Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2017-02-08 |
|---|---|
| Nr: | 345 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6070&page=3265&action=article& |
| Teema: | Maaelu areng |
| Alateema: | Põllumajandus |
| Kirjatüki pealkiri: | Põlvkondade vahetus ja maaelu areng |
| Kirjatüki autor: | Meeri Klooren |
| Organisatsioon: | Maaeluvõrgustik |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6068&page=3265&action=article& |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | 25. jaanuaril 2017 toimus Brüsselis "Põlvkondade vahetus läbi maaelu arengu" töögrupi kokkusaamine, mille korraldas Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) koostöös Euroopa Noortalunike Nõukoguga (European Council of Young Farmers - CEJA). Phil Hogan, Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik, viitas oma töögrupi avakõnes Cork 2.0 deklaratsioonile ja sõnas: "Parem elu maapiirkonnas on võimalik ainult siis kui uus generatsioon talupidajaid ja maaelu arendajaid võtavad ohjad enda kätte." Brüsselis toimunud maapiirkonna generatsioonide vahetumise töögrupis osales 85 Euroopa maaelu-, eelkõige noortalunike valdkonnaga seotud isikut. Töögrupi eesmärgiks oli jagada teadmisi, uurida kuidas saab maaelu arengukavade (MAKide) meetmeid põlvkondade vahetumise toetamiseks kõige paremini rakendada ning kuidas tugevdada huvirühmade kaasamist ja koostööd. 5,3 miljardit Maaelu arengukava 2007-2013 kaudu toetati Euroopa Liidus läbi meetme "Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetus" 143 789 noortalunikku kogusummas 5,28 miljardit eurot. Seejuures oli toetuse saajatest 103 450 mehed ja vaid 40 339 naised. Esile toodud toetuse puhul on arvestatud nii EAFRD fondist tulevat toetussummat kui ka liikmesriikide endi rahalist panust. Noored põllumajandusettevõtjad on maapiirkonnale väga olulised ning nende toetamist jätkatakse ka käesoleval programmiperioodil. Aastatel 2014-2020 plaanitakse Euroopa Liidus toetada läbi toetusmeetme 6.1 "Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine" 173 347 noortalunikku, kogusummas 5,3 miljardit eurot. Eestis on plaanis sama meetme läbi toetust jagada 22,1 miljonit eurot, mis on 2,3% kogu Eesti MAKi eelarvest. Noortalunike vajadused 2015. aastal valmis uuring "Pilootprojekt: noortalunike vahetusprogrammid". Uurimistöös selgitati välja Euroopa Liidu noortalunike vajadused, koostati ülevaade vahetusprogrammide kohta ning töötati välja juhend, mis selgitab kuidas vahetusprogrammide kvaliteeti tõsta. Uuringu käigus intervjueeriti noortalunikke kõigist 28 liikmesriigist, kokku küsitleti 2205 alla 40-aastast noort talunikku. Intervjueeritud Eesti noortalunike vastuste põhjal sai väita, et Eesti noortalunikud on võrreldes teiste liikmesriikide noortalunikega rohkem huvitatud osalema Euroopas toimuvatel messidel, näitustel ja õppereisidel. Info levik toetuste ja vahetusprogrammide kohta on üsna hea, sest Eesti pisikese pindala tõttu teatakse alati kedagi, kes teab kedagi, kellel on vajalikud teadmised. 19,6% intervjueeritavatest Eesti noortalunikest tegeleb mahepõllumajandusega, samas kui ELi keskmine on 13,8%. Ühe suurima probleemi/vajadusena tõid Eesti noortalunikud välja maa olemasolu. Nii maa rentimisel kui ka ostmisel oleks vajalik rohkem teadmisi seadusandluse ja laenu saamise kohta. Uus tulija? Üheks töögrupi aruteluteemaks oli ka see, kuidas lihtsustada "uue tulija" sisenemist põllumajandusvaldkonda. Teema on otseselt seotud maaelu arengukava sihtvaldkonnaga 2B „Piisavalt kvalifitseeritud põllumajandustootjate põllumajandussektorisse sisenemise hõlbustamine ja eelkõige põlvkondadevahetuse lihtsustamine“. Töögrupis leiti, et "uute tulijate" väljakutseteks põllumajandussektorisse sisenemisel on sotsiaalne mehhanism (maatöö pole nii populaarne), toetused (kust ja millal saab toetusi) ja vaba maa olemasolu. Tihti liiguvad maatükid läbi perekondade ning päris uuel tegijal on väga raske enda valdusesse saada maad, kus põllumajandustoomisega tegeleda. Seejuures kõlas arutelu käigus mõte, et võiks kokku tuua need, kes otsivad endale sobivat maatükki ja need, kes tahavad seoses pensionile minekuga või muul põhjusel oma talumaast loobuda. Kuigi maaelu arengukavades on "uuel tulijal" toetuse küsimiseks mitmeid võimalusi, võib mõnikord ainult toetustest elamine või liiga suurte abirahade saamine hoopis takistavaks teguriks muutuda. Prantsusmaal mahetalu pidamisega alustanud Agnes Papone ütles oma ettekandes tabavalt: "Toetused peaksid olema piisavalt väikesed, et aitaksid ületada takistusi põllumajandusettevõtte käivitamisel, kuid mitte nii suured, et jätkuks veel ka "nööri" enda üle(s) poomiseks." Kindlasti on toetused vajalikud ja täidavad oma eesmärki. Käesoleval programmperioodil on planeeritud toetada Euroopa Liidus kokku põllumajandussektorisse sisenemise lihtsustamist ja põlvkondade vahetumist läbi erinevate toetusmeetmete 6,9 miljardi euro ulatuses. Loodud on ka EIP-AGRI fookusgrupp "uued tulijad põllumajanduses". Fookusgrupi tegemistest saab lugeda SIIT Maaeluvõrgustikud ja noortalunikud Riiklik maaeluvõrgustik võiks olla oluline tööriist, mis aitaks hõlbustada põlvkondade vahetamist põllumajandusettevõtetes. Töögrupis otsiti mitmeid võimalusi, kuidas maaeluvõrgustikud saaksid kasutada oma teadmisi ja kogemusi noortalunike ja "uute tulijate" tegevuste toetamisel . Maaeluvõrgustikud võiksid soodustada koostööd ja jagada infot. Maaeluvõrgustike olulisteks ülesanneteks võiks olla üleüldise maaelu propageerimine ja maapiirkonna kui hea elukeskkonna tutvustamine. Seejuures on tähtsal kohal heade näidete esitlemine, mis oleksid nii eeskujuks kui ka annaksid ülevaate, mis on MAK meetmetest saadud toetustega tehtud. |
Viimati muudetud: 30.01.2024