INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2016-10-25
Nr:	332
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5905&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa Leader
Alateema:	Leader
Kirjatüki pealkiri:	Kogukonna juhitud kohalikku areng - kuidas see tegelikult töötab?
Kirjatüki autor:	Krista Kõiv
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5898&page=3452&action=article
Piltide veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?b=737&page=3538&action=pic_list&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidus kohaliku tasandi eesmärkide paremaks elluviimiseks võimalus kasutada kogukonna juhitud kohalikku arengut (CLLD) toetavat toetusskeemi, mis haarab enda alla lisaks Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa merendus- ja kalandusfondi (EMKF) vahenditele ka Euroopa regionaalarengu fondi (ERF) ja Euroopa sotsiaalfondi (ESF). Mitmetes liikmesriikides on võimalus, et ühe ja sama kohaliku tegevusgrupi strateegia kaudu on võimalik taotleda kõigi eelnimetatud fondide meetmete toetusi. Eesti on valinud ühe toetusfondi (nn mono-fondi) põhiste kohalike arengustrateegiate koostamise tee. Tänaseks rakendab Eesti maaelu arengukava (rahastatud EAFRD`st) LEADER-meetme toetust 26 kohalikku tegevusgruppi ning EMKF meetme "Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine" 8 kohalikku algatusrühma. Sarnaselt Eestile rakendavad CLLD mono-fondi põhiselt ka Belgia, Horvaatia, Iirimaa, Luksemburg, Malta ja Holland. 19 liikmeriiki on asunud rakendama kogukonna juhitud kohalikku arengut (CLLD) toetusskeemi multi-fondi põhiselt, st ühte kohaliku arengu strateegiat saab ellu viia mitme Euroopa Liidu toetusfondi vahendite abil. Nendeks riikideks on Austria, Bulgaaria Tšehhi, Saksamaa, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Poola, Portugal, Rootsi, Sloveenia, Slovakkia, Ühendkuningriigid ning meie naabrid Soome, Läti ja Leedu. Kõik liikmesriigid rakendavad CLLD/LEADER-it maaelu arengukavade raames, liikmesriikide planeeritav toetussumma EAFRD-st kokku on 6,9 miljardit eurot. 28% kohaliku algatuse toetamiseks planeeritavast toetussummast tuleb teistest EL-i toetusfondidest (st väljast poolt põllumajanduse ja maaelu toetamise fondi): 5,2% merendus- ja kalandusfondist 12,5% regionaalfondist 10,4% sotsiaalfondist Kokku kavandavad liikmesriigid CLLD/LEADER-i kaudu suunata 9,6 miljardit eurot toetust. Rohkem infot: webgate.ec.europa.eu... Kuidas CLLD meetodi rakendamisega läheb - selle üle arutleti 12. oktoobril 2016 Brüsselis toimunud seminaril "Kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) meetod - kuidas see tegelikult töötab?“ Arutelus osalesid Euroopa LEADER ühenduse (ELARD) juhatuse liige Luís Chaves (Portugal), ELARD-i asepresidendid Pedro Brosei (Portugal) ja Radim Srsen (Tšehhi), ELARDi president Kristiina Tammets (Eesti), Europarlamendi liige Ruza Tomašic (Horvaatia), Euroopa maaelu arengu võrgustiku juht Paul Soto, DG AGRI-st Cristine Falter ja LAG Halland tegevjuht Marion Eckardt (Rootsi). Kõlama jäi mõte, et kogukonna juhitud kohalikku arengu (CLLD) toetusskeem on üheks oluliseks kaasamise vahendiks. Kohalikele inimestele toetuste jagamise üle "võimu" andmine parandab kohalikele vajadustele paremini vastavat toetuste suunamist. Tuleb tegeleda uute probleemidega - pagulased, meie igapäevane turvalisus. Mis aga toimub homme? Osade toetusmeetmete tulemusel jääb töökohti vähemaks, kuidas saavutada tasakaal? CLLD on paindlik ja võimaldab kiiremini muutustele reageerida Kohalikul algatusel põhineva toetusskeemi laiendamine teistele fondidele on olnud raske, kuid tuleb aru saada, et rakendamise aeg on olnud lühike. Regionaalfondi ja sotsiaalfondi rakendajatel puudub ju LEADER-i 25 aastane kogemus, mis on DG AGRI-l. Ametkondade suhtumine „Usaldus on hea, kuid kontroll on veel parem!“ on suurendanud bürokraatiat ja vähendanud innovatsiooni võimekust! Kas tulevikus võiks CLLD/LEADER-i rakendamiseks olla üks ühine fond? Selge on see, et kohalikul algatusel põhineva toetusskeemi rakendamisele lisab iga fond juurde uusi küsimusi. Iga CLLD projekt järgib konkreetse fondi reegleid, see ei ole õige CLLD rakendamine. Tegelda tuleks mitte ainult kulude tõestamise lihtsustamise meetodi arendamisega, vaid ka protseduuride lihtsustamisega. On oluline, et kohalikel tegevusgruppidel oleks piisavalt aega tegeleda piirkonna elavdamisega! Me ei peaks CLLD/LEADER-it nägema rahajagamise tööriistana, vaid partnerit ametkondadele! CLLD/LEADER ei ole aga asi iseenesest! Seda peaks rakendama vajaduse põhiselt. Euroopa Komisjon ei ole piiranud meetodi sisulise kasutamise ulatust. Igal liikmesriigil on võimalus ise otsustada, kuidas seda toetusskeemi rakendada. Näiteks Eesti ei ole LEADERi rakendamist valdkondlikult piiranud. Eesti kohalikud tegevusgrupid saavad ise otsustada, millisesse valdkonda strateegia panustab, mida kohalikul tasandil enim vajatakse! Eesti LEADER-i puhul on tegevusgruppidele strateegia meetmete kujundamiseks ette antud reeglid investeeringu-, teadmussiirde-, ühis- ning tegevusgruppide vaheliste koostööprojektide jaoks. Oktoobri alguse seisuga on PRIA juba heaks kiitnud 640 LEADER projekti. Kuidas on CLLD rakendamisega algust teinud Rootsi, Portugal ja Tšehhi, saab teada alljärgnevatest ülevaadetest. CLLD/LEADER Rootsis Rootsis rakendatakse CLLD/LEADER-it 4 Euroopa toetusfondi abil. Kohaliku algatuse toetamise siseriiklikud reeglid on paika pandud kolme rakenduskavaga: maaelu arengukava, merenduse ja kalanduse rakenduskava ning eraldi on koostatud rakenduskava CLLD rakendamiseks Euroopa regionaalfondi (ERFD) ja sotsiaalfondi (ESF) raames. Rootsi kohaliku tegevusgrupi CLLD Halland tegevjuht Marion Eckardt kirjeldab strateegia koostamist:„Strateegia ettevalmistamine tähendas kaks aastat tööd. Oma panuse strateegia koostamiseks andsid ligi 400 kohalikku elanikku. Meil on tugev koostöö piirkonna organisatsioonidega.“ Tänaseks on CLLD Halland vastu võetud juba 31 toetusavaldust, sh 24 maaelu arengu põllumajandusfondi, 1 merendus- ja kalandusfondi, 4 regionaalfondi ja 2 sotsiaalfondi projekti elluviimiseks. „Planeeritavad projektid on suunatud linna lähedaste külade arengule, noorte tegevustele, kui ka sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks.“ kirjeldas tegevjuht projektide iseloomu. CLLD Halland on algatanud koostöös Soome ja Austria tegevusgruppidega ühise koostööprojekti pagulaste kaasamiseks. CLLD/LEADER Portugalis Portugalis on LEADER-meetodit rakendatud juba alates 1991. aastast. Aastatel 1991-1994 tegutses 20 tegevusgruppi ja hõlmatud oli 40% maapiirkonnast - tulemus pea 2,2 tuhat projekti. Aastatel 1995-2001 oli Portugalis juba 48 tegevusgruppi ja 86% maapiirkonnast oli LEADER tegevusgruppidega kaetud - ellu viidi pea 7 tuhat projekti. Aastatel 2001-2008 oli 52 tegevusgruppi ja 87,5% maapiirkonnast kaetud ning tehti 7,1 tuhat projekti. Eelmisel programmperioodil, aastatel 2007-2013 tegutses 53 tegevusgruppi ning 91% maapiirkonnast oli hõlmatud - ellu viidi 6,2 tuhat LEADER projekti. 2014.a detsembris kinnitas Euroopa Komisjon Portugali (mandri) maaelu arengukava 2014-2020 ja eraldi Euroopa regionaalfondi (ERFD) ja sotsiaalfondi (ESF) perioodi 2014-2020 rakenduskava CLLD rakendamiseks. Merenduse ja kalanduse rakenduskava 2014-2020 kinnitati 2015.a novembris. 2015. aasta sügisel kiideti heaks tegevusgruppide tegevuspiirkondade strateegiad, mille tulemusena tegutseb Portugalis nüüd 89 CLLD/LEADER tegevusgruppi, mis jagunevad: 54 maaelu tegevusgruppi 12 kalandus- ja rannikualade algatusgruppi 23 linnaliste piirkondade tegevusgruppi Portugali maaelu kohalikud tegevusgrupid saavad oma piirkonna arenguks kasutada lisaks maaelu arengu põllumajandusfondi vahenditele ka regionaalfondi ja sotsiaalfondi rahastust. Kalanduse ja rannikualade algatusgrupid kasutavad lisaks merendus- ja kalandusfondile regionaalfondi ja sotsiaalfondi vahendeid. Linnaliste piirkondade tegevusgrupid viivad oma piirkonna strateegiaid ellu regionaalfondi ja sotsiaalfondi abil. Fondide raames on Portugali MAKis ettemääratud milliseid meetmeid CLLD/LEADER strateegia elluviimiseks saab kasutada. Näiteks Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondi (EAFRD) saab kasutada alljärgnevate meetmete elluviimiseks: väikeste põllumajandusettevõtete investeeringute lihtsustatud toetusskeemi ning väike-investeeringuteks toiduainete töötlemiseks ja turustamiseks (minimaalselt 40% EAFRD eelarvest strateegias), põllumajandusettevõtete mitmekesistamiseks, lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamiseks, kohalike kvaliteedikavade teavitustegevusteks, külade uuendamise investeeringute toetamiseks (strateegia EAFRD eelarvest võib antud meede moodustada maksimaalset 10%). Euroopa regionaalfondi (ERF) kaudu saab CLLD toetada näiteks ettevõtlusinkubaatorite arendamist ja tegevusi loodus- ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitseks ja arendamiseks. Toetust saavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja mikroettevõtjad, sh ka alustavad ettevõtjad. Euroopa sotsiaalfondi (ESF) raames saab samuti toetust ettevõtlusega alustamiseks, sh väike- ja keskmise suurusega innovaatilised ettevõtjad. Sotsiaalfondi kasutamisel on eelistatud võrdsete võimaluste loomine, kaasamistegevused, samuti tegevused, mis puudutatavad tööalase konkurentsivõime toetamist. Luís Chaves, Portugali CLLD/LEADER tegevusgruppide võrgustiku „Minha Terra Network“ esindaja rõhutas: „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide CLLD meetodi rakendamine vajab head koostööd erinevate fondide rakendusasutuste vahel. Kuniks koostöö ei toimi, on CLLD meetodi rakendamine raskendatud!“ CLLD/LEADER Tšehhis Tšehhis tegutseb perioodil 2014-2020 kokku 180 kohalikku tegevusgruppi. Kohalikud tegevusgrupid saavad taotleda oma piirkonna strateegiate rahastuseks toetust 3 Euroopa struktuurifondist: 175 kohalikku tegevusgruppi planeerivad kasutada Euroopa regionaalarengu fondi (ERF), 175 gruppi Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondi (EAFRD) vahendeid, 150 tegevusgruppi kasutavad Euroopa sotsiaalfondi (ESF) vahendeid. Kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodit (CLLD) saab kasutada 5 rakenduskava elluviimiseks: integreeritud regionaalarengu rakenduskava, maaelu arengukava, tööhõive rakenduskava, keskkonna rakenduskava ning teadus-, innovatsiooni- ja hariduse rakenduskava. Tšehhis on kokku üle 5,8 tuhande kohaliku omavalitsuse, millest 94% on hõlmatud CLLD strateegiatega. Kogu rahvastikust 58% ja maapiirkondade rahavastikust 96% kuulub CLLD rakenduspiirkonda. Tegevusgrupid on Tšehhis LEADER/CLLD rakendusüksused. Teadus-, innovatsiooni- ja hariduse rakenduskava elluviimiseks koostab tegevusgrupp kohaliku koolituskava (Local Action Plans for Education). Kohalikud tegevusgrupid saavad olla ka Euroopa struktuurifondide toetuste saajateks. Kohalike strateegiate hindamise protsess on mitmeetapiline. Esimene hindamise etapp on kombineeritud konsultatsioonidega, see on ka hindamisprotsessi mahukaim osa (u 60% hindamistegevustest). Teises hindamisvoorus hinnatakse strateegiad, kuhu on muudatused sisseviidud. Radim Srsen, Tšehhi kohalike tegevusgruppide võrgustiku esindaja märgib ära CLLD positiivse külje: „Suurenenud on toetused kogukonna otsustuste põhisele rahastusele! Väga head ja paindlikud toetusvõimalused on kättesaadavad Euroopa sotsiaalfondi kaudu. Toimunud on üldine kohalike tegevusgruppide rolli suurenemine! Kohaliku tegevusgrupi roll on laiem kui ainult LEADER/CLLD rakendaja. Samuti on kohalikel tegevusgruppidel oluline roll piirkondlikus partnerluses!“ CLLD/LEADER rakendamise ülevaated Rootsi, Portugali ja Tšehhi näitel on kirja saanud Brüsselis 12. oktoobril 2016 toimunud seminari "Kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) meetod - kuidas see tegelikult töötab?“ alusel. Ürituse kohta: www.maainfo.ee...

« Tagasi