Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2017-01-11 |
|---|---|
| Nr: | 341 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6012&page=3265&action=article& |
| Teema: | Maaelu areng |
| Alateema: | Maanoored |
| Kirjatüki pealkiri: | Rohkem noori maale elama! |
| Kirjatüki autor: | Reve Lambur ja Meeri Klooren |
| Organisatsioon: | Maaeluvõrgustik |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6009&page=3265&action=article |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | 2016.a 1. jaanuari seisuga on Statistikaameti andmetel Eestis üle 123 tuhande noore inimese, vanuses 18-40 aastat, kes on oma elukohaks märkinud maapiirkonna. See number ei tundugi nii väike, kuid ometi liikudes ringi Eestimaa külades ja väikelinnades võib märgata tühjasid tänavaid, üksildasi bussipeatuseid ning pimedate akendega koolimaju. Samas on populaarsust kogumas trend „tagasi juurte juurde“, mis annab nii mõnelegi noorele perele tõuke maale kolimiseks, et nautida sealset vaikset ja looduslähedast elukeskkonda. Uuring "Maapiirkond noorte elu- ja ettevõtluskeskkonnana" Maaeluministeeriumi tellimusel teostas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond uuringu "Maapiirkond noorte elu- ja ettevõtluskeskkonnana". Uuringut tutvustati möödunud aastal 15. detsembril Tallinnas Maaeluministeeriumis. Uuringu eesmärk oli üles leida maanoorte ja maale elama asumise kitsaskohad. Kas noorte jaoks saab veel midagi ära teha, et maapiirkonnas tahetaks ja jäädakse elama, kas oleks vaja välja töötada täiesti uued toetusmeetmed või tuleks arendada olemasolevaid? Lisaks analüüsib uuring maapiirkonda kui ettevõtluskeskkonda. Uuringu teostamiseks küsitleti noori läbi sihipärase valimi - messi Maale Elama külastajad ja maapiirkonna noored (vähemalt 3 aktiivset kogukonda). Kokku küsitleti 242 noort inimest, kellest üle saja inimese oli tõsiselt kaalunud maale kolimist. Kõige tähtsamad on töökohad Mis siis motiveeriks, et tulla ja jäädagi maale elama? Uuringust selgus, et kõige motiveerivamaks teguriks on elukeskkond, millele järgnes kohe töökoht. Töö olemasolu maapiirkonnas on väga oluline - see peaks olema kindel, tasuv ja kodu lähedal. Teiselt poolt peeti oluliseks ka kogukonda ja transporti. Maapiirkonnas olevaid teenuseid ei peetagi nii tähtsaks või siis võetakse nende puudumist pigem paratamatusena. Mati Mõte, kes on uuringu üks koostajaid arvab, et ei ole mõistlik meelitada noori teenustega maale elama. See ei pruugi olla üldse esmatähtis. Seejuures võib uuringu põhjal väita, et noorte meetmed on väga killustunud, ettevõtlust toetavaid programme on vähe. 21 toetusmeedet on suunatud kultuuri toetamiseks, samas töövõimaluste loomist toetab vaid 2 meedet. Kokku on 68 maanoori toetavat meedet! Toetusskeemide taotleja piiravaks teguriks ei tohiks olla haridus ja töökogemus. Olukorda võiksid parandada vajaduspõhised koolitused, mis oleksid rohkem indiviidi ja töötaja põhised. Pigem tuleks toetuste puhul eelistada neid, kes loovad maapiirkonda töökohti juurde. Hetkel on väga vähe meetmeid, mis looksid uusi töökohti. Kokkuvõttes, peame kaardistama maanoorte probleemi lahendamiseks mudeli, mis kestaks vähemalt kümmekond aastat, siis oleksid toetusmeetmed efektiivsemad. Maanoorte aktiivsust toetatakse! 9. detsembril 2016 toimus LEADER tegevusgrupi Pärnu Lahe Partnerluskogu (PLPK) meeskonnakoolitus, kus PLPK projektijuht Ivika Uslov rääkis erinevatest tegevustest, mida viiakse ellu just maanoorte toetamiseks. Ivika töötab ka MTÜs Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (ANK). ANKi põhiülesandeks on olla eestkostev organisatsioon oma liikmetele, koordineerida Euroopa Liidu projekte ja rääkida kaasa riiklikul tasandil. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse projekti abil on Eestis loodud nö "noorte tugila", mis on 3-aastane programm 15-26 aastastele noortele, kes on mingite asjaolude kokkulangemise tõttu haridussüsteemist välja langenud. Programmi eelarve on 3 miljonit eurot, mis on andnud võimaluse võtta noortekeskustesse tööle veel üks lisainimene. Programmi mõte on olla vahelüliks erinevate tasandite suhtlemisel, juhul kui noor vajab abi. Praeguseks on registreerunud noortekeskustes ca 5000 noort, vanuses 15-26, kes ei tööta ega omanda haridust. Lisaks julgustatakse ettevõtjaid noori vastu võtma ja külla kutsuma, et neile oma tööd tutvustada. Rohkem infot leiad siit - www.tugila.ee. Sellel aastal hakkab Lastekirjanduse Keskus kahe suure kaubaautoga maapiirkonda tooma uusi mobiilseid tegevuskeskusi. Selles osas on abiks ka ANK, kes aitas Eestit kaardistada ning leida kohti, mida külastada. Eesti Noorsootöö Keskus plaanib ellu viia oskuste laborid, et tuua noorteni rohkem kutsehariduslikke tegevusi. Keskuse veebileht - www.entk.ee Noori ei ole unustatud, seda ei maal ega ka linnas! 2017 aasta on laste- ja noorte kultuuriaasta. Seoses sellega on algatatud mitmeid üle-eestilisi programme, näiteks Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel oodatakse ideid veebilehele www.minaka.ee, kuidas seda aastat võiks ellu viia. |
Viimati muudetud: 30.01.2024