üleilmastumise mõju maapiirkondadele. Loengut sisse juhatades rõhutas professor Woods, et globaliseerumine puudutab kõiki elu aspekte ja on seega üks peamisi võtmetegureid, mis mõjutab arenguid maapiirkonnas. Üleilmastumist iseloomustab majanduslike ja sotsiaalsete võrgustike, suhete ja tegevuste laienemine üle traditsiooniliste riigipiiride ja suuremate vahemaade, viies ühe suureneva vastastikuse seotuseni. Maapiirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut mõjutavateks globaalseteks protsessideks on nii turgude liberaliseerimine, sh suurenev konkurents, ekspordivõimaluste kasv, kapitali vaba liikumine, võrgustike laienemine, globaalsete tarneahelate ümberkujundamine, rahvusvahelise mobiilsuse suurenemine ja sotsiaalsete võrgustike avardumine. Infovahetuse suurenemine ja liikumise kiirenemine aitab kaasa ka globaalse teadlikkuse kasvule, kus kesksel kohal on suurem teadlikkus globaalsetest protsessidest ja vastastikusest mõjust, võimalustest, ning globaalsed väärtused ja standardid, mis võivad olla vastuolus maapiirkondade traditsiooniliste väärtuste ja tegevustega. Kohalike osapoolte tegevus nii pidurdab kui ka aitab erinevatele globaliseerumisprotsessidele kaasa ning selle mõjud ei ole igal pool samasugused. Seega globaliseerumine ei vii mitte ühetaolisuse suurenemiseni, vaid uute ja erinevate arengumustriteni. Globaliseerumisega seotud müüdid Professor Woods tõi välja, et üleilmastumisega seotud müüdid kalduvad tihti kahte äärmusesse. Optimistliku seisukoha kohaselt vähendab globaliseerumine piirkondlikke erisusi ja mahajäämust, võimaldades maapiirkondadel võrdselt konkureerida linnadega. Näitena tuuakse tihti välja, et ainult interneti olemasolust piisab, et edukalt kaugtööd tehes maapiirkonnas elada. Samas päriselus pole see laialdaselt realiseerunud ning sobib ainult mingile hulgale töökohtadest. Lisaks on maapiirkonnad tüüpiliselt tehnoloogia arengus maas - näiteks kasvõi internetiühenduse või siis kiire lairibaühenduse võimaluse puudumine. Teiseks äärmuseks on fatalistlikud seisukohad, et maapiirkonnad on globaliseerumise ohvrid, kes ei suuda linnade ja arenenud piirkondadega konkureerida, ning kes ei saa ise kuidagi majanduse ja kultuuri hävingut ära hoida. Mõlemad seisukohad käsitlevad maapiirkondi millegi kauge ja isoleerituna ning leiavad, et globaliseerumine on väljastpoolt peale surutud. Globaliseerumise mõju Professor Woodsi põhisõnum oli, et globaliseerumise mõju sõltub sellest, kuidas kohalik kogukond reageerib globaalsetele protsessidele. Piirkonna geograafiline asukoht ja infrastruktuur, looduslikud ja kultuurilised ressursid, poliitiline ja majanduslik keskkond ja inimressursid loovad piirkondliku konteksti ja võimekuse muutustele reageerida. Kriitilist rolli mängivad indiviidid, nagu ettevõtjad, sotsiaalsed aktivistid, juhid jt, institutsionaalsed poliitikad ja strateegiad, ning majanduslikud ja poliitilised sündmused, näiteks Nõukogude Liidu kokkuvarisemine, Euroopa Liiduga liitumine, revolutsioonid, vabakaubanduslepped, majanduskriis jms, mis katalüsaatoritena kiirendada või aeglustada globaalsete protsesside mõju kohalikus kontekstis. Globaalsed mõjude kõrval on kohalik õppimisvõime oluline tegur, mis määrab kuidas kohalikul tasandil reageeritakse, ja mis on globaalsete protsesside tagajärjed kohapeal. Kohalikuks õppimiseks on vajalik kohalike osapoolte teadlikkus kohalikest tugevustest, ressurssidest ja väljakutsetest, uute oskuste õppimine ja vanade meelde tuletamine, ja oskus kokku viia teadmisi omavad osapooled kohalike osapooltega. Kasutades näiteid oma uurimisprojektidest, tõi professor Woods välja näiteid, millised on erinevad mudelid, kuidas piirkonnad on reageerinud globaalsete muutustele - näiteks spetsialiseerumine globaalsele turule suunatud loodusvaradele või põllumajandusele, rahvusvaheliste ettevõtete haruettevõtetele, globaalsele elamusmajandusele, spetsiaalsetele niššidele, looduskaitsele, üle-piiriliste võrgustike ära kasutamisele, re-lokaliseerumine fookusega kohalikele ressursside ja väärtusahelatele jms. Olulisteks faktoriteks, mis määravad kuidas kohapeal reageeritakse muutustele, on kohalikud poliitikad, kuid ka rohujuuretasandi algatused ja toetused kohalikele ettevõtetele. Teisest küljest rahvusvaheliseks tegevuseks olulised teadmised ja oskused, sh rahvusvaheliste turgude tundmine ja rahvusvahelised kogemused. |
Viimati muudetud: 30.01.2024