INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2016-11-02
Nr:	333
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5919&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Konverents
Kirjatüki pealkiri:	Läänemeremaade turismifoorum toimus esmakordselt Eestis
Kirjatüki autor:	Ave Bremse
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5917&page=3265&action=article
Piltide veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?b=742&page=3538&pg=3&action=pic_list
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Muljeid Läänemeremaade turismifoorumilt Saksamaa Mecklenburg-Vorpommeri Liidumaalt alguse saanud idee arutada turismi arengu teemadel Läänemeremaades sai teoks esimest korda Rostockis 2008. aastal. Iga-aastane turismifoorum liigub mööda riike ja jõudis esmakordselt Eestisse. Sügiseselt kuldne, kuid turistidest üsna tühi suvepealinn Pärnu sobis hästi mõtisklema teemadel, kuidas turismi hooajalisusest lahti haakida. Mida teha ja mida pakkuda, et külalisi jätkuks ka väljapoole hooaega? Pärnu linn oli üks turismifoorumi kaaskorraldajatest. Konverentsist võttis osa üle 150 huvilise. Töö oli jaotatud nii plenaari kui töötubadesse, fuajeesse sätitud minimarketil oli kohta nii käsitööd müüvatele kohalikele käsitöömeistritele, informatsiooni jagavatele stendidele kui ka näitustele. Et enamus välismaalasi olid Pärnus esmakordselt, siis oli väga positiivne, et programmi lisana oli võimalus tutvuda nii linna kui ka Pärnu lähiümbrusega. Parim reklaam on sõbra soovitus. Konverentsi kavaga saab tutvuda - maainfo.ee/index.php?id=4236&page= Maailm muutub, nagu ka turism Konverentsi avanud EAS juhatuse esimees Hanno Tomberg ütles välja olulise tõsiasja, et eelkõige tuleb turistid võimalikult mugavalt ja otse kohale tuua. Täna saab Pärnusse peamiselt mööda maad bussi või autoga, viimastel aastatel on arenenud merevärav jahisadama näol, arendada tuleb nii rongi- kui lennuliiklust. Konverentsikülalistele anti lootust, et edaspidi saab Pärnusse ka lennukiga. Konverentsil esinejad ja aruteluringid tõid esile huvitava tõdemuse, et samamoodi nagu kogu maailm on kiires muutumises, muutub ka turismi paradigma. Seda mõjutavad kliima ja turvalisus. Kliima soojenemine annab endast juba tunda. Paari kraadine temperatuuri tõus võib muuta mõned soositud turismipaigad eriti eakatele liiga kuumaks ja hakatakse otsima uusi paiku. Miks mitte Läänemere piirkonnas? Turvalisuse olulisust võis kogeda juba möödunud suvel. Just lastega pered leidsid uusi sadamaid Läänemeres, selmet külastada harjunud kombel Vahemere piirkonda. Turvalisust hindavad ka kaugema paiga turistid, kes Euroopa kaarti vaadates aegade rahulikumaks muutumiseni valivad puhkamiseks just äärealad. Lisaks väikeste jahtidega reisijate suuremale huvile, on huvi tõusnud ka suurte kruiisilaevade operaatorite hulgas. Soovivad nendegi kliendid turvalist laevasõitu ja sihtkohta. Turismi arengustrateegiate osas võib tõdeda, et kui varem sai teha pikemaid plaane, siis tuleb nüüd olla planeerimisel paindlikum ja arengukavad paari aasta tagant üle vaadata. Viimaste aastatega on muutunud turunduse vahendid ja võimalused. Inimestel on täna võimalus leida kiiresti, pea iga hetk, informatsiooni ja kui seda võimalust ära ei kasutata, siis võib klientide voog mujale suunduda. Oskuslikult käitudes tekib siin häid võimalusi ka uutel väikestel majutusasutustel, kes ennast internetis oskavad nähtavaks teha. Lisandunud on uued piirkonnad, kust Euroopasse huvireisile tulevate turistide arv hoogsalt tõuseb: Korea, India, Hiina ja teiste Aasia riikide turistid on tõusva huviga reisimas mitte ainult tuntud Euroopa sihtkohtadesse vaid ka Läänemeremaadesse. Arengusuund - aastaringne turismihooaeg Turism ja hooajalisus oli turismifoorumi põhiteemaks ja sellele keskenduti enamikes ettekannetes. Turismis tuntakse nii kõrghooaega kui madalhooaega. Enamasti on puhkuste aeg augustis, mil on ka turismihooaja tipp. Hooajavälisel ajal on tavaliselt eelis neil piirkondadel, kus on rohkem päikest ja ilusat ilma. Kahtlemata on ilusal ilmal eeliseid, kuid huvitava seiga tõi esile Pärnu aselinnapea Rainer Aavik, kes ütles, et palju tullakse suvel Pärnusse ka siis kui ilm ei ole nii ilus - tullakse harjumusest Pärnus puhata. Sel juhul tuleb olla valmis külalistele pakkuma tegevust ka kehvema ilmaga - kultuuri jm üritused. Pärnu soovib ja liigub teadlikult sinnapoole, et olla lisaks suvepealinnale ka spa-de linn. Näiteks Leedu omab ainult 99 km mererannikut. Turiste peab meelitama ka millegi muuga. Palanga esindaja tõdes Pärnule sarnaseid probleeme, kuid ka samu arengustrateegiaid - kuidas kasutada olemasolevat taristut ka teistel aastaaegadel. Igas kuus püütakse teha temaatilisi päevi: nt lume- ja kalafestival veebruaris. Külaliste hulk ei ole esialgu nii suur, aga arendust peab jätkama. Olulisel kohal on koostöö nii omavalitsuste kui ka ettevõtjate vahel. Uus suur investeering on Palanga uus kontserdimaja ja uued spordirajatised. Huvitava vaatenurga Taani turismiarendusest tõi esile Taani turismiuuenduse büroo esindaja Ole Eskling. Tema sõnul otsivad nad „oma lugu“, millega Taanit müüa ja nad ei taha, et see oleks ainult kohalik toit. Tõepoolest, lood müüvad ja kui neid ei ole, siis peab mõne vana loo müüdavaks tegema või kui vaja ka välja mõtlema. Eks Lottemaa ole Eestis üks uus lugu. Seega soovime sõpradele Taanis head oma loo väljaotsimist! Kultuurirajad kutsuvad! Kultuuriturismi töörühmas tõdeti, et kultuuriturism on saanud arvestatavaks turismiliigiks ja trend näitab tõusu. Siin on tegu ka hooajaga vähem seotud turismiliigiga. Euroopa kultuuriradasid ja eri riikide koostööd selles valdkonnas toetab ka Euroopa Nõukogu. Siin eeldatakse kolme riigi koostööd, mis hõlmaks endas Euroopa ajalugu, mis on lõimitud hardusliku osaga. Kellel suurem huvi, võib tutvuda teemaga - culture-routes.net/ ja culture-routes.net/events/cultural-routes-council-europe-forum-vilnius-lithuania. Alguse said need vanadest Euroopa palverännaku teekondadest: Frantsiskuse tee, Püha Olavi tee (Norra, Rootsi, Taani), kuid tänapäeval on siin hulgaliselt kultuurilisi edasiarendusi - näiteks Art Nouveau Network, mida võiks eesti keeles tõlkida kui Juugendi võrgustik, mis koosneb neljast linnast ja kuhu kuulub ka Riia, oma tuntud rikkaliku juugend arhitektuuriga. Kultuurilinnade võrgustike hulka kuulub ka Hansalinnade võrgustik, kuhu kuuluvad Saksamaa, Läti, Rootsi ja ka Eestist - Tartu, Pärnu ja Viljandi. Positiivne näide, mida siinkohal esile toodi, oli paar väikest Läti linnakest, kes on ennast hansalinnana väga hästi turustanud ja tänaseks on turism saanud täiesti arvestatavaks arengufaktoriks. Ilma sellesse võrgustikku kuulumiseta oleks see palju raskem olnud. Explore Hansa - www.hanse.org/en/ExploreHANSA/ Turismihooaja pikendamiseks on hea võimalus ka matkaradade arendus. Liikumine rattaga või jalgsi sobib neile, kes soovivad nautida aeglast kulgu. Märgitud ja kirjeldatud rajad tagavad turvalisuse. Green Velo - jalgratta teed Poolas hõlmavad 2000 km ja seega on üks pikemaid teekondi Euroopas. Kogu tee on märgistatud kindla oranži liiklusmärgiga. Enamus teed on asfaltkattega, kuid osa on ka metsa- ja osa kruuskattega põlluvaheteed. Kindla märgistusega söögi- ja majutuskohad annavad kindluse, et rattaga turist on teretulnud. Organisaatorid kinkisid igale ratturisõbraliku sildi omanikule ka tööriistakohvri ratta parandamise vaheditega Rattaga turist pidavat olema üsna korralikult raha kulutav turist - keskmiselt 55 eurot päevas. Vaata greenvelo.pl/portal/ Greenway - autovaba liikumine sh ratastoolis. Sellised teed on nii Portugalis, Itaalias, Prantsusmaal ja Belgias. Tihti on tee tehtud vanale kasutusest väljas raudteetammile. Nii saab nautida loodust, kultuuri ja liikumist. Teed on mõeldud läbimiseks rattaga või jala - turvaliselt. Ka siin pole oluline hooajalisus. Hea moodus lähemat tutvuda kohaliku elu ja oluga. Vaata www.aevv-egwa.org Millega meelitada turiste? Ettekannetest ja vestlusringist jäid kõlama märksõnad nagu puhas loodus, vaikus ja mets. Jana Apih tutvustas Sloveenia teadlikku suunda - turundada end rohelise ja mahetoodete maana. Ljubljana restoranides toimib hästi lühike tarneahel, mis võimaldab pakkuda väikes taludes toodetud toitu. Eesmärk on suurendada toitlustus- ja majutusasutusi, kellel on rohelise võtme e Green Key märk. Igal aastal püütakse luua juurde uusi reisisuundasid. 2016 oli neil rattasõidu aasta ja 2017 saab olema Rohelise Sloveenia aasta. Loe täpsemalt - www.goodplace.si Baltikumi looduse magnetiks on rahu ja vaikus! Nii mõnigi tiheda asustusega piirkonnast puhkaja on nautinud vaikust, mida siinkandis leiab. Talle on oluline rahulik tempo, sest tööelu on väga kiire. Metsa muudele positiivsetele omadustele saab Põhjamaades lisada veel iidse igameheõiguse, mis annab õiguse metsas jalutada ja seeni-marju korjata, kus soovi. 2017 kuulutatakse jätkusuutliku turismi aastaks. Järgmine 10. turismifoorum toimub Turus, Soomes 11.-12.10.2017 Läänemeremaade turismifoorumil MTÜ Eesti Maaturismi poolt läbi viidud Läänemere Toidutee töötoa kohta loe Reve Lamburi artiklit ja vaata ettekandeid - maainfo.ee/index.php?article_id=5896&page=3265&action=article&#ettekanded Õppereis Pärnu lähistel Peale konverentsi asutas osa huvilisi teele, et vaadata väikest valikut Pärnu lähikonna vaatamisväärsustest. Teekonna juhiks oli Marika Kose, kes on loodustuuride giid ja Kollamaa puhkemaja perenaine. Pärnust Riia poole suundudes tutvusime bussiaknast Pärnu Rannaniidu rajaga, linnalehmade ja promenaadiga. Esimene peatus oli Pärnu Lahe golfiradade juures - Pärnu Bay Golf Links, mis on avatud alates 2015. aastast ja on üks Eesti üheksast golfiväljakust. Mere ääres asuv golfiväljak ja klubihoone näevad vägagi efektsed välja. Tõsi küll, tuul pidi olema üsna oluline faktor, mille tuleb arvestada. Enamus kliente olevat Soomest, Rootsist ja Venemaalt. Kuid meid võõrustanud turundusjuht rõhutas korduvalt, et nad ootavad külla ja mängima väga just Eesti inimesi ja noori. Sellel eesmärgil on tehtud mitmeid avatud uste päevi ja üritusi lastele. Mõned kilomeetrid lõunapoole ja pöörame ilma viidata teelt paremale. Pikla endised kalatiigid, mis on muutunud rändlindude paradiisiks ja linnuvaatlejatele hiljuti ehitatud Pikla linnumaja on objektid, mida tunnevad paljud Euroopa vastava ala asjatundjad. Loodusesõbrad ja linnuvaatlejad on leidnud ja leidmas Eestit ühe rohkem. Tegu on erilise turismiliigiga, mille kõrgaeg jääb nn tavaturismihooajast väljapoole, varakevadesse ja hilissügisesse. Päikeseloojangu matk Tolkuse rabas läbiti veidi kiirustades, sest pimedus kippus peale tulema. Kaunis ja mitmekesine raba, vaheldusrikka maastikuga liivadüünide ja rabalaugaste vahel oma vaatetorniga on 2,2 km pikk ja pakub elamusi kõigile. Kuna raja algus on mugavasti Tallinn-Riia maantee 162. kilomeetril üks enam külastatavaid matkaradu. Kes veel ei ole käinud, võib soovitada - loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/parnumaa-puhkeala/1509 Päev lõppes kahe turismitalu külastusega. Esimesena Nurka talu, mis pakub ettetellimisel võimalusi läbi viia erinevaid üritusi. Vana talukoht on eeskujulikult renoveeritud ja mõeldud pigem nõudlikule kliendile. Kollamaa puhkemaja Häädemeestel on aga väike ja hubane. Kohalikud naised on matka läbiviivale perenaisele appi tulnud ja värskest kalast ning muust heast ja kohalikust suurepärase õhtusöögi korraldanud. Külalised ei saa muud kui süüa ja kiita. Räägitakse kohalikust elust ja olust. Nii mõnigi külaline on veendunud, et Eestisse soovib ta tagasi tulla.

« Tagasi