VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2017-03-15
Nr:	350
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6141&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Konverents
Kirjatüki pealkiri:	Säästev turism maaelu arenguks
Kirjatüki autor:	Ly Siilak
Organisatsioon:	MTÜ Eesti Maaturism
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6134&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?p=22710&page=3538&action=pic&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Veebruari keskel kogunesid Euroopa riikide maaelu arendajad, ettevõtjad ja turismiasjalised Itaaliasse, väikesesse külalislahkesse Bergamo linnakesse rahvusvahelisele konverentsile "Säästev turism maaelu arenguks". Kahe tiheda konverentsipäeva jooksul paneeldiskuteeriti, vaieldi ja pakuti lahendusi erinevatele küsimustele. 69 osalejat 24st riigist võrdlesid töörühmades erinevate riikide kogemusi ja edusamme, otsisid koostöövõimalusi ja häid ideid maapiirkondade ühiseks edendamiseks ning parimate praktikate vahetamiseks. Küsimusi oli palju, kuid võtmeteemadeks olid seekord koostöö, elujõulisus, digitaliseerumine ja maaturismi kogemus. Kuidas jääda maal ellu? EuroGites peasekretär Klaus Ehrlich toetas maaturismi kui Euroopa Liidu turismi lipulaeva ideed, ning tõi oma ettekandes välja asjaolu, et just maaturism on Euroopa reklaamiks. Tõendust? Aga palun. Euroopa Liidu reklaamvideos on 75% slaide maapiirkondadest. Maastik on see, mis esialgu turiste võlub, tullakse järvede, mägede ja mere pärast. Esialgu. Mõneks ajaks. Kuid ainult loodusest ei piisa, sellele tuleb lisada kvaliteetsed, kättesaadavad ja põnevad teenused. Maal edukas olemiseks tuleb esmalt kindlaks teha, mida klient tahab ning siis vaadata, kas on võimalik soovitut kvaliteetselt pakkuda. Kui jah, siis tuleb tegeleda turundusega, hoides end samal ajal pidevalt kursis muutustega kliendirühmades ja nende soovides - muul moel pole tänapäevases kiirelt muutuvas digiühiskonnas võimalik pikaajalist edu saavutada. Täna võib öelda, et inimesed tahavad ja vajavad maal olemist, kuid maal puhkamisest pole veel kujunenud elementaarne elu osa. Et linnainimesed maale tuleksid, peame läbi hea turunduse jõudma selleni, et mõttelisele küsimusele "Kuhu puhkama minna?" oleks esimese kolme variandi hulgas vastus: "Lähme maale!" Maapiirkonnas on võtmeküsimuseks ka turu tundmine - nõudmiste mustrid, trendid, segmendid - ja turundus. Nõudmisi esitavad meile nii keskkond, kogukond kui kliendid. Andera Rinelli, kes on Itaalia Keskkonnahariduse Fondi esindaja leiab, et üks olulisim suund teenuste kujundamisel ja pakkumisel on säästva majandamise ja turismi põhimõtete järgimine. Uued trendid turismiturul Turismiturul valitsevateks uuteks trendideks on näiteks 55+ vanuses turistide arvu kasv ning nn romantiline põgenemine - oluline nii noortele kui ka "teise ringi" paaridele. Inimesed reisivad järjest rohkem ka koos loomadega, eeldades, et neil on võimalik oma lemmikut majutada. Uuringud näitavad et massiturismi osakaal langeb, inimesed otsivad pigem privaatsust, väikeseid koduseid ettevõtteid, emotsioone ja kogemusi. Kohalikud tooted, kohalik stiil ja just kohaliku elulaadiga haakuv kogemus on need tõmbenumbrid, mis turiste maale toovad. Muutuvatest väärtushinnangutest turismimaastikul annavad aimu ka vähemuse hulka arvatud kliendisegmentide tõus. Näiteks on nõudlusest oluliselt vähem tähelepanu pööratud ka kooseluseadustega reguleeritud paaride vastuvõtuvõimalustele, samas kuuluvad nad kindlasti edukate ja hea sissetulekuga klientide hulka, kellega kaasneb suhteliselt vähe muresid. Maapiirkondade elujõulisus - head näited Räämas külakeste kogumist atraktiivseks turismipiirkonnaks Dr Pal Hayas tutvustas suurepärast näidet maal toimivast elujõulisest ja sünergilisest kogukonnast - Ungaris asuv 170 elanikuga Kozardi küla, mis on 15 aasta jooksul elanike sihikindla ühise arendustöö tulemusena teinud läbi tõeliselt hämmastava arengu. Välja on töötatud toimiv piirkondlik kaubamärk ja külastajate arv aastas ulatub vahemikku 12-15 tuhat. Mis on nende edu valem? Lihtne - kohaliku piirkonna süsteemne arendamine + turism + inimesed = edu. Võidavad need piirkonnad, kes suudavad omavahel kokku leppida ning ühendada kliendi jaoks isetegemise ja emotsiooni. Maa- ja linnapiirkonna ühendamine Sabina Ramovic jagas kogemust reisibüroo "Ramstravel Montenegro" asutamisest ja selle tegevuse arendamisest. Ettevõte loodi 2005. aastal, esimesteks klientideks grupp prantslasi kes soovisid tulla Montenegrosse senisest veidi harjumatumal moel - nõnda et nad saaks süüa, magada, ringi vaadata ja sealjuures võimalikult palju kohalike peredega suhelda. Sellest kohalike jaoks omamoodi soovist saigi alguse väike turismiagentuur, mis on tänaseks saavutanud rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse ning valiti juba aastal 2011 Montenegro parimaks reisibürooks. Edu ja jätkusuutlikkuse olulisimaks aluseks hindas Sabina Ramovic turismitalude ja agentuuride omavahelist head ning usalduslikku koostööd, tänu millele on võimalik arendada uusi teenuseid ja pakkuda ka muutuvatele kliendirühmadele kvaliteetseid, nende ootustele vastavaid mitmekesiseid teenuseid. Meelitame lapsed õue! Kuidas? Teenuste mitmekesisuse ja väärtusahela erinevate osade koostööst rääkis ka Massimo Scalet. Turismitalu "Delaip dei Pape" asutati 2000. aastal. Talu tegevuse ümberkujundamisele turismitaluks eelnes pikk arupidamine, mida teha teisiti kui seni. Uuriti, mis toimub mujal, mida kliendid otsivad ja vajavad. Leiti, et inimesed teavad üha vähem oma maast ja kultuurist, noorte lemmikmängupaigaks on mitte õu, vaid playstation. Nii siis otsustati keskenduda käsitööle, tootmisele ja taluelu tutvustamisele, et näidata külalistele toidu saamise lugusid algusest lõpuni. Oma roll oli kanda ka murel noorte pärast. Kuidas meelitada küla lapsi õue? Lihtne - pere lastele saadeti kooli vastu mitte autod, vaid... eeslid. Esialgu pöörasena tundunud idee tõi talu õuele kaasa alguses lapsed, siis lapsevanemad ja seejärel juba järjest rohkem erinevaid külalisi. Ka keskkonnaküsimustele pööratakse teenuste arendamisel ja mitmekesistamisel talus suurt tähelepanu. Lisaks tavapäraste säästva majandamise põhimõtete rakendamisele aitavad loodust hoida talu territooriumil kasutatavad elektrijalgrattad ja elektriautod. Niisiis näitab järjekordne praktiline kogemus, et maapiirkondades on edasiminek võimalik vaid siis, kui olemasolevatele väärtustele lisatakse uued. Võrgustumisprogramm kohalikele omavalitsustele "Green Spikes" on programm, mis aitab levitada kohalike piirkondade kogemusi nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Programm aitab kohalikel omavalitsustel valida ja ellu viia jätkusuutlikku majandamise mudelit, pöörates tähelepanu nii seatud eesmärkidele kui saavutatud tulemustele. 2016. aastal jõudis tunnustuseni 13 omavalitsusüksust. Turismiteenuste pakkumise platvorm Üks üha populaarsemaks muutuv võimalus turistide maale meelitamiseks on kahtlemata 191 riigis rohkem kui 65 000 linna ühendav Airbnb platvorm. Tänaseks on Airbnb platvorm, mis liigub edasi lihtsalt majutustest ja külaliste vahendamisest reiside planeerimise poole, kutsudes seda uueks viisiks liikuda linnast maale. Airbnb kaudu tehtavate broneeringute osatähtsus kasvab käesoleval ajal kiiresti just väikestes külades. Eestit esindas artikli kirjutamise hetkel Airbnb keskkonnas 306 erinevat majutusvõimaluse pakkujat. Arenemisruumi on kõvasti, eelkõige just maapiirkondade turismiettevõtjatel. Ja et kliendid otsivad ka veebiplatvorme kasutades lisaks soodsale hinnale turvalist ning kvaliteetset teenust, on kuuldusele, et Airbnb lööb turismiettevõtjatele hingekella, ilmselt veel siiski vara alla kirjutada. Digitaliseerumise olulisusest tänapäeval Ettekandjad rõhutasid, et digitaliseerumine annab erakordselt häid võimalusi kliendi tagasisidel põhinevaks paindlikuks tootedisainiks ning loob kohalike toodete/teenuste jaoks uusi võimalusi pikaajaliste müügisuhete loomiseks. Samal ajal on oluline pidev õppimisprotsess, mis vajab tuge nii riiklikelt kui kohalikelt tugiorganisatsioonidelt. Paljuski saab ka õpiprotsesse nihutada veebipõhisteks (e-õppe võimaluste mitmekesistumine ja kiire kasv), kuid ülioluline on siiski mitte alahinnata inimliku otsekontakti väärtust ja mõjukust. Ajal, mil edukas turismiettevõtja turundab ennast mitte enam läbi veebilehe, vaid mobiililehe (mobiilis korralikult loetav ja hallatav verisoon kodulehest) ja sotsiaalmeediakanalite nagu Facebook, vajab siiski väga suur osa ettevõtjaid nende üsna uute tööriistade tundma ja kasutama õppimiseks abi. Klaus Ehrlich, kes on Euroopa maaturismi katusorganisatsiooni EuroGites peasekretär, tõi välja, et ligi 30% müügist toimub turismisektoris juba läbi mobiili ning 85% külalistest otsib infot mobiiltelefonist, mitte enam klassikalisel moel arvutist. Üha äppide-rohkemas maailmas liigume järjest enam asjade keskele, millel on IP-aadress ja mis vahetavad omavahel ise infot. "Mida spetsiifilisem on su tarkvara seda isoleeritum sa oled," rõhutas Ehrlich. Seega soovitavad asjatundjad digitaalseid vahendeid arendades kasutada rahvusvahelisi standardeid. Ehkki on selge, et internet igale poole ei ulatu ja kõike ei asenda, loob digitaliseerumine siiski palju häid tööriistu. Märkimisväärselt on näiteks turismitalus igapäevategevuste planeerimisel ja turismi ning tootmise ühendamisel abi veebipõhisest broneerimissüsteemist, mis lubab talnikul senisest pingevabamalt töid planeerida, kartmata ilmuda ootamatult saabuvate külaliste ette töötunkedes ja -lõhnalisena, märkis Antonio Lattanzi, ettevõttest Agrileisurtime. Kokkuvõtteks! Konverentsi ettekannetes ja aruteludes kuuldule-nähtule tagasi vaadates tuleb tunnistada, et meie pisikese Eesti üle tuleb uhke olla. Meie maapiirkondades on juba olemas omajagu tugevaid koostöövõrgustikke, meie ettevõtjad on üldiselt külalislahked, edumeelsed, paindlikud, uuenduste-altid, ning nende hoiakud on avatud ja homsesse vaatavad. Ka digimaailm pole meile võõras ja kui valdavalt on Euroopa riikide maapiirkondades probleemiks alles ettevõtete veebilehtede loomine, siis meie ettevõtted on veebis juba olemas ning edasijõudnutena on meie ülesandeks hoida info värskena ning valmistada külaliste jaoks ette mobiililehed. "Eestlased on pöörase minevikuga uudishimulikud ellujääjad, kellest tuleks eeskuju võtta," ütles konverentsil Colum Joyce, kes on Connemara piirkonna esindaja. Edu meile!

« Tagasi